Viimastel aastatel on Eesti meediamaastikul üha valjemalt räägitud digiraadiost ehk DAB+ standardist. Paljude raadiokuulajate jaoks seostub see uudis tehnoloogilise progressiga, kuid tekitab samas ka hulgaliselt praktilisi küsimusi. Kas minu köögis mängiv vana truu raadioaparaat jääb nüüd vait? Kas autosõidud mööduvad tulevikus vaikuses, kui ma ei osta uut helisüsteemi? Segadus on mõistetav, sest terminid nagu “digipööre” ja “sageduste sulgemine” võivad kõlada hirmutavalt. Tegelikkuses on üleminek digitaalsele raadiole loomulik samm, mis on toimunud paljudes Euroopa riikides ning mis pakub kuulajale tegelikult rohkem valikuvabadust ja paremat kasutuskogemust, mitte ei võta midagi vägisi ära. Et mõista toimuvat, tuleb vaadata tehniliste terminite taha ja selgitada lahti, mida see muutus tegelikult endaga kaasa toob.
Mis on DAB+ ja kuidas see erineb tavalisest FM-raadiost?
Enamik meist on harjunud FM-raadioga, mis on olnud standardiks aastakümneid. FM (sagedusmodulatsioon) on analoogtehnoloogia. See tähendab, et raadiosignaal liigub saatjast vastuvõtjasse lainetena ning on vastuvõtlik igasugustele häiretele – olgu selleks siis mäed, kõrged hooned või isegi kodumasinad, mis tekitavad eetris sahinat. FM-sagedusala on ka piiratud ressursiga; sinna mahub vaid kindel arv raadiojaamu ja uute lisamine on füüsikaliselt keeruline, kui mitte võimatu, ilma et need hakkaksid üksteist segama.
DAB+ (Digital Audio Broadcasting) on aga digitaalne raadiolevi. Erinevalt analoogsignaalist edastatakse heli siin andmevoona – nullide ja ühtedena. See toob kaasa mitu fundamentaalset erinevust ja eelist:
- Häirevaba vastuvõtt: Digisignaal on “kõik või mitte midagi” tüüpi. See tähendab, et kui vastuvõtja saab signaali kätte, on heli puhas ja ilma taustasahina või raginata. Ei ole olemas pooleldi kostuvat ja sahisevat jaama.
- Efektiivsem sageduskasutus: Ühele sagedusele (nn multipleksile) saab pakkida kümmekond või enam raadiojaama. See lahendab sageduspuuduse probleemi ja võimaldab eetrisse tuua kümneid uusi nišikanaleid, millele FM-alas ruumi ei jaguks.
- Lisainfo ekraanil: DAB+ võimaldab edastada koos heliga ka metaandmeid. Raadio ekraanile saab kuvada esitaja nime, laulu pealkirja, plaadiümbrise pilti, uudiste pealkirju või isegi ilmateadet.
Miks on digitaalsele levile üleminek vajalik?
Võiks küsida, miks on vaja toimivat süsteemi muuta. Peamine põhjus on raadiospektri piiratus ja majanduslik efektiivsus. Riiklikul tasandil on FM-sagedused Eestis praktiliselt täis. Uutele tegijatele litsentside andmine on keeruline, sest vabu sagedusi lihtsalt pole. Digiraadio avab need uksed, võimaldades turule tulla uutel jaamadel – näiteks spetsiifilisele muusikastiilile keskenduvatel kanalitel või kogukonnaraadiotel.
Teine oluline aspekt on saatjate energiatarve ja kulud. Raadiojaamade jaoks on digitaalne edastus pikas perspektiivis odavam. Ühe digitaalse saatjaga saab edastada 15–20 raadiojaama signaali korraga, samas kui analooglevis vajab iga jaam omaenda eraldi saatjat ja sagedust. See tähendab vähem riistvara mastides ja väiksemat elektriarvet, mis on tänapäeva energiahindade juures oluline argument. Roheline mõtteviis toetab digilevi, kuna süsiniku jalajälg ühe edastatud programmi kohta on märgatavalt väiksem.
