Kevadine ja sügisene rehvivahetushooaeg toob autoteenindustesse pikad järjekorrad ja tähendab autoomanikule paratamatut aja- ning rahakulu. Üha enam autojuhte otsustab seetõttu võtta ohjad enda kätte ja vahetada rattad kodugaraažis või sissesõiduteel ise. See on jõukohane ülesanne peaaegu igaühele, kuid edukas ja turvaline sooritus sõltub ühest kriitilisest tööriistast – tungrauast. Paljud teevad siinkohal vea, tuginedes vaid auto pagasiruumis olevale avariitungrauale, mis pole aga mõeldud regulaarseks kasutamiseks. Õige garaažitungraua valimine ei muuda rehvivahetust mitte ainult kiiremaks ja mugavamaks, vaid on hädavajalik turvalisuse tagamiseks. Selles põhjalikus juhendis vaatame süvitsi, millised on erinevad tungrauad, mida jälgida tehniliste andmete juures ja kuidas valida just oma autole sobivaim tõsteseade.
Miks tehasetungraud ei sobi hooajaliseks rehvivahetuseks?
Enne kui asume soovituste juurde, on oluline kummutada levinud müüt, et auto komplektis olev tungraud on piisav. Enamiku sõiduautodega tuleb kaasa lihtne mehaaniline käärtungraud. Selle ainus eesmärk on aidata hädast välja tee ääres, kui on vaja vahetada üksik purunenud rehv. Nende konstruktsioon on optimeeritud kerguse ja kompaktsuse, mitte vastupidavuse ega stabiilsuse jaoks.
Käärtungraua kasutamine nelja ratta vahetamiseks kaks korda aastas koormab selle keermestatud mehhanismi üle, mis võib viia keerme kulumise ja tungraua kokkuvajumiseni. Lisaks on sellise tungraua toetuspind maapinnaga äärmiselt väike, muutes auto kõikumise ja libisemise riskantseks, eriti kui aluspind ei ole ideaalselt sile asfalt. Koduseks rehvivahetuseks on vaja seadet, mis on stabiilne, kiire ja talub korduvat koormust.
Tungrauad tüübi järgi: plussid ja miinused
Tööriistapoodides ringi vaadates võib valik silme eest kirjuks võtta. Kodusesse garaaži sobivad peamiselt kaks tüüpi tõstukeid, kuid on oluline mõista nende eripärasid.
Hüdrauliline ratastega tungraud ehk “krokodill”
See on vaieldamatult parim valik koduseks kasutamiseks. Ratastega garaažitungraud töötab hüdraulika põhimõttel, mis tähendab, et auto tõstmine ei nõua suurt füüsilist jõudu. Tänu ratastele saab tungrauda mugavalt auto alla manööverdada ja tõstmise ajal liigub tungraud veidi kaasa, hoides tõstepunkti stabiilsena.
- Plussid: Väga stabiilne tänu laiale raamile, kiire tõstmine, lihtne kasutada, vastupidav.
- Miinused: Raske ja võtab garaažis ruumi, ei sobi autos kaasas kandmiseks.
- Kellele sobib: Ideaalne igale autoomanikule, kes vahetab rehve kodus garaažis või tasasel platsil.
Pudeltungraud (hüdro-sammas)
Pudeltungraud on kompaktne ja väga suure tõstejõuga hüdrauliline seade. See meenutab kujult pudelit ja tõstab otse üles. Neid kasutatakse sageli raskema tehnika, nagu kaubikute või maasturite puhul.
- Plussid: Suur jõudlus, kompaktne suurus, soodne hind.
- Miinused: Kõrge algkõrgus (ei pruugi mahtuda madala sõiduauto alla), väike toetuspind muudab selle ebastabiilsemaks kui ratastega tungraud, lühike tõsteulatus.
- Kellele sobib: Kõrge kliirensiga maasturite ja kaubikute omanikele, kus “krokodill” ei pruugi ulatuda piisavalt kõrgele.
Kriitilised tehnilised näitajad, mida jälgida
Poest tungrauda valides ei tohi vaadata ainult hinda. Vale spetsifikatsiooniga tungraud võib olla kasutu või ohtlik. Järgnevalt toome välja neli põhilist parameetrit, mida peate kontrollima.
1. Tõstevõime (tonnaaž)
Tungraua tõstevõime peab olema vastavuses teie auto kaaluga. Rusikareegel on, et tungraud peaks suutma tõsta vähemalt kolmveerandit auto kogumassist, kuigi reaalsuses tõstate korraga vaid ühte nurka (umbes 25-30% massist). Siiski on ohutusvaru kriitiline.
Tavalise sedaani või luukpära jaoks on 2-tonnine tõstevõime täiesti piisav. Kui peres on aga suurem linnamaastur (SUV) või mahtuniversaal, tasub investeerida 3-tonnise tõstevõimega tungrauda. Suurema tõstevõimega tungrauad on tavaliselt ka füüsiliselt suuremad ja stabiilsemad.
2. Minimaalne kõrgus (Low Profile)
See on parameeter, millega paljud alt lähevad. Enne ostu sooritamist mõõtke ära oma auto kliirens ehk kõrgus maapinnast karbi servani. Sportlikumad autod ja paljud modernsed sõiduautod on üsna madalad.
