Igapäevaelus võib ette tulla olukordi, kus kokkupuude seadusesilmaga lõpeb rahalise karistuse või muu sanktsiooniga. Olgu tegemist kiiruseületamise, valesti parkimise või tõsisema rikkumisega, jääb sellest märk maha riiklikesse andmebaasidesse. Paljud inimesed kasutavad igapäevakeeles terminit “trahviregister”, kuid ametlikult ja juriidiliselt on selle andmekogu nimi karistusregister. Just see andmebaas on koht, kuhu koonduvad andmed kõigi Eestis karistatud isikute ja nende toimepandud süütegude kohta. Arusaam sellest, kuidas see süsteem töötab, kes andmetele ligi pääseb ning millal “must plekk” registrist kaob, on oluline nii tööotsijatele, laenu taotlejatele kui ka lihtsalt oma õigustest teadlikele kodanikele. Selles artiklis vaatame süvitsi, kuidas karistusregister toimib ja millised on kehtivad seadused andmete kustumise osas.
Mis on karistusregister ja milliseid andmeid seal hoitakse?
Karistusregister on riiklik andmekogu, mille vastutavaks töötlejaks on Justiitsministeerium ja volitatud töötlejaks Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK). Selle peamine eesmärk on säilitada ja väljastada andmeid karistatud isikute kohta. See ei ole pelgalt “trahvide nimekiri”, vaid laiaulatuslik andmebaas, mis hõlmab kahte peamist liiki rikkumisi:
- Väärteod: Need on kergemad rikkumised, nagu näiteks liiklusseaduse rikkumised (kiiruseületamine, turvavööta sõit), avaliku korra rikkumised või pisivargused. Karistuseks on tavaliselt rahatrahv või arest.
- Kuriteod: Need on raskemad seaduserikkumised, mille eest on ette nähtud kriminaalkaristus (näiteks rahaline karistus päevamäärades või vangistus). Siia kuuluvad näiteks joobes juhtimine (kui joove on piisavalt suur), vargused suures ulatuses, kelmused ja vägivallakuriteod.
Registrisse kantakse andmed siis, kui otsus on jõustunud. See tähendab, et kui teile on tehtud trahv, kuid te olete selle vaidlustanud ja kohtuprotsess alles käib, ei pruugi märge veel registris lõplikul kujul kajastuda. Oluline on mõista, et register sisaldab infot nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute (ettevõtete) kohta.
Kuidas pääseda ligi oma andmetele?
Igal inimesel on õigus teada, millised andmed on tema kohta riiklikes registrites talletatud. Karistusregistri andmete vaatamiseks on tänapäeval loodud mugavad e-lahendused. Kõige lihtsam viis oma karistusregistri väljavõtte saamiseks on kasutada E-toimiku süsteemi või riigiportaali eesti.ee.
Enda kohta käivate andmete pärimine on tasuta ja seda saab teha piiramatul hulgal. Selleks tuleb:
- Siseneda E-toimiku keskkonda, kasutades ID-kaarti, Mobiil-ID-d või Smart-ID-d.
- Valida menüüst karistusregistri päring.
- Esitada päring enda (või oma alaealise lapse) kohta.
Päringu vastus kuvatakse tavaliselt koheselt ning see näitab kõiki hetkel kehtivaid karistusi. Kui karistused on kustunud ja arhiveeritud, ei pruugi need tavaaruanades enam näha olla, välja arvatud juhul, kui teete spetsiifilise arhiivipäringu, millel on piiratud ligipääsuõigused.
Kes veel näeb minu karistusi?
Üks levinumaid hirme on see, et igaüks – naaber, kolleeg või uudishimulik tuttav – saab vaadata teise inimese karistusregistrit. Tegelikkuses on andmekaitse reeglid Eestis üsna ranged, kuid on olulisi erandeid.
Teise isiku kohta saab andmeid pärida vaid juhul, kui selleks on õigustatud huvi või seaduslik alus. Päring on teise isiku kohta tasuline (riigilõiv). Levinumad olukorrad, kus kolmandad osapooled andmeid kontrollivad, on järgmised:
- Tööandjad: Eriti need, kes palkavad inimesi ametikohtadele, mis eeldavad laitmatut tausta (nt riigiametnikud, politseinikud, turvatöötajad).
