Iga autojuht, kes on viimastel kuudel tanklat külastanud, on ilmselt märganud, et vaatamata kohatistele kõikumistele püsivad kütusehinnad jonnakalt kõrgel tasemel. Lootus, et näeme peagi taas aegu, mil liitri hind langeb märgatavalt allapoole pooleteise euro piiri, hakkab paljude ekspertide hinnangul hajuma. Kuigi tarbijad ootavad hinnalangust, viitavad majandusanalüütikud ja energiasektori spetsialistid tervele reale keerukatele teguritele, mis hoiavad hinnasurvet üleval. Alates globaalsest naftapoliitikast kuni kohalike maksude ja rohepöörde nõueteni – põhjuseid on mitu ja need on omavahel tihedalt läbi põimunud. Selles artiklis vaatame süvitsi, mis täpsemalt toimub kütuseturul ja miks soodne kütus ei pruugi niipea tagasi tulla.
Maailmaturu toornafta hind ja OPEC+ strateegiad
Kütuse jaehinna kõige olulisemaks komponendiks on kahtlemata toornafta hind maailmaturul. Siinkohal mängib võtmerolli naftat eksportivate riikide organisatsioon OPEC ja nende liitlased, keda tuntakse ühise nimetaja OPEC+ all. Analüütikud rõhutavad, et antud organisatsioon on võtnud selge suuna hoida nafta hinda stabiilselt kõrgel, et toetada oma liikmesriikide, eriti Saudi Araabia ja Venemaa, eelarveid.
Tootmismahtude piiramine on peamine hoob, mida OPEC+ kasutab. Kui maailmamajandus jaheneb ja nõudlus kütuse järele peaks langema, reageerib kartell sageli tootmiskvootide vähendamisega. See tekitab kunstliku defitsiidi või hoiab pakkumise ja nõudluse tasakaalu sellisena, et hind ei saaks drastiliselt kukkuda.
Lisaks tootmismahtudele mõjutavad toornafta hinda järgmised tegurid:
- Geopoliitilised pinged: Sõjalised konfliktid Lähis-Idas või Ukraina-Vene sõda tekitavad turgudel ebakindlust. Iga uudis võimalikust tarneahela häirest lisab nafta hinnale n-ö riskipreemia.
- Globaalne majanduskasv: Hiina majanduse taastumine on suur küsimärk. Kui Hiina tööstus ja transport tarbivad oodatust rohkem kütust, kasvab nõudlus hüppeliselt, mis omakorda tõstab hinda ka Euroopa tarbija jaoks.
- Varude tase: USA ja teiste suurriikide strateegiliste naftavarude tase on viimastel aastatel langenud, mis tähendab, et puhvreid on vähem ja turg reageerib igale väiksemale muutusele valulisemalt.
Euro ja dollari vahetuskursi kriitiline roll
Paljud Eesti tarbijad ei teadvusta, kui suurt rolli mängib kütuse lõpphinnas valuutakurss. Kuna naftaga kaubeldakse maailmaturul peamiselt USA dollarites, siis on euroala riikide jaoks oluline euro ja dollari omavaheline suhe. Isegi kui nafta hind maailmaturul püsib muutumatuna, võib kütus Eestis kallineda, kui euro dollari suhtes nõrgeneb.
Viimastel aastatel on nähtud perioode, kus euro on olnud dollari suhtes nõrgem kui ajalooliselt harjunud oleme. See tähendab, et Euroopa kütusemüüjad peavad sama koguse nafta või valmiskütuse ostmiseks kulutama rohkem eurosid. See lisakulu kandub paratamatult üle tanklate hinnatabloodele.
Analüütikud toovad välja, et Ameerika Ühendriikide Föderaalreservi ja Euroopa Keskpanga intressimäärade otsused mõjutavad valuutakursse otseselt. Kui USA hoiab intresse kõrgel, püsib dollar tugevana, muutes nafta impordi Euroopasse kallimaks. Seega, oodates kütuse hinna langust, peame jälgima mitte ainult naftabörsi graafikuid, vaid ka valuutaturu liikumisi.
