Autojuhtide seas tekitab sageli segadust küsimus, millised dokumendid peavad sõidukit juhtides füüsiliselt kaasas olema ja millised võivad rahulikult kodus sahtlis lebada. Eriti aktuaalseks on see teema muutunud viimastel aastatel, mil Eesti on jõudsalt liikunud paberivaba asjaajamise suunas. Paljud juhid on harjunud mugavusega, et ID-kaart on ainus vajalik ese taskus, kuid teadmatusest võib tekkida olukordi, kus politseikontrolli sattudes või kindlustusjuhtumit lahendades selgub ootamatult dokumentide puudumine. Liiklusseadus ja Transpordiameti regulatsioonid on selles osas konkreetsed, kuid neis on olulisi nüansse, mida iga sõidukiomanik ja vastutav kasutaja peab teadma, et vältida ebameeldivaid sekeldusi ja võimalikke trahve.
Sõitmine Eesti Vabariigi piires: digitaalne mugavus
Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus riigisisene liiklus on suures osas paberivaba. Liiklusseaduse kohaselt ei pea Eestis registreeritud mootorsõiduki juhtimisel üldjuhul kaasas kandma paberkandjal registreerimistunnistust ega ka liikluskindlustuse poliisi. See reegel kehtib eeldusel, et juht, sõiduk ja sõiduki kasutamise õigus on kantud liiklusregistrisse ning need andmed on elektrooniliselt kontrollitavad.
Politseiametnikul on tee peal kontrolli teostades ligipääs liiklusregistri andmebaasile. Sisestades sõiduki registreerimisnumbri, näeb ametnik koheselt, kas sõidukil on kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus ning kes on sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Seetõttu on riigisiseselt liikudes kõige olulisemaks dokumendiks juhi isikut tõendav dokument (ID-kaart, pass või juhiluba). Kui juhil on kaasas kehtiv isikut tõendav dokument, suudab politsei tuvastada tema juhtimisõiguse ja seose konkreetse sõidukiga.
Siiski on oluline märkida, et see mugavus kehtib vaid juhul, kui kõik andmed registris on korrektsed. Kui olete äsja ostnud sõiduki ja ümberregistreerimine on veel pooleli või kui tegemist on välisriigis registreeritud sõidukiga, mida kasutatakse Eestis, siis on paberil registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik.
Registreerimistunnistuse kaks osa: mida tohib autos hoida?
Sõiduki registreerimistunnistus koosneb kahest osast: I osa (tehniline osa) ja II osa (omaniku osa). See eristus on äärmiselt oluline turvalisuse seisukohast. Isegi kui otsustate paberid autosse jätta või peate neid kaasas kandma (näiteks välismaale sõites), tohib sõidukis hoida ja politseile esitada ainult registreerimistunnistuse I osa.
Registreerimistunnistuse II osa ehk omaniku osa on dokument, mis tõendab omandiõigust ja on vajalik sõiduki võõrandamiseks (müümiseks) või registritoimingute tegemiseks. Transpordiamet ja politsei hoiatavad tungivalt, et II osa ei tohi kunagi hoida sõidukis. Kui sõiduk peaks langema varguse ohvriks ja varga kätte satub ka omaniku osa, on kurjategijal tunduvalt lihtsam sõidukit edasi müüa või sellega muid pettusi toime panna. II osa koht on kindlas kohas kodus või pangaseifis.
Välismaale sõites on paber kohustuslik
Üks levinumaid eksimusi, mida Eesti autojuhid teevad, on eeldus, et Eesti digitaalne võimekus laieneb ka üle riigipiiri. See ei vasta tõele. Niipea, kui ületate Eesti Vabariigi piiri – olgu see siis sõit Lätti poodi, Soome tööle või pikem reis Euroopasse – peab paberil registreerimistunnistuse I osa olema füüsiliselt kaasas.
Välisriikide politseil ja ametivõimudel puudub ligipääs Eesti liiklusregistri andmebaasile. Nende jaoks on ainsaks tõendiks sõiduki legaalsuse ja tehniliste andmete kohta füüsiline dokument. See nõue tuleneb rahvusvahelistest konventsioonidest (nt Viini teeliikluskonventsioon). Isegi kui sõidate Euroopa Liidu piires, kus piirikontroll puudub, võib liikluspolitsei suvalise kontrolli käigus nõuda auto dokumente. Nende puudumisel võite saada kopsaka trahvi, või mis veel hullem, sõiduki edasiliikumine võidakse keelata kuni dokumentide esitamiseni.
Haagised ja haagissuvilad
Eraldi tähelepanu vajavad haagised. Sageli unustatakse, et kerghaagis või haagissuvila on eraldi registreeritud sõiduk. Kui sõidate välismaale haagisega, peab teil olema kaasas nii vedukauto registreerimistunnistus kui ka haagise registreerimistunnistus. Ainult auto paberitest ei piisa, et tõestada haagise kuuluvust ja tehnilist vastavust.
