Talvine hommik, miinuskraadid paukumas ja kiire tööle minekuga, kuid auto otsustab kostitada sind vaid vaevalise inina või täieliku vaikusega – see on stsenaarium, mida on kogenud peaaegu iga Eesti autoomanik. Sellises olukorras on korralikud käivitusjuhtmed ehk rahvakeeli “krokodillid” asendamatud abimehed, mis võivad päästa päeva ja säästa sind kallist puksiiriteenusest. Ometi on paljud autojuhid pidanud pettuma, kui selgub, et pagasiruumis lebavad odavad kaablid on külmaga kivikõvaks muutunud ega suuda käivitamiseks vajalikku voolu läbi lasta. Õige varustuse valimine ei ole pelgalt mugavuse küsimus, vaid investeering turvalisusse ja kindlustundesse, et auto käivitub ka kõige krõbedama pakasega.
Miks odavad kaablid külmaga alt veavad?
Esimene asi, mida poeriiulil märgatakse, on sageli hind. Supermarketites müüdavad soodsad komplektid võivad tunduda ahvatlevad, kuid neil on mitu tehnilist puudujääki, mis ilmnevad just kriitilistel hetkedel. Odavate kaablite suurim probleem peitub nende isolatsiooni ja juhi materjalis.
Odav isolatsioonimaterjal (tavaliselt madalakvaliteediline PVC) kaotab miinuskraadide juures oma elastsuse. Tulemuseks on jäigad juhtmed, mida on raske lahti harutada ja veel keerulisem aku klemmidele kinnitada. Halvemal juhul võib isolatsioon praguneda, paljastades voolu all oleva metalli ja tekitades lühiseohu.
Veelgi kriitilisem on aga see, mis peitub isolatsiooni all. Paljudel soodsama hinnaklassi toodetel on paks plastkiht, mis jätab mulje toekast kaablist, kuid selle sees on vaid juuksekarva paksune metallkiud. See ei suuda juhtida piisavalt ampreid, et käivitada külmunud mootorit, eriti kui tegemist on diiselmootoriga. Voolutakistus kasvab, kaabel kuumeneb üle ja vajalik särts ei jõuagi abivajava auto starterini.
Materjal on kõige alus: Vask versus alumiinium
Käivitusjuhtmete valimisel on kõige olulisemaks tehniliseks näitajaks kasutatud metall. Turul on peamiselt kahte tüüpi lahendusi:
- 100% vaskjuhtmed: See on kuldstandard. Vask on suurepärane elektrijuht, mis tähendab minimaalset pingelangust isegi pikkade kaablite puhul. Vask on ka elastne ja vastupidav mehaanilisele koormusele. Miinuseks on vaid kõrgem hind ja suurem kaal.
- CCA (Copper Clad Aluminum) ehk vasega kaetud alumiinium: See on levinum variant odavamas ja keskmises hinnaklassis. Alumiinium on odavam ja kergem, kuid juhib elektrit ligikaudu 30–40% halvemini kui vask. Et saavutada sama juhtivus, peab alumiiniumkaabel olema vasest oluliselt jämedam. Paraku müüakse sageli alumiiniumkaableid, mis on liiga peenikesed, et suurt koormust taluda.
Kui valid CCA-kaableid, pead arvestama, et nende ristlõige peab olema suurem. Kuid talvistes tingimustes on alumiinium hapram ja võib sagedasel painutamisel murduda. Seetõttu on pikaajalisel kasutamisel täisvask alati kindlam valik.
Ristlõige ja pikkus – füüsikat ei peta
Auto käivitamisel on vaja hetkeliselt väga suurt voolutugevust, mis võib ulatuda sadadesse ampritesse. Siin tuleb mängu juhtme ristlõige, mida mõõdetakse ruutmillimeetrites (mm²). Mida suurem on number, seda rohkem voolu juhe läbi laseb.
Soovituslikud ristlõiked vastavalt mootori tüübile:
- 16 mm²: Sobib vaid väikese töömahuga bensiinimootoritele (nt kuni 1.6 liitrit) ja soojemate ilmadega. Tõsise Eesti talve jaoks jääb see sageli lahjaks.