Kas ma pean oma vana raadio prügimäele viima?
See on kõige põletavam küsimus. Vastus on rahustav: ei, te ei pea oma vana raadiot kohe minema viskama. Eesti ei ole praegu faasis, kus FM-levi päevapealt välja lülitataks, nagu seda on teinud näiteks Norra. Meil toimub üleminek sujuvalt ja paralleelselt. See tähendab, et teie lemmikjaamad jätkavad tööd tavalistel FM-sagedustel veel aastaid.
Küll aga on oluline teada, et vanad FM-raadiod ei suuda vastu võtta DAB+ signaali. Kui soovite kuulata uusi digitaalseid jaamu, mida FM-is ei ole, või nautida digilevi poolt pakutavat puhtamat heli ja lisainfot, on vaja seadet, mis toetab DAB+ standardit. Vana raadio jääb tummaks vaid siis, kui häälestate selle digisagedustele, mida see füüsiliselt lugeda ei oska. Kuni FM-saatjad töötavad, töötab ka teie vana raadio.
Olukord autoraadiotega
Kõige suurem murekoht on tavaliselt autod. Kodus on lihtne osta uus köögiraadio, kuid auto helisüsteemi vahetamine on kallis ja keeruline. Õnneks on Euroopa Liidu regulatsioonid siin appi tulnud. Alates 2020. aasta lõpust peavad kõik uued Euroopa Liidus müüdavad autod olema varustatud digiraadio vastuvõtuvõimekusega. Seega, kui teie auto on uuem kui 2021. aasta mudel, on tõenäosus väga suur, et teil on DAB+ juba pardal olemas.
Vanemate autode omanikele on olemas alternatiivsed lahendused:
- DAB+ adapterid: Need on väikesed seadmed, mis kinnituvad armatuurlauale, võtavad vastu digisignaali ja saadavad selle kas AUX-juhtme või FM-saatja kaudu auto olemasolevasse raadiosse. See on soodsaim viis vana auto kaasajastamiseks.
- Järelturu makid: Kui autol on standardne DIN-pesa, saab vana maki asendada uue moodsa seadmega, millel on DAB+ tugi juba sisse ehitatud.
- Äpilahendused: Paljud kuulavad raadiot autos juba praegu läbi nutitelefoni ja Bluetoothi, kasutades raadiojaamade äppe või voogedastust. See on küll andmesidemahukas, kuid toimiv alternatiiv.
Kuidas valida õiget vastuvõtjat?
Kui otsustate soetada uue raadio, tuleb olla tähelepanelik. Elektroonikapoodides ja eriti välismaistes veebipoodides võib endiselt liikuda seadmeid, mis toetavad ainult vana DAB standardit (ilma plussmärgita). Vana DAB standard kasutab teistsugust helikoodekit (MP2) ja ei suuda Eestis kasutatavat moodsat DAB+ (HE-AAC v2) signaali dekodeerida.
Ostmisel jälgige kindlasti järgmist:
- Toote pakendil või kirjelduses peab olema selgelt kirjas DAB+.
- Logo peaks olema ametlik digiraadio logo.
- Veenduge, et seade toetaks ka FM-i. Hübriidvastuvõtjad on parimad, sest need tagavad levi ka seal, kuhu digisignaal veel ei ulatu.
Leviala ja helikvaliteedi müüdid
Digiraadio ümber ringleb ka müüte, eriti seoses leviala ja kvaliteediga. Sageli arvatakse, et digiheli on alati parem. Tehniliselt võimaldab DAB+ tõesti väga kõrget kvaliteeti, kuid see sõltub sellest, millise bitikiirusega (bitrate) raadiojaam oma programmi edastab. Kui bitikiirus on liiga madal, võib tekkida nn “vee all” efekt või metalne kõla. Eestis läbiviidud testid on aga näidanud, et eesmärgiks on võetud kvaliteet, mis ületab või on vähemalt võrdväärne hea FM-signaaliga.
