Kütuseturg on viimastel aastatel meenutanud pigem Ameerika mägesid kui stabiilset majanduskeskkonda ning autojuhtide närvid on pandud tõsiselt proovile. Kui harjumuspäraselt on tähelepanu keskpunktis olnud bensiini ja diislikütuse kõikuvaid hinnad, siis viimase aja sündmused on toonud prožektorivalgusse hoopis surumaagaasi ehk CNG. Aastaid soodsaima alternatiivina tuntud kütuseliik on teinud läbi drastilise hinnatõusu, mis paneb nii eraisikuid kui ka suurettevõtteid oma tasuvusarvutusi ümber tegema. See olukord ei ole tekkinud üleöö, vaid on mitmete globaalsete ja regionaalsete tegurite koosmõju tulemus, mis on viinud CNG hinna tanklates rekordilistesse kõrgustesse, ületades kohati isegi tavakütuste hinnatasemeid.
Mis toimub CNG hinnaga tanklates?
Veel mõned aastad tagasi peeti CNG-autot kindla peale minekuks. Kütus oli bensiinist ligi kaks korda odavam ning investeering gaasiautosse tasus end ära lühikese ajaga. Tänane reaalsus on aga hoopis teistsugune. Hinnaralli on viinud olukorrani, kus gaasikilo hind on teinud läbi mitmekordse tõusu. See on šokk tarbijatele, kes on harjunud stabiilselt madala hinnatasemega.
Hinnatõusu taga ei ole kütusemüüjate ahnus, vaid globaalse gaasituru volatiilsus. Maagaasi maailmaturuhind on äärmiselt tundlik geopoliitilistele pingetele, tarneprobleemidele ja nõudluse muutustele suurriikides. Kuna Eesti gaasiturg on integreeritud Euroopa turuga, kanduvad maailmaturu võnked viivitamatult üle ka meie tanklate hinnatabloodele. Oluline on mõista, et erinevalt vedelkütustest, mille hinda mõjutab nafta hind, sõltub CNG hind maagaasi börsihinnast (TTF indeks), mis on viimasel ajal olnud erakordselt heitlik.
Peamised tegurid hinnatõusu taga
Miks me näeme just praegu selliseid numbreid? Selle mõistmiseks tuleb vaadata suurt pilti ja analüüsida komponente, mis lõpphinna kujundavad.
- Maagaasi börsihind: See on kõige olulisem komponent. Euroopa gaasihoidlate täituvus, ilmastikuolud ja tarnelepingud suurte tarnijatega määravad baashinna. Kui nõudlus ületab pakkumist, lendavad hinnad lakke.
- Energiajulgeolek ja geopoliitika: Sõda Ukrainas ja sellele järgnenud sanktsioonid ning tarneahelate ümbermängimine on tekitanud turul ebakindlust. Loobumine Venemaa gaasist tähendas vajadust leida uued, sageli kallimad tarnijad (nt LNG tankerid USA-st või Lähis-Idast).
- CO2 kvoodid ja rohepoliitika: Kuigi gaas on puhtam kui bensiin, on see siiski fossiilkütus (v.a biometaan). Saastekvootide hinnad on tõusuteel, mis survestab ka fossiilse maagaasi hinda.
- Võrgutasud ja maksud: Lisaks tooraine hinnale lisanduvad riiklikud maksud ja gaasi transportimise tasud, mis on samuti ajas kasvanud.
Mõju transpordisektorile ja ühistranspordile
CNG hinnatõus ei puuduta ainult eraisikuid, kes oma koduseid sõite teevad. Veelgi valusamalt lööb see transpordiettevõtteid ja omavalitsusi. Eestis on viimastel aastatel tehtud suuri investeeringuid gaasibussidesse, eesmärgiga vähendada linnakeskkonna saastatust ja hoida kulusid kontrolli all. Nüüd on need omavalitsused olukorras, kus ühistranspordi ülalpidamiskulud on plahvatuslikult kasvanud.
Logistikasektoris on paljud veofirmad soetanud LNG või CNG veokeid. Kui varem andis see konkurentsieelise madalamate jooksvate kulude näol, siis praegune hinnatase sööb ära kasumimarginaalid. See survestab omakorda tõstma teenuste hinda, mis jõuab lõpuks tarbekaupade hindade kaudu iga poeskäijani. Kallim transport tähendab kallimat leiba ja piima.
Biometaan kui kohalik alternatiiv
Rääkides CNG-st, ei saa mööda vaadata biometaanist ehk rohegaasist. Eestis toodetakse märkimisväärses koguses biometaani, mis on koostiselt identne maagaasiga, kuid 100% taastuv. Teoorias võiks kohalik tootmine pakkuda kaitset maailmaturu kõikumiste eest. Praktikas on aga biometaani turg samuti seotud üldise energiaturuga ning nõudlus rohegaasi järele on suur kogu Euroopas.
Siiski on biometaan strateegiliselt oluline. Mida rohkem suudame toota kütust kohapealsetest jäätmetest ja biomassist, seda vähem sõltume imporditavast fossiilsest gaasist. Pikemas perspektiivis võib just biometaani tootmisvõimekuse kasvatamine olla võti hindade stabiliseerimiseks ja energiajulgeoleku tagamiseks.
Kas CNG auto tasub end enam ära?
See on küsimus, mida küsivad praegu tuhanded autoomanikud. Tasuvusarvutus on muutunud keerulisemaks ja sõltub konkreetsest sõiduki kasutusmustrist.
- Kütusekulu erinevus: CNG autode eelis on endiselt kõrge efektiivsus. 1 kg gaasi on energiasisalduselt võrdne ligikaudu 1,3–1,5 liitri bensiiniga. Seega, isegi kui kilogrammi hind on kõrgem kui bensiiniliitril, võib kilomeetri hind tulla sarnane või veidi odavam.