- Lastega töötamine: Lastekaitseseadusest tulenevalt on tööandjatel kohustus kontrollida kõiki isikuid, kes asuvad tööle lastega (õpetajad, treenerid, kasvatajad). Seksuaalkuritegude ja teatud vägivallakuritegude puhul on karistatus eluaegne takistus lastega töötamiseks.
- Ajakirjandus ja avalikkus: Jõustunud kohtuotsused on üldjuhul avalikud, kuid karistusregistri massiline kammimine ei ole lubatud. Siiski, kui tegemist on avaliku huviga, võivad teatud andmed olla kättesaadavad.
Millal karistused kustuvad ehk aeguvad?
See on ilmselt kõige olulisem küsimus paljude jaoks. Karistusregistris olemine ei ole üldjuhul eluaegne (välja arvatud teatud rasketel juhtudel). Karistusregistri seadus sätestab täpsed tähtajad, millal andmed “aktiivsest” registrist kustutatakse ja kantakse üle arhiivi. Seda protsessi nimetatakse karistusandmete kustutamiseks.
Andmete kustumise tähtaeg sõltub karistuse liigist ja raskusest. Tähtaega hakatakse lugema hetkest, mil karistus on kantud (nt trahv makstud või vangistus lõppenud).
Väärteod (trahvid ja arest)
Väärtegude puhul on “puhverperiood” lühem. Andmed kustutatakse registrist, kui on möödunud:
- 1 aasta väärteo eest mõistetud rahatrahvi tasumisest või aresti kandmisest.
- 1 aasta hoiatustrahvi tasumisest (kuigi hoiatustrahv tihti registrisse nimekirjana ei lähe, vaid on menetluslik toiming, loetakse see vähemtähtsaks).
Siin on üks kriitiline nüanss: aasta hakkab jooksma alles pärast trahvi tasumist. Kui te jätate trahvi maksmata ja see läheb kohtutäiturile, püsib märge registris üleval seni, kuni võlg on likvideeritud, ja alles seejärel hakkab jooksma üheaastane aegumistähtaeg.
Kuriteod
Kuritegude puhul on kustumistähtajad oluliselt pikemad ja sõltuvad karistuse määrast:
- 3 aastat: Pärast katseaja lõppu (tingimisi vangistus) või pärast rahalise karistuse (kriminaalkorras) tasumist. Samuti kehtib 3-aastane tähtaeg juriidiliste isikute puhul.
- 5 aastat: Kui isikut on karistatud vabadusekaotusega, mis oli lühem kui 2 aastat.
- 10 aastat: Kui vabadusekaotus oli vahemikus 2 kuni 10 aastat.
- 15 aastat: Kui vabadusekaotus oli pikem kui 10 aastat.
Oluline on teada, et karistusandmeid ei kustutata, kui isik paneb enne tähtaja möödumist toime uue süüteo. Sellisel juhul algab kõigi kehtivate karistuste aegumise lugemine uuesti pärast viimase karistuse kandmist. See on n-ö ahelreaktsioon, mis võib hoida inimese registris aastaid või aastakümneid, kui ta seadusekuulekaks ei hakka.
Mis saab andmetest pärast kustumist?
Kui karistusandmed registrist kustutatakse, ei kao need jäljetult olematuks, vaid need kantakse üle karistusregistri arhiivi. Arhiivile on ligipääs äärmiselt piiratud.
Tavapärane tööandja arhiiviandmeid ei näe. Arhiivipäringut saavad teha vaid:
- Julgeolekuasutused (Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet).
- Politsei- ja Piirivalveamet teatud menetluste raames.
- Kohtud ja prokuratuur süüteomenetlustes.
- Isik ise (oma andmete vaatamiseks).
Arhiivis hoitakse andmeid sõltuvalt süüteo raskusest 10 kuni 50 aastat, misjärel need hävitatakse lõplikult. See tähendab, et tavakodaniku jaoks on kustunud karistus võrdväärne karistamatusega – “register on puhas” ja seda võib ausalt kinnitada nii töövestlusel kui ka ankeetides.
