Autoga reisimine on üks parimaid viise maailma avastamiseks, pakkudes vabadust liikuda omas tempos ja jõuda paikadesse, kuhu ühistransport või turismibussid ei ulatu. Olgu selleks siis Ameerika Ühendriikide legendaarne Route 66, Uus-Meremaa maalilised mägiteed või Itaalia Toscaana viinamarjaistanduste vahel looklevad rajad, rendiauto annab reisile täiesti uue mõõtme. Kuid enne kohvrite pakkimist ja lennupiletite broneerimist on kriitilise tähtsusega viia end kurssi sihtriigi juriidiliste nõuetega. Üks enim segadust tekitavaid teemasid on juhiluba – kas piisab tavalisest Eesti plastikust juhiloast või on vaja taotleda spetsiaalne rahvusvaheline dokument? Valeinfo või teadmatuse tõttu võib unistuste reis lõppeda juba rendifirma leti ääres või, mis veel hullem, politseijaoskonnas kopsaka trahviga.
Mis on rahvusvaheline juhiluba ja miks seda vaja on?
Rahvusvaheline juhiluba (inglise keeles International Driving Permit ehk IDP) ei ole iseseisev dokument, mis annaks juhtimisõiguse. See on sisuliselt teie riikliku juhiloa ametlik, paljudesse keeltesse tõlgitud versioon, mis on vormistatud vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele. See dokument on tavaliselt A6-formaadis paberist raamatuke, mis sisaldab teie pilti, isikuandmeid ja infot sõidukikategooriate kohta, mida teil on õigus juhtida.
Selle dokumendi peamine eesmärk on aidata välisriigi ametivõimudel (politseil) ja autorendifirmadel mõista teie kodumaise juhiloa sisu. Kuigi Eesti juhiluba on Euroopa Liidu standarditele vastav ja sisaldab piktogramme, ei pruugi ametnikud Aasias, Lõuna-Ameerikas või Aafrikas olla kursis Euroopa dokumentide turvaelementide või kategooriate tähendustega. Rahvusvaheline juhiluba ületab selle keelebarjääri.
Oluline on meeles pidada: Rahvusvaheline juhiluba kehtib ainult koos originaalse siseriikliku juhiloaga. Kui teil on kaasas vaid rahvusvaheline papist raamatuke, kuid Eesti juhiluba on koju jäänud, loetakse teid juhiloata juhiks.
Kus piisab Eesti siseriiklikust juhiloast?
Kõige lihtsam on olukord Euroopas. Kuna Eesti on Euroopa Liidu liige, kehtivad siinsed juhiload automaatselt kõigis teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ning Euroopa Majanduspiirkonna riikides (Norra, Island, Liechtenstein). Samuti aktsepteerib Eesti juhiluba Šveits.
See tähendab, et kui plaanite autoreisi Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias või Horvaatias, ei ole teil vaja Transpordiametisse lisadokumentide järele minna. Teie tavaline plastikkaart on täiesti piisav nii auto rentimiseks kui ka politseikontrolliks. Isegi pärast Brexitit aktsepteerib Suurbritannia EL-i juhilube lühiajalistel külastustel, seega ka Inglismaal, Šotimaal ja Walesis reisides pole lisapabereid tarvis.
Kaks erinevat konventsiooni: Genf 1949 ja Viin 1968
Kui liigute Euroopast väljapoole, läheb olukord keerulisemaks. Maailmas on kaks peamist liiklusturvalisust ja juhilube reguleerivat konventsiooni, millega riigid on liitunud. Sellest sõltub, millist tüüpi rahvusvahelist juhiluba teil vaja on. Õnneks väljastab Eesti Transpordiamet mõlemat tüüpi lube.
- 1968. aasta Viini konventsiooni kohane luba: See dokument kehtib tavaliselt 3 aastat. Sellega on liitunud suur osa Euroopa riike, aga ka näiteks Brasiilia, Kuuba, Lõuna-Aafrika Vabariik, Venemaa ja paljud Kesk-Aasia riigid.