- Sõiduki hind: Gaasiautod on reeglina kallimad kui nende bensiinimootoriga analoogid. Kui kütusehinna võit on minimaalne, pikeneb tasuvusaeg märgatavalt.
- Tulevikuprognoosid: Analüütikud on ettevaatlikud, kuid ennustavad, et äärmuslikud hinnatipud võivad olla ajutised. Turu rahunedes peaks gaasi hind langema tasemele, kus see on taas konkurentsivõimeline, kuigi endist “üliodavat” aega ei pruugi enam kunagi tulla.
Otsus sõltub läbisõidust. Väikese läbisõiduga linnasõidukil on tasuvuspunkt nihkunud kaugele tulevikku. Suure läbisõiduga taksode ja kullerite jaoks võib gaas (eriti arvestades energiasisaldust) siiski pakkuda väikest kokkuhoidu võrreldes bensiiniga, kuid diisliga võrreldes on konkurents tihedam.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kütuseturu segadus on tekitanud palju küsimusi. Siin on vastused levinumatele muredele seoses CNG-ga.
Mis vahe on CNG-l ja LPG-l?
Need on kaks täiesti erinevat kütust. CNG (Compressed Natural Gas) on surumaagaas ehk metaan, mida hoitakse väga kõrge rõhu all (ca 200 bar). LPG (Liquefied Petroleum Gas) on vedelgaas, mis koosneb propaanist ja butaanist ning mida hoitakse madalamal rõhul. Neid ei saa omavahel asendada ega samades paakides kasutada. LPG hind on üldjuhul stabiilsem ja madalam, kuna see on naftatootmise kõrvalprodukt.
Kas ma saan oma CNG autos kasutada tavalist bensiini?
Jah, enamik sõiduautode CNG-lahendusi on n-ö bi-fuel süsteemid. See tähendab, et autol on peal ka bensiinipaak. Kui gaas saab otsa, lülitub auto automaatselt bensiinile. Küll aga on osadel uuematel gaasiautodel bensiinipaak väga väike (nt 9-15 liitrit), mõeldud vaid hädaolukorraks, mis piirab pikemaid sõite ainult bensiiniga.
Kas kodus saab CNG autot tankida?
Teoreetiliselt on see võimalik, kui teil on majapidamises maagaasiühendus ja spetsiaalne kodutankla (kompressor). Kodutanklad on aga kallid seadmed ja tankimisprotsess on aeglane (võtab aega mitu tundi), erinevalt tanklast, kus paak täitub minutitega.
Miks on CNG hind kilogrammides, mitte liitrites?
Kuna tegemist on gaasiga, mille maht sõltub suuresti rõhust ja temperatuurist, on kõige täpsem mõõtühik mass (kilogramm). Võrdluseks: 1 kg CNG-d vastab energiasisalduselt umbes 1.5 liitrile bensiinile ja 1.3 liitrile diislile. Seega, kui näete tanklas hinda 1.50 €/kg, on see bensiiniga võrreldes umbes nagu 1.00 €/l.
Kas biometaan on autole parem kui maagaas?
Tehniliselt on need mootori jaoks identsed – mõlemad on metaan (CH4). Auto jaoks vahet pole. Vahe on keskkonnamõjus: biometaan on süsinikuneutraalne, fossiilne maagaas aga mitte.
Strateegiad kütusekulu optimeerimiseks
Olenemata sellest, kas sõidate CNG, bensiini või diisliga, on praeguses turuolukorras mõistlik vaadata üle oma sõidustiil ja harjumused. Iga säästetud kütusekilogramm või -liiter on otsene võit rahakotile. Kõrgete hindade ajastul muutub ökonoomne sõidustiil mitte ainult keskkonnateadlikuks valikuks, vaid majanduslikuks vajaduseks.
Esimene ja kõige lihtsam viis säästa on sõidukiiruse ühtlustamine ja ennetav sõidustiil. Pidev kiirendamine ja pidurdamine on suurim kütuseröövel. Linnaliikluses fooride jälgimine ja “rohelise laine” püüdmine võib vähendada kütusekulu kuni 20%. Maanteel on õhutakistus peamine vaenlane – kiiruse vähendamine 100 km/h pealt 90 km/h peale annab märgatava säästu, eriti just gaasiautode puhul, mis on sageli väiksema mootorimahuga ja peavad suurtel kiirustel rohkem tööd tegema.
Teine oluline aspekt on auto tehniline seisukord. Madal rehvirõhk suurendab veeretakistust ja seeläbi kütusekulu. Regulaarne rehvirõhu kontroll (soovitavalt kord kuus) on lihtsaim viis raha säästa. Samuti ei tasu autot kasutada panipaigana – iga autosse jäetud lisakilogramm nõuab liigutamiseks energiat. Katuseboksid ja raamid tuleks eemaldada kohe, kui neid enam ei vajata, kuna need rikuvad aerodünaamikat drastiliselt.
Lõpetuseks tasub planeerida oma tankimisi. Kuigi gaasitanklate võrgustik on Eestis täitsa korralik, võivad hinnad tanklakettide ja asukohtade lõikes erineda. Kasutades tanklate kliendikaarte ja jälgides sooduskampaaniaid, on võimalik pikas perspektiivis saavutada arvestatav kokkuhoid. Hinnaralli kütuseturul sunnib meid olema targemad tarbijad ja kohanema uue reaalsusega, kus odav energia ei ole enam iseenesestmõistetav inimõigus, vaid ressurss, mida tuleb kasutada läbimõeldult.
