Paljud autojuhid mäletavad veel selgelt aegu, mil autoga sõitma minnes pidi taskus olema paks rahakott või dokumenditasku, mis sisaldas juhiluba, sõiduki registreerimistunnistust ehk tehnilist passi, liikluskindlustuse poliisi ja vajadusel ka volikirja. Nende dokumentide koju unustamine võis politseikontrolli sattudes tähendada kindlat trahvi ning rikutud tuju. Tänapäeva digitaalses Eestis on olukord aga märgatavalt muutunud ning seadusandlus on teinud suure sammu mugavuse suunas. Siiski tekitab see mugavus tihti segadust: millal on paberid tegelikult vajalikud, millal piisab vaid ID-kaardist ning millised on riskid, kui usaldame liialt digitaalseid lahendusi. Alljärgnevalt lahkame põhjalikult kehtivaid nõudeid, erandeid ja praktilisi soovitusi seoses sõiduki registreerimistunnistuse kaasaskandmisega.
Eesti-sisene liiklus: digitaalne vabadus ja selle piirid
Eesti Liiklusseadus on viimase kümnendi jooksul läbinud olulisi muudatusi, mis on autojuhtide elu tunduvalt lihtsustanud. Üldreegel on tänapäeval lihtne: kui sõiduk on registreeritud Eestis ja juhil on kaasas isikut tõendav dokument (näiteks ID-kaart või pass) või Eestis välja antud juhiluba, ei ole paberkandjal registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik. See kehtib ainult Eesti Vabariigi territooriumil.
Selle mugavuse taga on politsei ja Transpordiameti andmebaaside (liiklusregistri) reaalajas toimiv ristkasutus. Kui politseipatrull peatab sõiduki, kontrollib ametnik juhi isikukoodi alusel andmebaasist, kas juhil on kehtiv juhtimisõigus ning kas antud sõidukil on kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus. Samuti näevad nad, kas sõiduk on tagaotsitav või kas sellel on muid kasutuspiiranguid.
Siiski on oluline mõista, et see “paberivaba” privileeg kehtib teatud tingimustel:
- Sõiduk peab olema registreeritud Eestis. Kui juhite Eestis sõidukit, mis on registreeritud näiteks Soomes, Lätis või Saksamaal, peab teil alati olema kaasas selle riigi registreerimistunnistus.
- Juhil peab olema kaasas isikut tõendav dokument. Kuigi füüsilist juhiluba ei nõuta, peab politsei suutma teid tuvastada. Kui teil pole kaasas ühtegi dokumenti, on politseil õigus teid isiku tuvastamiseks jaoskonda toimetada või määrata trahv dokumentideta sõidu eest.
Sõitmine välismaal: paber on endiselt kuningas
Kõige suurem eksimus, mida Eesti autojuhid teevad, on eeldus, et kodumaine digitaalne mugavus laieneb ka üle riigipiiri. See on ohtlik müüt. Niipea, kui ületate Eesti Vabariigi piiri – olgu see siis sõit Valka poodi, puhkusereis Leetu või tööreis Soome – peab sõiduki registreerimistunnistus (ehk tehniline pass) olema füüsiliselt kaasas.
Välisriigi politseil ja ametivõimudel puudub ligipääs Eesti liiklusregistri andmebaasidele. Nende jaoks on ainus viis veenduda, et auto on seaduslik, kuulub teile või teil on õigus seda kasutada, kontrollida paberkandjal dokumenti. See nõue tuleneb Viini teeliikluskonventsioonist, millega on liitunud enamik maailma riike.
Mis juhtub, kui dokumendid välismaal puuduvad?
Tagajärjed võivad olla väga ebameeldivad ja kulukad:
- Kopsakas rahatrahv: Paljudes Euroopa riikides on trahvid dokumentide puudumise eest märkimisväärsed, ulatudes sadadesse eurodesse.
- Sõiduki arestimine: Äärmuslikel juhtudel, kui te ei suuda kohapeal tõestada sõiduki legaalsust (näiteks arvatakse, et auto võib olla varastatud), võib politsei sõiduki konfiskeerida kuni asjaolude selgitamiseni.
- Reisi katkemine: Teid võidakse sundida autot parkima ja jätkama teekonda muul viisil või ootama, kuni keegi toob Eestist vajalikud paberid.
Registreerimistunnistuse kaks osa: A ja B
Oluline on teha vahet registreerimistunnistuse kahel osal. Euroopa Liidu nõuetele vastav registreerimistunnistus koosneb kahest poolest:
- Osa I (Tehniline osa ehk A-osa): See on dokument, mida juht peab kaasas kandma (välismaal sõites). See sisaldab andmeid sõiduki tehniliste näitajate, omaniku ja vastutava kasutaja kohta. See on mõeldud esitamiseks politseile ja teistele kontrollorganitele.
- Osa II (Omaniku osa ehk B-osa): See dokument tõestab omandiõigust ja on vajalik sõiduki võõrandamiseks (müümiseks) või registritoimingute tegemiseks. Seda osa ei tohi kunagi hoida autos.
Turvalisuse huvides tuleks B-osa hoida kodus kindlas kohas. Kui varas viib minema auto, milles on ka B-osa, on tal äärmiselt lihtne sõiduk oma nimele ümber registreerida või edasi müüa. Lisaks keelavad enamik kaskokindlustuse lepinguid dokumentide (eriti B-osa) hoidmise sõidukis. Kui auto varastatakse koos dokumentidega, võib kindlustusselts keelduda hüvitise maksmisest, viidates hoolsuskohustuse rikkumisele.