- 1949. aasta Genfi konventsiooni kohane luba: See dokument kehtib ainult 1 aasta. Seda nõuavad riigid, kes ei ole liitunud hilisema Viini konventsiooniga. Tuntumad näited on USA, Kanada, Austraalia, Jaapan ja India.
On riike, mis aktsepteerivad mõlemat, kuid reisija kohustus on enne minekut kontrollida, kumb variant on sihtriigis eelistatud või kohustuslik.
Populaarsed sihtkohad ja nende nõuded
Järgnevalt vaatame lähemalt eestlaste seas populaarseid kaugreisi sihtkohti ja analüüsime, milline on sealne reaalne olukord juhilubadega.
Ameerika Ühendriigid (USA)
USA on keeruline juhtum. Föderaalsel tasandil ei ole ühtset nõuet, kuid osariikide seadused erinevad. Mõnes osariigis (nt Florida või California) võib rendifirma teile auto anda vaid Eesti juhiloa alusel, kuid politsei võib peatamise korral nõuda rahvusvahelist luba. Paljud rendifirmad on oma reeglitesse sisse kirjutanud soovituse omada rahvusvahelist luba (Genfi 1949 konventsioon), et vältida sekeldusi. Arvestades USA kohtusüsteemi keerukust ja võimalikke kindlustusvaidlusi, on äärmiselt soovitatav IDP kaasa võtta.
Tai ja Kagu-Aasia
Tais on rahvusvaheline juhiluba rangelt kohustuslik. Eriti populaarsetes turismipiirkondades nagu Phuket, Chiang Mai või Koh Samui korraldab politsei regulaarselt lauskontrolle, pidades kinni just turiste, kes sõidavad motorolleritega. Kui teil puudub rahvusvaheline juhiluba (või kui teil puudub A-kategooria mootorratta juhtimisõigus), saate trahvi. Veelgi olulisem on teada, et ilma kehtiva IDP-ta on õnnetuse korral teie reisikindlustus ja sõidukikindlustus tühised. Tai on liitunud 1968. aasta Viini konventsiooniga, seega sobib sinna 3-aastane luba, kuigi vanast harjumusest küsitakse vahel ka 1949. aasta oma.
Jaapan
Jaapan on reeglite osas üks maailma rangemaid riike. Seal ei saa te autot rentida ega rooli istuda ilma 1949. aasta Genfi konventsiooni kohase rahvusvahelise juhiloata. Viini konventsiooni luba seal ei kehti. Kui teil on vale dokument või see on koju ununenud, jääb auto teile rendifirmast väljastamata – erandeid ei tehta.
Austraalia ja Uus-Meremaa
Mõlemad riigid nõuavad, et juhiluba oleks inglise keeles. Kuna Eesti juhiluba on suures osas piktogrammide põhine, kuid tekst on eesti keeles, nõuavad rendifirmad ja politsei ametlikku tõlget. Rahvusvaheline juhiluba (Genfi 1949 versioon) täidab selle nõude ideaalselt. Ilma selleta võite sattuda olukorda, kus peate kohapeal tellima kalli vandetõlgi teenuse.
Miks ei tasu riskida ilma loata sõitmisega?
Mõned reisijad väidavad foorumites: “Ma olen aastaid ilma rahvusvahelise loata sõitnud ja keegi pole küsinud.” See on ohtlik ellusuhtumine, mida nimetatakse ellujääja eelarvamuseks (survivorship bias). Riskid, mis kaasnevad IDP puudumisega riigis, kus see on nõutud, on märkimisväärsed:
- Autorendi keeldumine: Suured rahvusvahelised ketid on reeglite osas järjest rangemad. Kui broneeringutingimustes on kirjas IDP nõue ja teil seda pole, tühistatakse broneering ja sageli ei tagastata ka ettemaksu.
- Kindlustuse tühistamine: See on suurim varjatud oht. Kui põhjustate liiklusõnnetuse riigis, kus teie Eesti juhiluba ilma rahvusvahelise lisata ei kehti, loetakse teid juriidiliselt juhtimisõiguseta isikuks. See annab kindlustusfirmale (nii auto kaskole kui ka teie reisikindlustusele) seadusliku aluse keelduda kahjude hüvitamisest. Meditsiiniarved ja auto remondikulud võivad ulatuda kümnetesse või sadadesse tuhandetesse eurodesse.