Mõju igapäevaelule ja karjäärile
Kehtiv karistusregister võib omada otsest mõju inimese elukvaliteedile. Peamised valdkonnad, kus “aktiivne” kanne võib takistuseks saada, on:
- Relvaluba: Kehtiv kriminaalkaristus või korduvad väärteod (eriti alkoholi või narkootikumidega seotud) välistavad relvaloa saamise.
- Riigikaitse ja julgeolek: Tööle asumine jõustruktuuridesse eeldab puhast tausta.
- Reisimine: Mõned riigid (näiteks USA viisavabadusprogrammi ESTA kaudu) nõuavad info avaldamist kriminaalkaristuste kohta. Isegi kui Eestis on karistus kustunud, võivad teise riigi immigratsioonireeglid nõuda selle avaldamist (siin tuleb olla tähelepanelik konkreetse riigi seaduste osas).
- Laenud ja liisingud: Otseselt pangad karistusregistrit maksevõime hindamiseks ei kasuta, kuid kohtutäiturite nõuded (maksmata trahvid) on krediidiraportites nähtavad.
Korduma kippuvad küsimused
Järgnevalt oleme kokku kogunud peamised küsimused, mis inimestel seoses trahvide ja registri toimimisega tekivad.
Kas kiirusekaamera trahv läheb karistusregistrisse?
Jah ja ei. Kiirusekaamera poolt fikseeritud rikkumise korral saadetakse sõiduki omanikule kirjalik hoiatustrahv. Kui te tasute selle õigeaegselt, siis ei kanta seda karistusregistrisse kui süüteo karistust, mis mõjutaks teie tausta “puhtust” samal määral kui patrulli poolt vormistatud väärteoprotokoll. See on pigem halduslik meede. Kui aga hoiatustrahv vaidlustatakse ja selle tulemusena määratakse väärteokaristus, siis läheb see registrisse.
Kui kiiresti pärast trahvi maksmist info registrisse jõuab?
Info karistuse määramise kohta jõuab registrisse kohtuotsuse või väärteootsuse jõustumisel. Info trahvi tasumise kohta liigub süsteemide vahel tavaliselt paari tööpäeva jooksul. Aegumistähtaeg (nt 1 aasta) hakkab jooksma maksmise hetkest.
Kas ma saan lasta oma andmed registrist varem kustutada?
Üldjuhul ei. Tähtajad on seadusega paika pandud ja need on automaatsed. Erandiks on vaid juhud, kui isik on õigeks mõistetud või toimus menetluses viga, mida hiljem korrigeeriti. “Hea käitumise” eest registrit varem ei puhastata.
Kas tööandja näeb minu 5 aasta tagust kiiruseületamist?
Ei, kui trahv on makstud ja muid rikkumisi pole vahepeal olnud. Väärtegu kustub 1 aasta pärast trahvi tasumist. Pärast seda ei näe tööandja seda tavapäringuga.
Mida teha, kui registris on valed andmed?
Kui avastate E-toimikus andmeid, mis on teie hinnangul ebaõiged (nt trahv on ammu makstud, aga staatus on ikka “täitmisel”), tuleks ühendust võtta Registrite ja Infosüsteemide Keskusega või kohtutäituriga, kes asjaga tegeles, et nad kannaksid sisse info trahvi laekumise kohta.
Andmete õigsuse kontrollimine ja vastutus
Digiriigis on kodaniku enda aktiivsus ja teadlikkus oma andmetest äärmiselt oluline. Soovitatav on vähemalt kord aastas või enne suuremaid elumuutusi (uuele tööle kandideerimine, relvaloa taotlemine) kontrollida oma andmeid E-toimiku kaudu. Mõnikord võivad infosüsteemide vahelised tõrked põhjustada olukorra, kus tasutud trahv kajastub endiselt võlgnevusena.
Kui märkate ebakõla – näiteks on aasta möödas trahvi tasumisest, kuid märge on endiselt aktiivne “Karistuste” all, mitte arhiivis –, on teil õigus nõuda andmete parandamist. Selleks tuleb esitada digitaalselt allkirjastatud avaldus registri pidajale koos maksekorralduse koopiaga, mis tõendab trahvi tasumist. Puhtad paberid ja korras andmed annavad meelerahu ning tagavad, et mineviku eksimused ei hakka põhjendamatult segama tulevikuplaane.