Rafineerimistehaste tootmisvõimekus ja diislikütuse nappus
Toornafta on vaid tooraine – mootorisse valame me aga bensiini või diislikütust. Siin tuleb mängu rafineerimistehaste võimekus ja marginaalid. Euroopa on ajalooliselt olnud sõltuvuses Venemaa diislikütuse impordist. Pärast sanktsioonide kehtestamist on Euroopa pidanud leidma uusi tarnijaid, mis on logistiliselt keerukam ja sageli kallim.
Probleem seisneb selles, et Euroopa enda rafineerimisvõimekus on piiratud. Uute tehaste ehitamine on rohepöörde valguses ebapopulaarne ja majanduslikult riskantne, samas kui vanu tehaseid suletakse või muudetakse biokütuste tootmiseks. See on tekitanud olukorra, kus:
- Rafineerimismarginaalid on kõrged: Kuna nõudlus valmiskütuse järele püsib, kuid tootmisvõimsust napib, saavad tehased küsida töötlemise eest kõrgemat hinda.
- Logistika on kallinenud: Kütuse toomine kaugematest piirkondadest (nt Lähis-Idast või Indiast) tähendab suuremaid transpordikulusid.
- Hooajaline nõudlus: Talveperioodil konkureerib diislikütus kütteõliga, mis hoiab nõudlust ja hinda kõrgel, sõltumata sellest, mida teeb toornafta hind.
Eesti riiklik maksupoliitika ja aktsiisid
Rääkides kütuse hinnast Eestis, ei saa mööda vaadata riiklikust maksupoliitikast. Kütuse jaehind tanklas ei koosne vaid toote hinnast ja müüja kasumist. Väga suure, kohati üle poole hinnast, moodustavad riiklikud maksud: kütuseaktsiis ja käibemaks. Lisaks rakendub kohustuslik vedelkütuse varumakse.
Eestis on kütuseaktsiisid võrreldes naaberriikidega (eriti Läti ja Leeduga) olnud ajalooliselt kõrgemad, kuigi vahed on kohati vähenenud. Analüütikud nendivad, et riigi seisukohalt on kütuseaktsiis oluline eelarve täitja ning selle langetamine on poliitiliselt keeruline otsus, mida tehakse vaid äärmuslikes kriisiolukordades.
Maksude puhul on oluline mõista nn kordistavat efekti. Kuna käibemaks lisatakse hinnale kõige lõpus, siis maksustatakse käibemaksuga ka aktsiisi. See tähendab, et kui maailmaturu hind tõuseb, suureneb proportsionaalselt ka käibemaksusumma, mida tarbija riigile maksab. See mehhanism muudab hinnalanguse tarbija jaoks aeglasemaks, sest maksukomponent on jäik (aktsiis on fikseeritud summa liitri kohta, mitte protsent hinnast).
Rohepööre ja biokomponendi kohustus
Üks tegur, millest tarbijad sageli mööda vaatavad, kuid mis mõjutab hinda märgatavalt, on keskkonnanõuded. Euroopa Liidu kliimaeesmärgid nõuavad, et fossiilsetele kütustele lisataks taastuvenergiast toodetud komponente ehk biolisandit.
Eestis on kütusemüüjatel kohustus tagada, et nende müüdav kütus sisaldaks teatud määral biokomponenti või et nad täidaksid kohustuse statistika kaubanduse kaudu. Biokütus (nt biodiislikütus või etanool) on reeglina tootmishinnalt kallim kui fossiilne kütus.
Miks biolisand hinda tõstab?
Biokütuste tootmine on ressursimahukas ja sõltub põllumajandustoormest (raps, vili jne), mille hinnad on samuti volatiilsed. Kui kütusemüüja peab segama bensiini sisse kallimat etanooli või diislisse biodiislit, tõstab see liitri omahinda mitme sendi võrra. Lisaks, kui biokomponenti füüsiliselt ei lisata, peavad müüjad ostma kvoodiühikuid, mille hind on turul samuti tõusnud. Seega on rohepööre otseseks sisendiks kütuse jaehinnas.
Konkurents ja jaeturu dünaamika
Lõpuks jõuame tanklate ja jaemüüjateni. Kuigi tihti süüdistatakse tanklakette ahnuses, on jaemüügi marginaalid Eestis tegelikult tiheda konkurentsi tõttu pigem mõõdukad. Turul tegutsevad suured ketid nagu Circle K, Neste, Olerex ja Terminal Oil jälgivad üksteise hindu reaalajas.
