Iga autoomaniku jaoks on sügise saabumine märgiks, et peagi tuleb hakata mõtlema sõiduki ettevalmistamisele talvisteks oludeks. Eestis, kus ilmastikutingimused võivad muutuda tundidega ning must jää on sagedane külaline, ei ole rehvivahetus pelgalt seaduse täitmine, vaid kriitiline turvalisuse küsimus. Segadus kuupäevadega on aga kerge tekkima – millal võib naastrehvid alla panna, millal peab seda tegema ja millal on viimane aeg need suviste vastu vahetada? Lisaks kuupäevadele on oluline mõista ka tehnilisi nõudeid ja erisusi, mis kehtivad erinevat tüüpi talverehvidele. Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate kõigest, mida pead teadma naastrehvide kasutamisest, et vältida trahve ja tagada ohutu liiklemine.
Olulised kuupäevad: millal on naastrehvid lubatud ja millal kohustuslikud?
Eesti liiklusseadus ja majandus- ning kommunikatsiooniministri määrus reguleerivad rehvivahetuse aegu väga täpselt, kuid siin on jäetud ka väike paindlikkus vastavalt ilmastikuoludele. Oluline on teha vahet terminil “lubatud” ja terminil “kohustuslik”. Need kaks mõistet tähistavad erinevaid ajaperioode, mida autojuhid sageli segi ajavad.
Naastrehvide kasutamine on lubatud alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. See on periood, mil seadusandja eeldab, et teed võivad olla libedad ning naastude kasutamine on õigustatud. Siiski on siin oluline erand: kui talviste tee- ja ilmastikuolude tõttu on see vajalik, võib naastrehve kasutada ka 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. See pikendatud periood sõltub reaalsest ilmast – kui aprillis sajab lund ja esineb öökülmasid, ei kiirusta politsei kedagi trahvima, kuid kui väljas on püsivalt +10 kraadi ja asfalt on kuiv, tuleks naastrehvidest loobuda esimesel võimalusel.
Talverehvide (nii naast- kui ka lamellrehvide) kasutamine on kohustuslik ajavahemikus 1. detsember kuni 1. märts. See tähendab, et sellel kolmekuulisel perioodil ei tohi liikluses osaleda sõidukiga, millel on all suverehvid, sõltumata sellest, kas väljas on lumi või mitte. Tasub siiski jälgida Transpordiameti teadaandeid, sest erakordselt sooja või varajase talve korral võidakse seda perioodi operatiivselt muuta, kuigi üldreeglina on see detsembrist märtsini kivisse raiutud.
Naastrehvid vs. lamellrehvid: kumba eelistada?
Üks igipõline vaidlus autoomanike seas on valik naastrehvide ja lamellrehvide vahel. Mõlemal on oma selged eelised ja puudused ning valik sõltub suuresti sellest, kus ja millal te peamiselt sõidate.
Naastrehvid on parim valik, kui teie igapäevane sõidumarsruut viib teid linnast välja, väiksematele kõrvalteedele, mida ei pruugita operatiivselt hooldada. Nende peamine eelis avaldub jäistes oludes ja kinnisõidetud lumel.
- Eelised: Suurepärane pidamine jääl, lühem pidurdusmaa kiilasjääl, parem juhitavus ekstreemsetes talveoludes.
- Puudused: Suurem müratase, teekatte lõhkumine, keelatud paljudes Euroopa riikides, veidi halvem pidamine märjal asfaldil võrreldes tippklassi lamellrehviga.
Lamellrehvid (põhjamaise seguga) on ideaalsed autojuhtidele, kes liiguvad peamiselt linnas või hästi hooldatud põhimaanteedel. Nende suurim eelis on paindlikkus – lamellrehvidega on Eestis lubatud sõita aastaringselt (kuigi suvel pole see soovitatav kulumise tõttu).
- Eelised: Vaikne sõit, lubatud kasutada aastaringselt (ei pea oktoobris või aprillis järjekorras seisma), lubatud sõita Kesk-Euroopas.