Tavalise garaažitungraua minimaalne kõrgus on sageli 130–140 mm. Kui teie auto karbi serv on maast 120 mm kõrgusel, ei saa te tungrauda auto alla lükata. Sellisel juhul vajate madala profiiliga (low profile) tungrauda, mille algkõrgus algab sageli 80–85 mm juurest.
3. Maksimaalne tõstekõrgus
Vastupidine probleem tekib linnamaasturitega. Kui tungraua maksimaalne tõstekõrgus on liiga väike (nt 300 mm), võib juhtuda, et tungraud on maksimaalselt väljas, aga maasturi ratas on vedru pika käigu tõttu ikka veel maas. Maasturiomanikud peaksid otsima tungrauda, mille tõstekõrgus ulatub vähemalt 380–450 mm või enamani. Olemas on ka spetsiaalsed maasturiadapterid või pikendused.
4. Koostekvaliteet ja kaal
Hinnaklass määrab sageli materjali. Odavad “supermarketi tungrauad” on valmistatud õhukesest plekiservast ja kaaluvad vähe (umbes 8-10 kg). Need väänduvad koormuse all kergesti ja nende hüdrosilindrid hakkavad tihti lekkima. Korralik garaažitungraud on valmistatud paksust terasest ja kaalub tavaliselt üle 25 kg, professionaalsed mudelid isegi üle 30 kg. Kui soovite kergemat tööriista, vaadake alumiiniumist võistlustungraudade poole, kuid olge valmis maksma kordades kõrgemat hinda.
Ohutus ennekõike: Autopukid on kohustuslikud
Ükskõik kui kallis või kvaliteetne on teie tungraud, on see vaid tõsteseade, mitte hoidmisvahend. Hüdraulika võib petta – tihend võib puruneda või klapp aeglaselt järele anda, mis toob auto ootamatult alla. Seetõttu on ekspertide kuldreegel: mitte kunagi ei tohi teha tööd auto kallal, mis toetub ainult tungrauale.
Koduseks rehvivahetuseks on vaja soetada paar reguleeritavaid autopukke (tugipukke). Tööprotsess peaks alati välja nägema järgmine: tõstate auto tungrauaga üles, asetate tugipuki selleks ettenähtud tugeva punkti (nt sillatala või poolraami) alla ja lasete auto raskuse aeglaselt puki peale. Tungraud võib jääda kergelt toetama lisakindlustuseks, kuid põhiraskus peab olema pukil. Lisaks kasutage alati tõkiskingi rataste all, mis jäävad maapinnale, et vältida auto veeremist.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
K: Kas ma võin tõsta autot diferentsiaalist või õlivannist?
V: Üldjuhul ei. Õlivann on tavaliselt õhukesest metallist või alumiiniumist ja sellele toetamine muljub selle sisse, põhjustades tõsiseid mootorikahjustusi. Diferentsiaalist tõstmine on lubatud vaid teatud tagaveolistel autodel, kui tootja on seda käsiraamatus spetsiaalselt lubanud. Kasutage alati tootja poolt märgitud tõstepunkte karpide ääres.
K: Mida teha, kui tungraud ei taha autot enam üles tõsta või vajub ise alla?
V: Enamasti on põhjuseks õhk hüdrosüsteemis või madal õlitase. Hüdraulilisi tungraudu saab “õhutada”. Selleks tuleb avada langetusklapp ja pumbata käepidet mitu korda tühjalt, et õhk süsteemist väljuks. Samuti kontrollige õlikorgi alt taset ja lisage vajadusel spetsiaalset hüdraulikaõli.
K: Kas odav 30-eurone tungraud ajab asja ära?
V: Ühekordseks hädapäraseks tõstmiseks võib see toimida, kuid regulaarseks rehvivahetuseks on see ebamugav ja ebaturvaline. Odavad tungrauad on ebastabiilsed ja nende eluiga on lühike. Korraliku koduse tungraua hind algab tavaliselt 100 eurost.
K: Kuidas ma tean, kus on minu auto tõstepunktid?
V: Vaadake auto kasutusjuhendit. Tavaliselt on küljekarpide all servas väikesed sisselõiked või tugevdatud plaadid, mis märgivad kohta, kuhu tungraud asetada. Valest kohast tõstmine võib muljuda auto põhja või karbi mõlki.
Lisatarvikud, mis säästavad autot ja närve
Kui olete sobiva tungraua välja valinud, tasub pöörata tähelepanu väikestele detailidele, mis muudavad töö sujuvamaks ja kaitsevad teie sõidukit. Üks olulisemaid lisasid on kummist tõstepadi. Enamik garaažitungraudu on varustatud metallist “kausiga”, millel on teravad servad. Otse auto metallist karbiservale või tõstepunktile tõstes kraabib see värvi maha, mis viib kiiresti roostetamiseni, või võib isegi õhemaid keredetaile painutada.
Kummist padjad asetatakse tungraua tõstetaldriku ja auto vahele. Need on odavad, kuid amortiseerivad survet ja hoiavad ära libisemise ning värvikahjustused. Mõned padjad on spetsiaalse soonega, mis on mõeldud just karbiservade (pinch welds) kaitsmiseks. Lisaks tasub kaaluda magnetiliste kausside soetamist ratta poltide hoidmiseks, et need töö käigus kaduma ei läheks, ning kvaliteetsete töökindaste kasutamist, mis tagavad hea haarduvuse ka määriste või märgade rehvidega toimetades. Õige varustus muudab tüütu kohustuse nauditavaks hobitegevuseks.