Võõras auto ja volikirjad
Teine sagedane küsimus puudutab olukorda, kus sõidetakse kellegi teise autoga. Eestisiseselt on asi taas lihtne: kui auto pole varastatud ja teil on juhtimisõigus, ei ole omaniku kohalolek või kirjalik volikiri vajalik (v.a juhul, kui omanik on registrisse kandnud piirangu, et autot tohib kasutada vaid tema ise, mis on haruldane).
Välismaale sõites on olukord keerulisem. Kui sõiduki omanik ei viibi autos, peaks juhil olema kaasas omaniku kirjalik nõusolek ehk volikiri. Euroopa Liidu piires piisab sageli lihtkirjalikust ingliskeelsest volikirjast, kuid kindluse mõttes ja eriti liisinguautode puhul on soovitatav vormistada Transpordiametis kasutaja lisamine registreerimistunnistusele. See on kõige kindlam viis, kuna teie nimi trükitakse ametlikule dokumendile (A-osa).
Sõites väljapoole Euroopa Liitu (näiteks Venemaale, Valgevenesse või Türki), on notariaalselt kinnitatud ja tõlgitud volikiri hädavajalik, kui teie nime pole registreerimistunnistusel.
Liikluskindlustus ja tehniline ülevaatus
Kuigi käesolev artikkel keskendub registreerimistunnistusele, on see tihedalt seotud ka teiste dokumentidega. Eestisiseselt kontrollitakse liikluskindlustust ja ülevaatust digitaalselt. Paberpoliisi ei ole vaja kaasas kanda.
Välismaal on aga “Roheline kaart” (rahvusvaheline liikluskindlustuse poliis) teatud riikides kohustuslik ja teistes rangelt soovituslik. Kuigi Euroopa Majanduspiirkonna riikides (nt Soome, Rootsi, Läti) kehtib tavaline kindlustus automaatselt, kiirendab Rohelise kaardi olemasolu asjaajamist õnnetuse korral. Väljapoole EMP-d sõites on Roheline kaart kohustuslik paber, mis peab koos registreerimistunnistusega autos olema.
Korduma kippuvad küsimused
Alljärgnevalt oleme kokku kogunud peamised küsimused ja vastused, mis autojuhtidel seoses dokumentide kaasaskandmisega tekivad.
-
Kas ma võin näidata politseile registreerimistunnistuse pilti oma nutitelefonis?
Eestis ei ole sellel mõtet, kuna politsei kontrollib andmeid digitaalselt ID-kaardi alusel. Välismaal ei ole nutitelefoni pilt ega koopia ametlik dokument. Ametnikul on õigus nõuda originaaldokumenti ja koopia esitamist võidakse käsitleda dokumendi puudumisena. -
Kas rendiautoga sõites kehtivad samad reeglid?
Jah. Rendiautoga Eestis sõites ei pea pabereid kaasas olema (kui rendifirma ei nõua teisiti), kuid välismaale sõites peab teil kindlasti olema rendifirma poolt antud originaalne registreerimistunnistus ja vajadusel volikiri piiriületuseks. -
Mis saab siis, kui ma kaotan registreerimistunnistuse välisreisil olles?
See on keeruline olukord. Tuleb pöörduda kohaliku politsei poole ja registreerida kaotus/vargus. Saate tõendi, mis võib aidata teil koju tagasi jõuda, kuid see sõltub läbitavate riikide ametnike vastutulelikkusest. Soovitatav on võtta ühendust ka Eesti saatkonnaga nõu saamiseks. -
Kas haagisel peab olema eraldi registreerimistunnistus kaasas?
Eestisiseselt kehtib haagistele sama reegel mis autodele – paberit pole vaja, kui haagis on Eesti registris. Välismaal peab aga olema kaasas nii autot vedava sõiduki kui ka haagise registreerimistunnistuse originaal. -
Kas ma pean dokumente kaasas kandma, kui sõidan tööandja kaubikuga?
Eestisiseselt piisab isikut tõendavast dokumendist, eeldusel, et teil on tööandjaga suuline või kirjalik kokkulepe sõiduki kasutamiseks. Politsei kontrollib vaid, ega sõiduk pole tagaotsitav. Kaubaveo puhul võivad lisanduda saatedokumentide nõuded, mis on eraldi teema.
Sõiduki ettevalmistamine ja riskide maandamine
Kuigi seadusandlus on muutunud liberaalsemaks, on autojuhi enda huvides säilitada teatav konservatiivsus dokumentide haldamisel. Liigne tuginemine digitaalsetele lahendustele võib osutuda problemaatiliseks olukordades, kus mobiilne andmeside puudub või andmebaasid on tehniliste rikete tõttu maas. Kuigi Eestis on andmebaaside rikked haruldased, ei ole need võimatud. Kui register ei vasta, ei saa politsei teie õigusi kontrollida ja see võib teie teekonda pikendada.
Kõige mõistlikum käitumisviis on hoida registreerimistunnistuse A-osa (tehniline pass) rahakotis või dokumentide mapis, mida võtate autost lahkudes kaasa, kuid mis on autosõidul alati käepärast. See välistab unustamise riski ootamatu väljasõidu korral (näiteks kiireloomuline sõit Lätti) ja tagab sujuva suhtluse ametivõimudega igas olukorras. Samas tuleb rangelt vältida dokumentide jätmist autosse, eriti ööseks või järelevalveta parklatesse, et mitte lihtsustada autovaraste elu ja vältida kindlustusprobleeme.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eestisisesel sõidul on registreerimistunnistuse kaasaskandmine pigem hea tava ja varuvariant kui seaduslik kohustus, kuid igasugune piiriületus muudab selle väikese paberilehe üheks reisi tähtsaimaks dokumendiks. Enne igat pikemat sõitu tasub korraks peatuda ja kontrollida: kas mul on kaasas kõik vajalik, et tõestada oma õigust seda sõidukit juhtida, sõltumata sellest, millises riigis ma parasjagu viibin.