Mis puudutab leviala, siis digitaalne signaal levib veidi teisiti kui analoog. Madalama võimsusega saab katta suurema ala, kuid digilevis on augud “järsud”. Kui FM hakkab levialast väljudes tasapisi sahisema, siis digiraadio vaikib. Seetõttu on saatjate võrgu planeerimine kriitilise tähtsusega, et vältida auke maanteedel. Eesti digiraadio testperioodide eesmärk ongi olnud just nende aukude kaardistamine ja võrgu optimeerimine.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Alljärgnevalt leiate vastused peamistele küsimustele, mis seoses digiraadio tulekuga võivad tekkida.
Kas digiraadio kuulamine on tasuline?
Ei, DAB+ on vabalevisignaal, täpselt nagu tavaline FM-raadio. Te ei vaja kuulamiseks liitumislepingut, internetiühendust ega kuutasu. Maksate vaid vastuvõtja eest.
Kas digiraadio vajab internetti?
Ei. DAB+ on maapealne ringhääling, mis levib läbi õhu raadiolainetena saatemastidest. See ei kuluta teie mobiilset andmeside mahtu ja töötab ka seal, kus mobiililevi võib olla ülekoormatud.
Millal FM-raadio Eestis kinni pannakse?
Hetkel ei ole Eestis kindlat kuupäeva FM-levi sulgemiseks (nn FM switch-off). Riiklik plaan näeb ette pikka üleminekuperioodi, kus FM ja DAB+ töötavad paralleelselt. Täielik sulgemine saab kõne alla tulla alles siis, kui enamikul elanikkonnast on olemas digivastuvõtjad ja digilevi katab kogu riigi.
Miks ma ei leia oma uue raadioga ühtegi jaama?
Esiteks kontrollige, kas asute DAB+ levialas. Teiseks, erinevalt FM-raadiost, kus tuleb nuppu keerata, vajavad digiraadiod esmakordsel sisselülitamisel kanalite skaneerimist (Scan/Auto-Tune). Raadio otsib sagedusala läbi ja koostab jaamade nimekirja. Hiljem valite jaama nime, mitte sageduse järgi.
Kas digiraadio töötab patareidega?
Jah, on olemas palju kaasaskantavaid DAB+ raadioid. Siiski tasub arvestada, et digitaalne signaalitöötlus nõuab protsessorilt veidi rohkem tööd kui lihtne analoogvastuvõtja, mistõttu võivad patareid tühjeneda veidi kiiremini kui väga vanadel transistorraadiotel. Kaasaegsed mudelid on siiski üsna energiasäästlikud.
Hübriidne tulevik ja uued võimalused
Raadiomaailma tulevik ei ole must-valge valik FM-i ja DAB+ vahel, vaid pigem mitmekesine ökosüsteem. Me liigume hübriidlahenduste poole, kus raadioaparaat valib automaatselt parima signaaliallika. Kui olete linnas või põhimaanteel, kasutab raadio kvaliteetset ja rikkaliku infoga DAB+ signaali. Kui sõidate sügavasse metsa, kus digilevi võib katkeda, lülitub tark raadio sujuvalt ümber FM-ile. Samuti integreerub siia internetiraadio, mis on kättesaadav koduses Wi-Fi võrgus või läbi 5G.
Tarbijana on kõige mõistlikum suhtuda muutusesse rahulikult. Kui teil on vaja osta uus raadio, on ainuõige valik soetada DAB+ toega seade – see on investeering tulevikku. Kui aga teie vana raadio töötab laitmatult ja teile piisab olemasolevatest jaamadest, võite seda rahuliku südamega edasi kasutada. Digipööre raadios ei ole mitte sundus, vaid võimalus avastada uusi jaamu ja nautida puhtamat heli siis, kui olete selleks valmis.