- 25 mm²: Hea standardmõõt enamikule bensiinimootoritele ja väiksematele diislitele (kuni 2.0 liitrit).
- 35 mm²: Soovituslik valik keskmistele ja suurematele diiselmootoritele ning maasturitele. Tagab hea voolujuhtivuse ka madalamatel temperatuuridel.
- 50 mm²: Professionaalne tase. Vajalik suurte mootorite (3.0+ liitrit), kaubikute ja rasketehnika käivitamiseks või väga pikkade kaablite puhul.
Lisaks ristlõikele on oluline kaabli pikkus. Liiga lühike kaabel (alla 2,5 meetri) võib tekitada ohtlikke olukordi, sundides autosid parkima ninapidi kokku, mis libedal teel on riskantne. Optimaalne pikkus tavaautole on 3,5 kuni 4,5 meetrit. See annab piisavalt manööverdamisruumi, võimaldades ulatuda ka siis, kui autod seisavad kõrvuti või üksteise taga. Tuleb aga meeles pidada: mida pikem on kaabel, seda jämedam see peab olema, et kompenseerida pikkusest tulenevat pingelangust.
Krokodillid ehk klemmid: ohutuse kriitiline lüli
Juhe võib olla jäme ja kvaliteetne, aga kui ühendusklemmid ehk “krokodillid” on viletsad, on kogu komplekt kasutu. Halb kontakt klemmide ja aku vahel tekitab sädemeid ja takistust.
Kvaliteetsete klemmide tunnused:
- Tugev vedru: Klemm peab haarama aku postist jõuliselt kinni. Nõrk vedru tähendab ebakindlat kontakti, mis võib käivitamisel lahti hüpata.
- Täielik isolatsioon: Kaasaegsed ja turvalised klemmid on kaetud plastiga peaaegu täies ulatuses, jättes vabaks vaid kontaktpinna. See vähendab lühiseohtu, kui klemm peaks kogemata vastu auto keret minema.
- Ühendus kaabliga: Kontrolli, kuidas kaabel on klemmi külge kinnitatud. Parim on joodetud või tugeva pressühendusega lahendus. Kui juhe on vaid lõdvalt klemmi külge volditud, oksüdeerub see kiiresti ja kaotab juhtivuse.
- Materjal: Klemmide kontaktpinnad peaksid olema vasest või vasega kaetud, et tagada maksimaalne vooluülekanne.
Kuidas autot ohutult käivitada?
Isegi parimad juhtmed ei aita, kui neid valesti kasutada. Vale ühendamine võib kahjustada mõlema auto elektroonikat või põhjustada aku plahvatuse.
Järgi alati seda protseduuri:
1. Pargi autod nii, et need omavahel kokku ei puutuks, ja sureta doonorauto mootor.
2. Ühenda punane juhe tühja aku pluss (+) klemmiga.
3. Ühenda punase juhtme teine ots doonorauto aku pluss (+) klemmiga.
4. Ühenda must juhe doonorauto aku miinus (-) klemmiga.
5. Ühenda musta juhtme teine ots käivitatava auto mootoriploki või spetsiaalse maanduspunkti külge (värvimata metallpind), eemale akust ja kütusesüsteemist. Ära ühenda tühja aku miinusklemmile! See võib tekitada sädemeid, mis võivad aku gaaside tõttu plahvatada.
6. Käivita doonorauto ja lase sel paar minutit töötada, et tühja akut veidi laadida.
7. Proovi käivitada abivajavat autot. Kui see ei õnnestu, oota veidi ja proovi uuesti.
8. Eemalda juhtmed vastupidises järjekorras (esmalt must abisaajalt, siis must doonorilt, jne).
Alternatiiv: Stardiabi ehk “booster”
Viimastel aastatel on populaarsust kogunud kaasaskantavad käivitusabid ehk boosterid. Need on sisuliselt võimsad akupangad, mis suudavad autole anda käivitamiseks vajaliku impulsi ilma teist autot kasutamata.