Siiski esineb turul fenomen, mida majandusteadlased kutsuvad “raketi ja sule” efektiks. See tähendab, et kui sisseostuhinnad tõusevad, kanduvad need jaehindadesse kiiresti (nagu rakett), kuid kui sisseostuhinnad langevad, tulevad jaehinnad alla aeglasemalt (nagu sulg).
Põhjused selleks on mitmetised:
- Kallimalt ostetud laojäägid: Tanklates on mahutites kütus, mis on ostetud varem kehtinud kõrgema hinnaga. Müüjad ei saa hinda langetada enne, kui kallis laojääk on müüdud.
- Ebakindlus tuleviku suhtes: Kui on oht, et hinnalangus on ajutine, ei rutta müüjad hinda langetama, et vältida kahjumit järgmise hinnatõusu ajal.
Korduma kippuvad küsimused kütusehindade kohta
Oleme kokku kogunud peamised küsimused, mida autojuhid analüütikutele ja kütusemüüjatele esitavad, et selgitada olukorda lihtsamalt.
Kas kütus on Lätis ja Leedus alati odavam kui Eestis?
Enamasti jah, kuid vahe on viimastel aastatel muutunud. Peamine erinevus tuleneb aktsiisimääradest ja käibemaksust. Siiski võivad regionaalsed allahindluskampaaniad ja konkurents teatud hetkedel hinnad ühtlustada, kuid üldine hinnatase on lõunanaabrite juures madalam just maksupoliitika tõttu.
Millal langeb bensiini hind alla 1.50 euro liitri kohta?
Analüütikud on selle prognoosimisel ettevaatlikud. Selleks peaks toornafta hind langema märgatavalt (näiteks alla 70 dollari barreli kohta) ja euro peaks dollari suhtes tugevnema. Praeguses geopoliitilises olukorras ei peeta seda lähikuudel väga tõenäoliseks stsenaariumiks, kuigi lühiajalised langused on võimalikud.
Kas elektriauto on praeguste hindade juures tasuvam?
Jah, vaatamata elektrihinna kõikumistele on kilomeetri hind elektriautoga sõites endiselt kordades odavam kui bensiini- või diiselmootoriga autol. Tasuvusarvutusse tuleb aga lisada auto soetushind, mis on elektriautode puhul endiselt kõrgem.
Miks diislikütus on vahel kallim kui bensiin?
Ajalooliselt oli diisel odavam, kuid see muutus seoses suurenenud nõudluse ja Vene impordi kadumisega. Diislikütust kasutab rasketehnika, transport ja tööstus, mistõttu on nõudlus selle järele vähem elastne. Samuti on diisli tootmine ja importimine Euroopasse muutunud keerulisemaks.
Tulevikuprognoosid ja kohanemine uue reaalsusega
Vaadates ettepoole järgmise 6–12 kuu perspektiivis, ei näe enamik analüütikuid drastilist hinnalangust, vaid pigem hindade stabiliseerumist uuel, kõrgemal tasemel. See “uus normaalsus” tähendab, et tarbijad peavad harjuma hinnatasemega, mis kõigub 1.60 ja 1.80 euro vahel liitri eest, sõltuvalt maailmaturu tõmbetuultest.
Pikaajaline trend on siiski suunatud fossiilkütuste kallinemisele. Euroopa Liidu kliimapoliitika, süsinikumaksud ja heitmekaubandus (ETS) laiendamine transpordisektorile tähendavad, et saastamine muutub järjest kulukamaks. Eesmärk on suunata tarbijaid säästlikumate sõidukite ja alternatiivsete kütuste poole.
Tarbija jaoks on parim kaitse hinnatõusu vastu tarbimisharjumuste muutmine. See ei tähenda vaid vähem sõitmist, vaid ka ökonoomsemaid sõiduvõtteid, püsikliendipakkumiste jälgimist ja võimalusel hübriid- või elektrisõidukite kaalumist järgmise autoostu puhul. Kuigi tanklatabloodelt vaatavad numbrid ei pruugi meile meeldida, on nende taga globaalsed protsessid, mille muutmine ei ole ühegi kohaliku poliitiku või ettevõtja võimuses. Mõistmine, mis hinda kujundab, aitab aga teha teadlikumaid valikuid ja planeerida oma eelarvet realistlikumalt.
