Viimastel aastatel on autojuhtide pilgud tanklates hindade tabloodele naelutatud suurema murega kui kunagi varem. Bensiini ja diislikütuse hinnad on teinud läbi drastilisi tõuse, sundides paljusid sõidukiomanikke otsima alternatiivseid lahendusi oma igapäevaste sõitude kulude optimeerimiseks. Kuigi elektriautod on meedias palju tähelepanu pälvinud, on nende soetusmaksumus paljudele endiselt kättesaamatu ning laadimistaristu kättesaadavus tekitab maapiirkondades küsimusi. Selles valguses on taas teravdatud tähelepanu alla tõusnud vana ja proovitud lahendus: vedelgaas ehk LPG. See on aastaid olnud tuntud kui säästlikum alternatiiv, kuid kas tänases majanduslikus kliimas, kus kõik hinnad tõusevad, on gaasiseadme paigaldamine endiselt rahaliselt mõttekas otsus?
Paljud autoomanikud on skeptilised, kas ümberehitus tasub end ära, kuidas see mõjutab mootori eluiga ning kas gaasiga sõitmine on ikka ohutu. Järgnevas artiklis analüüsime põhjalikult LPG-süsteemide tasuvust, kummutame levinud müüdid ja vaatame otsa reaalsetele numbritele, et aidata teil otsustada, kas teie auto peaks järgmiseks kütuseks valima gaasi.
Mis on LPG ja kuidas see erineb tavalisest bensiinist?
LPG (Liquefied Petroleum Gas) ehk vedelgaas on propaani ja butaani segu, mis tekib nafta töötlemise kõrvalsaadusena või maagaasi tootmisel. Erinevalt maagaasist (CNG), mida hoitakse gaasilises olekus väga suure rõhu all, on LPG vedelal kujul suhteliselt madala rõhu all (tavaliselt 2–8 baari). See muudab selle hoiustamise sõidukis lihtsamaks ja paagid kompaktsemaks.
Autodele paigaldatavad kaasaegsed gaasiseadmed töötavad paralleelselt bensiinisüsteemiga. Mootor käivitub alati bensiiniga, et saavutada vajalik töötemperatuur, ning lülitub seejärel automaatselt ümber gaasile. Juht ei pruugi üleminekuhetke isegi tajuda. Gaasi põlemine on bensiinist puhtam, mis tähendab vähem tahma ja setet mootoris, kuid gaasi kütteväärtus on mahuühiku kohta pisut madalam, mis toob kaasa teatud erisused kütusekulus.
Majanduslik analüüs: kas sääst on reaalne?
Kõige olulisem argument gaasiseadme paigaldamiseks on rahaline sääst. Et mõista, kas investeering on põhjendatud, tuleb vaadata kolme põhilist komponenti: kütuse hinda, kütusekulu suurenemist ja seadme paigaldusmaksumust.
Hinnavahe ja kütusekulu
Ajalooliselt on LPG hind püsinud umbes 50% tasemel bensiini hinnast. Isegi kui bensiini hind tõuseb, on proportsioon gaasiga jäänud enamasti samaks, kuna ka gaasi aktsiisipoliitika on paljudes riikides, sealhulgas Eestis, soodsam kui fossiilsetel vedelkütustel. Siiski tuleb arvestada füüsikalise reaalsusega: kuna LPG energiasisaldus liitri kohta on madalam kui bensiinil, tarbib auto gaasi sõites liitrites mõõdetuna umbes 15–20% rohkem kui bensiini.