Nende eeliseks on sõltumatus – sa ei pea ootama naabrimeest või taksot, kes särtsu annaks. Samuti on need ohutumad auto elektroonikale, kuna pingeimpulsid on paremini kontrollitud. Küll aga tuleb meeles pidada, et liitiumakudel põhinevad boosterid kardavad samuti külma. Seetõttu ei tohi neid hoida autos öö läbi, vaid neid tuleks hoida toas soojas ja autosse kaasa võtta vaid sõiduks. Kvaliteetne booster maksab rohkem kui head juhtmed, kuid pakub suuremat mugavust.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas diiselautot võib käivitada bensiiniautoga?
Põhimõtteliselt võib, kuid see nõuab kannatust. Diiselmootor vajab käivitamiseks oluliselt rohkem voolu ja võimsamat akut kui väike bensiiniauto. Kui ühendad juhtmed ja proovid kohe käivitada, võib bensiiniauto generaator üle koormuda. Soovituslik on ühendada juhtmed, käivitada doonorauto ja lasta tühjal akul vähemalt 5-10 minutit laadida, hoides doonorauto pöördeid veidi kõrgemal, enne kui proovid diislit käivitada.
Kas vihma või lumesajus tohib täkku anda?
Jah, tohib. Autode elektrisüsteem töötab 12V (või 24V) pingel, mis ei ole inimesele eluohtlik ega tekita märja ilmaga tavaliselt lühist, kui isolatsioon on korras. Siiski tuleb olla ettevaatlik libedaga kukkumise suhtes ja jälgida, et vesi ei satuks otse elektroonikakomponentidele. Kasuta kindaid ja püüa hoida kapotialune võimalikult kuivana.
Miks lähevad juhtmed käivitamisel kuumaks?
Juhtmete kuumenemine viitab sellele, et voolutugevus on suurem, kui kaabel suudab ohutult juhtida. See juhtub tavaliselt siis, kui kasutatakse liiga peenikest (väikese ristlõikega) kaablit või kui kontakt on halb. Kui kaablid lähevad tulikuumaks ja isolatsioon hakkab sulama, tuleb protsess koheselt katkestada, sest see on tuleohtlik.
Kas Start-Stop süsteemiga autodele tohib voolu anda?
Start-Stop süsteemiga autodel on sageli spetsiaalsed akud (AGM või EFB) ja keerukas akujuhtimissüsteem (BMS). Otse akuklemmidele ühendamine võib ajada süsteemi “lolliks” või kahjustada andureid. Enamikul sellistel autodel on kapoti all spetsiaalsed tähistatud punktid täku andmiseks ja vastuvõtmiseks. Loe kindlasti enne auto kasutusjuhendit.
Kui kaua peab sõitma, et aku täis saaks?
Käivitusjuhtmed aitavad auto tööle, kuid ei lae akut täis. Et taastada aku normaalne laetuse tase, tuleks sõita vähemalt 30–60 minutit, eelistatavalt maanteel, kus mootori pöörded on ühtlased. Lühikesed linnasõidud ei pruugi akut piisavalt laadida ja järgmisel hommikul võib probleem korduda. Kui aku on vana, tasub see lasta kontrollida või laadida statsionaarse akulaadijaga täis.
Meelerahu tagamine
Korralikud käivitusjuhtmed on ühekordne investeering, mis teenib sind tõenäoliselt aastakümneid ja võib liikuda ühest autost teise. Ostes 35 mm² või 50 mm² ristlõikega täisvaskkaablid, millel on kvaliteetsed ja tugevad klemmid, tagad endale kindlustunde igaks talveks. See ei ole koht, kus säästa kümme eurot, sest see sääst võib tähendada tundidepikkust külmetamist tee ääres. Lisaks tasub juhtmeid hoida spetsiaalses kotis, et kaitsta neid niiskuse ja mustuse eest, ning kontrollida nende seisukorda enne talvehooaja algust. Olles valmistunud halvimaks, naudid talvesõite palju rahulikumalt.
