Rootsi järelturg on Eesti autoostjate seas muutunud üha populaarsemaks alternatiiviks Saksamaale ja teistele Kesk-Euroopa riikidele. Sellel on mitu kaalukat põhjust: geograafiline lähedus, usaldusväärne ajalugu ja sageli ka autode parem varustusaste, mis on kohandatud meie kliimaga sarnasteks tingimusteks. Kuigi Rootsi krooni kurss võib pakkuda soodsaid ostuvõimalusi, peidab naaberriigist sõiduki toomine endas ka mitmeid juriidilisi ja tehnilisi nüansse, mida ignoreerides võib esialgne sääst muutuda kulukaks õppetunniks. Järgnev artikkel annab põhjaliku ülevaate sellest, kuidas protsess välja näeb, milliseid andmebaase kasutada ja kuidas vormistada tehing nii, et hiljem ei tekiks probleeme Transpordiametis ega Maksu- ja Tolliametis.
Miks valida auto just Rootsist?
Enne tehniliste detailide juurde asumist tasub mõista, miks Rootsi turg üldse atraktiivne on. Peamine eelis on läbipaistvus. Rootsi riiklikud andmebaasid on ühed maailma avatumad. Kui Saksamaal või Itaalias võib läbisõidu ja avariide ajaloo kontrollimine olla keeruline ja tasuline, siis Rootsis on suurem osa sellest infost tasuta kättesaadav. Lisaks on sealne tehnoülevaatus (Bilprovning) tuntud oma ranguse poolest, mis tähendab, et tänavatel liikuvad autod on üldjuhul heas tehnilises seisukorras.
Teine oluline faktor on varustus. “Põhjamaade pakett” ei ole Rootsis müüdavatel autodel haruldus, vaid pigem standard. See tähendab, et suure tõenäosusega on autol olemas istmesoojendused (sageli ka tagaistmel), mootori eelsoojendus (elektriline või kütusel töötav Webasto/Eberspächer), esitulede pesurid ja tugevam aku. Eesti talvistes tingimustes on need asendamatud lisad, mida Lõuna-Euroopa autodelt tihti ei leia.
Taustakontroll: Esimene ja kõige tähtsam samm
Ära kunagi osta autot Rootsist enne, kui oled teinud põhjaliku taustakontrolli. Õnneks on see lihtne ja enamasti tasuta. Sulle on abiks auto Rootsi registreerimisnumber.
Siin on peamised allikad, mida kasutada:
- Transportstyrelsen (Rootsi Transpordiamet): Nende veebilehelt või äpist saad kontrollida sõiduki tehnilisi andmeid, omanike arvu ja ülevaatuse kehtivust.
- Biluppgifter.se ja Car.info: Need on eraõiguslikud portaalid, mis koondavad riiklikke andmeid. Sealt näed visuaalselt paremini läbisõidu ajalugu graafikuna, mis aitab tuvastada kerimist. Samuti näed, kas auto on olnud takso või rendiauto.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata sõidukiga seotud võlgadele (fordonsrelaterade skulder). Rootsis kehtib põhimõte, et teatud võlad (näiteks tasumata teemaksud, parkimistrahvid või sõidukimaks) “käivad kaasas” autoga, mitte omanikuga. Kui ostad võlgadega koormatud auto, võivad Rootsi ametivõimud selle kinni pidada või nõuda võla tasumist uuelt omanikult, isegi kui see asub välisriigis. Kontrolli alati Transportstyrelseni lehelt sektsiooni “Skulder”.
Ostuprotsess: Eraisik vs. Autopoed
Auto ostmine eraisikult ja ettevõttelt erineb Rootsis märgatavalt, eriti välismaalase jaoks.
Otsmine autopoest
Autopoed on üldjuhul turvalisem valik. Suurtel edasimüüjatel on kogemus ekspordiga ja nad aitavad vormistada vajalikke pabereid. Siiski tasub teada, et Rootsi tarbijakaitseseadused kehtivad täies mahus vaid kohalikele elanikele. Ekspordi puhul müüakse auto sageli “nii nagu on” klausliga.
Oluline nüanss on käibemaks (MOMS). Kui otsid autot ettevõttele ja soovid osta seda 0% käibemaksuga (ühendusesisene käive), peab kuulutuses olema märge “Momsal” või “Avdragbar moms”. Kui autot on varem omanud eraisik, ei saa käibemaksu enam maha arvata, isegi kui müüjaks on autofirma.
Ostmine eraisikult
Eraisikult ostes on hinnad soodsamad, kuid riskid suuremad ja bürokraatia keerulisem. Peamine takistus on BankID puudumine. Rootslased teevad omavahelisi tehinguid digitaalselt äpis, mis nõuab kohalikku isikukoodi ja panga autentimist. Välismaalasena pead sa täitma paberil registreerimistunnistuse (Registreringsbeviset) kollase osa (Del 2) ja saatma selle füüsiliselt Rootsi Transpordiametisse. See muudab omanikuvahetuse aeglasemaks.
Lisaks on probleemiks maksmine. Sularaha Rootsis praktiliselt ei kasutata ja paljud müüjad keelduvad sellest kategooriliselt. Kohalik makselahendus Swish töötab vaid Rootsi pangakontoga. Seega jääb ainsaks variandiks SEPA välkmakse, kuid pead veenduma, et müüja on nõus ootama, kuni raha tema kontole laekub.