- Politseitrahvid ja menetlused: Trahvid juhiloata sõidu eest võivad olla kopsakad. Mõnes riigis võib see kaasa tuua isegi lühiajalise aresti või kohtukutse.
Kuidas taotleda rahvusvahelist juhiluba Eestis?
Eestis väljastab rahvusvahelisi juhilube Transpordiamet. Protsess on suhteliselt lihtne, kuid nõuab füüsilist kohaleilmumist teenindusbüroosse – seda dokumenti ei saa täies mahus taotleda e-teeninduses ega posti teel koju tellida, kuna tegemist on paberkandjal dokumendiga, kuhu kleebitakse teie foto.
Taotlemiseks on vaja:
- Kehtivat Eesti siseriiklikku juhiluba.
- Isikut tõendavat dokumenti.
- Ühte paberil dokumendifotot (suurusega 35×45 mm). NB! Transpordiameti büroodes ei tehta fotosid kohapeal, see tuleb fotograafi juurest kaasa võtta.
- Tasuda riigilõiv (artikli kirjutamise hetkel on see ligikaudu 26 eurot).
Luba väljastatakse üldjuhul ootetööna ehk saate selle kätte kohe või mõne tunni jooksul, sõltuvalt büroo koormusest. Oluline on enne taotlemist kindlaks teha, kas vajate 1949. või 1968. aasta konventsiooni luba. Kui reisite palju, on mõistlik taotleda mõlemad, kuigi see tähendab topelt riigilõivu ja kahte fotot.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma võin kasutada rahvusvahelist juhiluba Eestis, kui mu tavaline luba on kadunud?
Ei. Rahvusvaheline juhiluba ei kehti selle väljastanud riigis. Eestis sõites peab teil olema Eesti juhiluba (või peab juhtimisõigus olema tõendatav andmebaasist), IDP ei asenda siseriiklikku dokumenti.
Kas digitaalne rahvusvaheline juhiluba on aktsepteeritav?
Ettevaatust pettustega! Internetis on palju lehti, mis müüvad “digitaalseid rahvusvahelisi juhilube” või plastikkaarte. Ametlik rahvusvaheline juhiluba on alati paberist raamatuke. Digitaalsed versioonid või mitteametlikud plastikkaardid ei oma juriidilist jõudu ja politsei ei aktsepteeri neid.
Kui kaua luba kehtib?
See sõltub konventsioonist. 1949. aasta Genfi konventsiooni luba kehtib 1 aasta. 1968. aasta Viini konventsiooni luba kehtib kuni 3 aastat. Kuid mõlemal juhul kaotab luba kehtivuse kohe, kui aegub teie Eesti siseriiklik juhiluba.
Kas ma saan taotleda rahvusvahelist luba, kui mul on esmane (vahtralehega) juhiluba?
Jah, rahvusvahelist juhiluba saab taotleda ka esmase juhiloa omanik, eeldusel, et siseriiklik luba on kehtiv.
Praktilised soovitused liikluspolitseiga suhtlemisel
Isegi kui teil on kõik dokumendid korras, võib kokkupuude välisriigi politseiga olla stressirohke. Kui teid peatatakse riigis, kus inglise keele oskus on madal, ulatage ametnikule alati korraga nii oma Eesti juhiluba, rahvusvaheline juhiluba kui ka sõiduki registreerimisdokument (või rendileping). Ärge oodake, kuni teilt spetsiifiliselt “International Permitit” küsitakse, sest ametnikul on lihtsam menetlust alustada, kui ta näeb kohe talle arusaadavas kirjas ja formaadis dokumenti.
Rahvusvahelise juhiloa olemasolu näitab ametnikule teie lugupidamist kohalike seaduste vastu ja ettevalmistatust. Korrumpeerunud piirkondades võib see vähendada ka altkäemaksu nõudmise tõenäosust, kuna ametnikul on raskem väita, et teie dokumendid on “valed” või “arusaamatud”. Hoidke dokumenti kindalas, kaitstuna niiskuse ja kulumise eest, sest räbalaks kulunud paberluba ei pruugita aktsepteerida.