- Puudused: Pikem pidurdusmaa kiilasjääl, vajab juhilt suuremat ettevaatlikkust äärmuslikes oludes.
Tehnilised nõuded talverehvidele
Lihtsalt “talverehvi” omamisest ei piisa – rehv peab vastama ka teatud tehnilistele tingimustele. Kõige olulisem näitaja on mustri jääksügavus.
Seaduse järgi peab sõiduauto talverehvi mustri jääksügavus olema vähemalt 3 millimeetrit. See on aga absoluutne miinimum, millega ülevaatuselt läbi pääseb. Ohutuse eksperdid ja rehvitootjad soovitavad tungivalt mitte kasutada talverehve, mille muster on kulunud alla 4–5 millimeetri. Sügavas lumes ja lörtsis ei suuda kulunud muster enam piisavalt kiiresti vett ja lund rehvi alt välja juhtida, mis suurendab oluliselt vesiliu ja lörtsiliu ohtu.
Teine oluline muudatus puudutab rehvide märgistust. Kui varem piisas talverehvil tähisest M+S (Mud and Snow), siis nõuded on karmistunud. Nüüd peab nõuetele vastav talverehv kandma “kolme mäetipu ja lumehelbe” sümbolit (3PMSF – 3 Peak Mountain Snow Flake). See sümbol kinnitab, et rehv on läbinud spetsiaalsed katsed lumistes oludes. Ainult M+S tähisega rehvid, mis ei oma mäetipu sümbolit, ei pruugi olla enam teatud üleminekuperioodide lõppedes talverehvidena aktsepteeritavad, kuna need on sageli mõeldud pigem Lõuna-Euroopa pehmemasse kliimasse või maasturisõiduks mudas, mitte põhjamaisele jääle.
Sõitmine välisriikidesse: mida peab teadma naastrehvidest?
Eesti autoomanikud satuvad tihti olukorda, kus talvepuhkusele või tööreisile minnes ületatakse riigipiiri. Siin on äärmiselt oluline teada, et naastrehvide reeglid ei ole Euroopas ühtsed. Vale rehvivalik võib piiril kaasa tuua sissesõidukeelu või kopsaka trahvi.
Läti ja Leedu
Meie lähinaabrite juures on reeglid sarnased, kuid mitte identsed. Lätis on naastrehvid lubatud, kuid nende kasutusaeg võib erineda Eesti omast. Üldjuhul on Lätis naastrehvid lubatud 1. oktoobrist kuni 1. maini. Leedus on periood lühem – tavaliselt 1. novembrist kuni 10. aprillini. See tähendab, et kui sõidate Eestist välja aprilli lõpus naastrehvidega, võite Leedus hätta jääda.
Soome ja Skandinaavia
Soomes ja Rootsis on naastrehvid väga levinud ja lubatud. Soomes on naastrehvide kasutamine lubatud 1. novembrist kuni 31. märtsini või lihavõttepühade järgse esmaspäevani (kumb on hilisem), kuid ka seal kehtib “kelireegel” – kui ilm nõuab, võib neid kasutada ka muul ajal.
Kesk-Euroopa (Poola, Saksamaa jt)
Siin tuleb olla eriti tähelepanelik. Poolas ja Saksamaal on naastrehvide kasutamine rangelt keelatud. Kui plaanite autoga reisida nendesse riikidesse, peate kindlasti kasutama lamellrehve. See on üks peamisi põhjuseid, miks palju reisivad autojuhid eelistavad naastrehvidele kvaliteetseid põhjamaiseid lamellrehve – see annab vabaduse liikuda muretult üle terve Euroopa.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Rehvide vahetuse ja valikuga seoses tekib igal aastal palju küsimusi. Oleme koondanud siia vastused kõige levinumatele päringutele, et aidata teil teha teadlikke otsuseid.
-
Kas ma võin sõita naastrehvidega suvel, kui ma olen naastud välja kiskunud?