Tasuvusarvutus
Toome näitliku arvutuse, et illustreerida potentsiaalset säästu. Eeldame järgmisi tingimusi (hinnad on illustratiivsed ja võivad ajas muutuda):
- Bensiini hind: 1,70 €/l
- LPG hind: 0,80 €/l
- Auto keskmine kulu bensiiniga: 8 l/100km
- Auto keskmine kulu gaasiga (+20%): 9,6 l/100km
Sajakilomeetrise sõidu maksumus:
- Bensiiniga: 8 x 1,70 = 13,60 €
- Gaasiga: 9,6 x 0,80 = 7,68 €
- Sääst 100 km kohta: 5,92 €
Kui gaasiseadme paigaldus maksab keskmiselt 1200 eurot, siis lihtne matemaatika näitab, et investeering tasub end ära umbes 20 000 kilomeetri läbimisel. Keskmise Eesti autoomaniku jaoks, kes sõidab aastas 15 000 – 20 000 km, tähendab see, et süsteem hakkab kasumit tootma juba veidi enam kui aasta pärast. Suurema kütusekuluga maasturite ja vanemate sõidukite puhul on tasuvusaeg veelgi lühem.
Müüdid mootori kulumise ja ohutuse kohta
Vaatamata selgele majanduslikule võidule ringleb gaasiseadmete ümber palju hirme. Vaatame lähemalt kahte peamist murekohta: mootori vastupidavus ja ohutus.
Kas gaas “kuivatab” mootorit?
Levinud müüt on, et gaas põleb kõrgemal temperatuuril ja rikub klappe. See väide pärineb ajast, mil kasutati esimese põlvkonna algelisi seadmeid. Tänapäevased 4. ja 5. põlvkonna seadmed on täppisjuhitavad. Nad doseerivad kütust väga täpselt ja paljudel juhtudel kasutatakse lisaks spetsiaalseid klapimäärimissüsteeme (nn Flashlube) või seadistatakse aju nii, et suurtel pööretel pritsitakse sekka väike kogus bensiini jahutamiseks. Korrektselt seadistatud gaasiseade hoiab mootoriõli puhtamana, kuna gaasi põlemisel ei teki tahma, mis õli määrivaid omadusi halvendaks.
Kas gaasipaak on autos pomm?
See on ilmselt suurim psühholoogiline barjäär. Tegelikkuses on LPG-paagid valmistatud paksust terasest ja on oluliselt tugevamad kui tavalised bensiinipaagid, mis on sageli vaid õhukesest plekist või plastikust. Gaasipaagid on varustatud mitmeastmelise turvasüsteemiga, sealhulgas ülerõhuklapiga, mis laseb tulekahju korral gaasi kontrollitult välja, vältides plahvatust. Avariitestid on korduvalt tõestanud, et kokkupõrke korral on gaasipaak sageli auto kõige tervemem detail.
Keskkonnaaspekt: rohelisem kui bensiin, kuid mitte heitmevaba
Kuigi LPG on fossiilkütus, on see keskkonnasõbralikum alternatiiv bensiinile ja diislile. Gaasi põlemisel eraldub:
- Ligikaudu 10–15% vähem süsinikdioksiidi (CO2).
- Oluliselt vähem lämmastikoksiide (NOx), mis on peamised linnamude tekitajad.
- Praktiliselt olematul määral tahkeid osakesi ja tahma.
Seega, valides gaasi, ei säästa te ainult raha, vaid aitate kaasa ka linnaõhu kvaliteedi paranemisele. See on oluline argument neile, kes soovivad olla keskkonnateadlikumad, kuid ei ole veel valmis elektriauto soetamiseks.
Paigaldusprotsess ja hooldus
Gaasiseadme paigaldamine võtab tavaliselt aega ühe kuni kaks tööpäeva. Protsessi käigus paigaldatakse pagasiruumi (tavaliselt varuratta asemele) gaasipaak, kapoti alla reduktor, pihustid ja juhtaju ning salongi väike lüliti kütuse taseme näidikuga. Auto välimus ja sõiduomadused sellest ei muutu.
Hoolduse osas on gaasiseadmed vähenõudlikud. Tavaliselt tuleb iga 10 000 – 15 000 kilomeetri tagant vahetada gaasifiltreid ja kontrollida süsteemi tihedust. See on suhteliselt odav protseduur, makstes tavaliselt 30–50 eurot, mis ei nulli ära kütuselt saadavat säästu.