Transport ja transiitnumbrid
Kui tehing on tehtud, tekib küsimus: kuidas auto Eestisse saada? Siin on kaks peamist varianti.
1. Treileriga toomine: See on kõige mugavam ja stressivabam viis. Auto laaditakse Rootsis treilerile ja tuuakse Eestisse. Sinu ülesandeks jääb vaid auto Eestis arvele võtta. See välistab probleemid kindlustuse ja transiitnumbritega.
2. “Omal jalal” toomine: See on keerulisem, sest Rootsi tavalise liikluskindlustuse kehtivus lõpeb hetkel, kui auto omanik vahetub (või kui auto eksporditakse). Lihtsalt Rootsi numbrimärkidega laevale sõitmine on juriidiliselt hall ala ja riskantne. Õige viis on taotleda ajutised transiitnumbrid (tillfällig registrering). See protsess võtab aga aega ja numbrid saadetakse postiga Rootsi aadressile, mis teeb selle variandi lühikese reisi puhul keeruliseks.
Paljud eestlased lepivad müüjaga kokku, et sõidavad sadamasse müüja kindlustusega ja saadavad numbrimärgid ning dokumendid postiga tagasi, et müüja saaks auto arvelt maha võtta. See nõuab müüjalt suurt usaldust ja on riskantne mõlemale poolele.
Kliima mõju: Rooste müüt ja tegelikkus
Levinud on arvamus, et Rootsi autod on roostes, kuna seal kasutatakse teedel palju soola. See vastab tõele vaid osaliselt. Lõuna-Rootsis ja rannikualadel (Stockholm, Göteborg, Malmö) kasutatakse tõesti talvel ohtralt soola. Samas Põhja-Rootsis (Norrland) on kliima külmem ja kuivem ning teedel kasutatakse soola asemel graniitkillustikku.
Põhja-Rootsist toodud autod on sageli kere poolest suurepärases seisukorras, isegi paremas kui Kesk-Euroopa sõidukid. Küll aga tasub kontrollida esiklaasi ja kapotti, sest graniitkillustik tekitab palju täkkeid (nn kivitäkked). Lõuna-Rootsi autode puhul on aga korrosioonikontroll tõstuki peal hädavajalik – vaata üle poolraamid, silladetailid ja piduritorud.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma pean Rootsist autot ostes maksma impordimaksu?
Kuna nii Eesti kui ka Rootsi on Euroopa Liidu liikmed, siis tollimaksu ega impordimaksu eraisikule ei rakendu. Küll aga lisandub Eestis registreerimisel riigilõiv ja registreerimismaks (automaks), mille suurus sõltub auto CO2 heitmetest ja vanusest.
Mis on “Blocket-pakett”?
Blocket.se on Rootsi suurim kuulutusteportaal. “Blocket-pakett” on kindlustustoode, mida pakutakse sealsete tehingute turvamiseks, kuid see kehtib reeglina vaid Rootsi residentidele ja kohalike pangakontode olemasolul. Välismaalasena on sellest vähe kasu.
Kas ma saan Rootsi käibemaksu tagasi?
Eraisikuna ostes ei saa. Kui ostad juriidilise isikuna käibemaksukohuslasest ettevõttelt auto, millel on “Moms” (käibemaks) eristatav, on võimalik osta auto 0% käibemääraga (netohinnaga). Selleks peab Eesti ettevõte olema käibemaksukohuslane ja müüja peab olema veendunud tehingu õigsuses.
Miks on osadel Rootsi autodel lisatuled ees?
Pikad ja pimedad talved ning metsloomade rohkus teedel on teinud lisatuledest (LED-barid või “prožektorid”) Rootsis tavapärase nähtuse. Eestis on nende kasutamine lubatud, kui need vastavad siinsetele tehnonõuetele (referentsarv ei tohi ületada lubatut). See on sageli teretulnud boonus.
Esimene hooldus ja varustuse kontroll
Kui auto on õnnelikult Eestisse jõudnud ja Transpordiametis arvele võetud, ei lõpe töö sellega. Rootsist toodud autode puhul on üks spetsiifiline detail, mida sageli unustatakse kontrollida – mootori eelsoojenduse kaabel. Väga paljudel autodel on paigaldatud Calix või Defa plokisoojendus, mille pistik asub stanges. Paraku ununeb ühenduskaabel tihti eelmise omaniku garaaži või ei anta seda teadlikult kaasa. Uus kaabel võib maksta 50–100 eurot, seega tasub selle olemasolu kontrollida juba ostuhetkel või tingida hinna arvelt.
Teine oluline nüanss on hooldusvälbad. Rootsis on levinud “Longlife” hooldusvälbad (sageli 30 000 km), mis meie kliimas ja lühemate sõiduotste puhul võivad mootorit liigselt kulutada. Tark tegu on koheselt pärast toomist vahetada mootoriõli, kõik filtrid ja kontrollida jahutusvedeliku külmakindlust. Kuigi Rootsi on põhjamaa, võib Lõuna-Rootsist toodud auto jahutusvedelik olla segatud leebemateks temperatuurideks kui Eesti krõbe jaanuar nõuab. Samuti tasub kriitilise pilguga üle vaadata pidurid, sest soolane keskkond võib olla pidurisadulad kinni “söönud”, isegi kui kettad ja klotsid ise näevad visuaalselt head välja. Korralik esmane hooldus tagab, et Rootsist toodud sõiduk teenib sind truult aastaid.