Jah, tehniliselt on see lubatud, kui rehvi mustri sügavus vastab suverehvi nõuetele (min 1,6 mm). Siiski ei ole see soovitatav. Talverehvi kummisegu on suviseks sõiduks liiga pehme, mis tähendab pikemat pidurdusmaad, halvemat juhitavust ja kiiremat kulumist soojal asfaldil.
-
Mis juhtub, kui jään naastrehvidega vahele pärast lubatud perioodi lõppu?
Politseil on õigus määrata trahv. Veelgi olulisem on aga see, et kui peaksite põhjustama liiklusõnnetuse, võib kindlustusselts keelduda kahjude hüvitamisest või esitada tagasinõude, kuna sõiduk ei vastanud tehnilistele nõuetele.
-
Kas ühel teljel võivad olla naastrehvid ja teisel lamellrehvid?
Ei, see on keelatud ja äärmiselt ohtlik. Sõidukil peavad olema ühte tüüpi rehvid – kas kõik on naastrehvid või kõik on naastudeta rehvid. Erineva haardevõimega rehvid tekitavad libedal teel ettearvamatu juhitavuse ja võivad põhjustada auto külglibisemisse sattumist.
-
Kui vanad võivad rehvid olla?
Kuigi seadus ei sätesta otsest “parim enne” kuupäeva, kaotab rehv oma omadused ajas. Kumm muutub kõvaks ja rabedaks. Eksperdid soovitavad mitte kasutada rehve, mis on vanemad kui 5–7 aastat, isegi kui muster on korralik. Rehvi tootmisaega näitab DOT-kood rehvi küljel (neli numbrit, nt 4221 tähendab 2021. aasta 42. nädal).
-
Kas naastrehvid on kohustuslikud algajale juhile?
Ei, naastrehvid ei ole Eestis kellelegi kohustuslikud, kohustuslikud on talverehvid. Küll aga soovitavad paljud sõiduõpetajad algajatele juhtidele esimesteks talvedeks naastrehve, kuna need andestavad jäistes oludes vigu veidi rohkem kui lamellrehvid.
Rehvide õige hoiustamine ja eluea pikendamine
Kui hooajaline rehvivahetus on tehtud, jääb sageli teine jooks rehve ootama oma aega. See, kuidas te rehve hoiustate, mõjutab otseselt nende eluiga ja sõiduomadusi järgmisel hooajal. Paljud autojuhid viskavad rehvid lihtsalt kuuri alla või rõdule, kuid see võib rehvi kummisegu ja karkassi pöördumatult kahjustada.
Ideaalne hoiustamiskoht on jahe, pime ja kuiv ruum. Otsene päikesevalgus (UV-kiirgus) on rehvide suurim vaenlane, muutes kummi praguliseks ja rabedaks. Samuti tuleks vältida rehvide kokkupuudet kemikaalide, õlide või kütustega, mis võivad kummistruktuuri lagundada. Kui hoiustate rehve velgedel, on parim viis need virnastada üksteise otsa või riputada seinale. Velgedeta rehve tuleks aga hoida püstiasendis ja neid aeg-ajalt pöörata, et vältida deformatsioone.
Enne rehvide hoiule panekut on tungivalt soovitatav need puhtaks pesta ja kuivatada. Talvised soolad ja pigi söövitavad velgi ning võivad pikapeale kahjustada ka rehvi. Samuti on see hea hetk visuaalseks kontrolliks – otsige pragusid, naelu või ebaühtlast kulumist. Kui märkate, et mustri jääk on piiripealne või naastudest on alles vaid riismed, on mõistlikum hakata juba varakult uue hooaja eel uusi rehve otsima, mitte jätta seda viimasele minutile, kui esimesed miinuskraadid juba uksele koputavad.
Õigeaegne rehvivahetus ja kvaliteetsed rehvid on teie auto kõige olulisem turvavarustus. Jälgides kuupäevi, hinnates adekvaatselt teeolusid ja pidades silmas rehvide tehnilist seisukorda, tagate ohutu teekonna nii endale kui ka kaasliiklejatele. Talv ei tule ootamatult, kui olete selleks teadlikult valmistunud.