Kitsaskohad, millega tuleb arvestada
Enne otsuse langetamist on aus rääkida ka miinustest:
- Varuratta puudumine: Kuna paak läheb enamasti varuratta auku, peate leppima rehviparanduskomplektiga või hoidma varuratast pagasiruumis lahtiselt.
- Maa-alused parklad: Eestis ja mitmel pool mujal on paljudes maa-alustes parklates LPG-autodega sisenemine keelatud. Põhjuseks on gaasi omadus: LPG on õhust raskem ja lekke korral vajub see madalaimasse punkti, tekitades ventilatsiooni puudumisel plahvatusohu.
- Tanklate võrgustik: Kuigi Eestis on LPG tanklate võrgustik väga hea (Alexela, Circle K, Olerex jt), võib välismaale reisides tekkida vajadus marsruuti hoolikamalt planeerida või kasutada spetsiaalseid tankimisotsikuid (adaptereid), kuna standardid riigiti erinevad.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas ma saan ise valida, millal sõidan gaasiga ja millal bensiiniga?
Jah. Autosalongis on lüliti, mille abil saate igal ajal kütuseliiki vahetada. Kui gaas saab otsa, lülitub süsteem automaatselt ja sujuvalt bensiinile, andes sellest helisignaaliga märku.
Kas gaasiseade sobib igale autole?
LPG-seadet saab paigaldada enamikule bensiinimootoriga autodele, sealhulgas hübriididele. Keerulisem (ja kallim) on paigaldus ot sissepritsega mootoritele (FSI, TSI, GDI), kuid see on täiesti tehtav. Diiselmootoritele on gaasiseadme paigaldamine võimalik, kuid see on tehniliselt keerukas ja sõiduautode puhul majanduslikult harva tasuv, olles levinum rasketehnika puhul.
Kas auto võimsus väheneb gaasiga sõites?
Kaasaegsete seadmetega on võimsuskadu minimaalne, jäädes tavaliselt 1–2% piiresse, mida tavajuht igapäevasel sõidul ei taju. Mõningatel juhtudel võib mootor gaasiga töötades tunduda isegi sujuvam.
Kuidas mõjutab see ülevaatust?
Pärast gaasiseadme paigaldamist tuleb teha Transpordiametis tehnilise passi muudatus (lisatakse märge bensiin/gaas). Korralisel ülevaatusel kontrollitakse lisaks tavapärastele asjadele ka gaasiseadme lekete puudumist. See ei muuda ülevaatust oluliselt keerulisemaks ega kallimaks.
Kas autos on tunda gaasilõhna?
Korras gaasiseadme puhul ei tohi autos ega auto ümber olla gaasilõhna. Kui tunnete spetsiifilist lõhna, viitab see lekkele või rikkale ja vajab kohest kontrolli töökojas.
Kellele gaasiseadme paigaldamine tegelikult sobib?
Kokkuvõtvalt võib öelda, et LPG ei ole imelahendus, mis sobib absoluutselt kõigile, kuid see on äärmiselt tugev alternatiiv väga suurele osale autojuhtidest. See lahendus sobib teile ideaalselt, kui teie aastane läbisõit ületab 15 000 kilomeetrit ja te plaanite autot pidada vähemalt paar aastat. Eriti suurt võitu näevad vanemate ja suurema töömahuga mootorite omanikud, kus kütusekulu on algupäraselt kõrge – näiteks Ameerika autod või vanemad maasturid.
Kui sõidate peamiselt lühikesi otsi linnas (nt 3-5 km korraga), ei pruugi mootor talvel piisavalt soojeneda, et gaasile lülituda, ning sääst jääb väiksemaks. Samuti ei pruugi see olla parim valik, kui teie ainus parkimisvõimalus on kodune maa-alune garaaž, kus gaasiautod on keelatud. Kuid tavakasutajale, kes hindab rahalist kokkuhoidu ilma mugavuses järeleandmisi tegemata, on LPG endiselt kuningas. Arvestades praeguseid energiahindu, on gaasiseade üks kindlamaid viise kaitsta oma rahakotti volatiilse kütuseturu eest, pakkudes samas bensiinimootori dünaamikat ja sõiduulatust.