Võõras auto ja volikirjad
Kui kasutate sõidukit, mille omanik te ei ole (nt sõbra auto, tööauto või rendiauto), on Eestis sõites asi lihtne: kui omanik on andnud loa ja auto paberid on korras, piisab vaid teie juhiloast või ID-kaardist. Olukord muutub aga keerulisemaks piiri taga.
Välismaale sõites võõra autoga peab juhil olema kaasas:
- Sõiduki registreerimistunnistuse I osa (originaal).
- Vajadusel omaniku kirjalik nõusolek (volikiri).
Euroopa Liidu piires piisab üldjuhul lihtkirjalikust volikirjast (soovitatavalt inglise keeles), kus on kirjas omaniku andmed, sõiduki andmed, kasutaja andmed ja volituse kehtivusaeg. Kui aga plaanite sõita Euroopa Liidust välja (näiteks Venemaale, Ukrainasse või Valgevenesse), on nõutav notariaalselt kinnitatud volikiri. Liisinguautode puhul väljastab liisingufirma spetsiaalse loa välisriiki sõitmiseks, mis asendab omaniku volikirja.
Riskid ainult digitaalsele lahendusele tuginemisel
Kuigi Eestis on paberivaba sõit seaduslik, soovitavad mõned eksperdid siiski hoida registreerimistunnistuse I osa koopiat või originaali autos ka kodumaal sõites. Miks? Põhjuseid on mitu:
- Tehnilised rikked: Haruharva, kuid siiski võib juhtuda, et politsei andmebaasides on katkestus või puudub levi piirkonnas, kus teid kontrollitakse. Paberil dokumendi olemasolu kiirendab kontrolli protsessi märgatavalt.
- Liiklusõnnetuse vormistamine: Kui satute liiklusõnnetusse ja soovite täita paberil “Teade liiklusõnnetusest” blanketti, on vaja täpseid andmeid sõiduki massi, võimsuse või VIN-koodi kohta. Need andmed on registreerimistunnistusel kirjas, kuid peast neid harva teatakse.
- Ootamatud sõidud: Elus tuleb ette olukordi, kus plaanitud linnasõit muutub ootamatult reisiks Lätti või Soome. Kui paberid on juba autos, ei pea te tegema lisahaaki koju, et dokumente otsida.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas telefonis olevast pildist registreerimistunnistusest piisab välismaal?
Ei, telefonis olev foto või koopia ei asenda kunagi originaaldokumenti. Välisriigi ametnikul on õigus nõuda originaaldokumenti turvaelementide kontrollimiseks. Koopia või digitaalse pildi esitamist võidakse käsitleda dokumendi puudumisena.
Mida teha, kui registreerimistunnistus on kadunud või rikutud?
Kui te ei leia enam paberil tunnistust, tuleb Transpordiametist tellida selle asendaja (duplikaat). Vana dokument kuulutatakse kehtetuks. Sõitmine kehtetuks tunnistatud dokumendiga (isegi kui leiate vana hiljem üles) võib tekitada probleeme, kuna andmebaasis on märge dokumendi vahetusest.
Kas ma pean kaasas kandma tehnoülevaatuse kaarti?
Eraldi tehnoülevaatuse kaarti enam ei väljastata ega nõuta. Märge tehnoülevaatuse läbimise kohta tehakse liiklusregistrisse elektrooniliselt. Välismaale sõites piisab registreerimistunnistusest, kus on kirjas sõiduki andmed – välisriigi ametnikud eeldavad, et kui autol on kehtiv registreering ja numbrimärgid, on see läbinud vajalikud kontrollid (või kontrollivad nad tehnilist seisukorda visuaalselt).
Mis saab, kui mind peatatakse Eestis ja mul pole kaasas ei juhiluba ega ID-kaarti?
Kui teil puudub igasugune isikut tõendav dokument, peab politsei teie isiku tuvastama muul viisil, näiteks ütluste ja andmebaasi fotode võrdlemise teel. See võtab aega ja politseil on õigus teid isiku tuvastamiseks jaoskonda toimetada või teid kinni pidada kuni isiku selgumiseni. Seega on isikut tõendava dokumendi kaasaskandmine alati kohustuslik ja mõistlik.
Uue registreerimistunnistuse tellimine ja andmete muutmine
Olukorrad, kus registreerimistunnistus vajab vahetamist, on üsna tavapärased. Lisaks dokumendi kadumisele või hävimisele tuleb uus tunnistus tellida ka siis, kui muutuvad omaniku või kasutaja andmed (näiteks nimevahetus abiellumisel) või kui sõiduki tehnilised andmed on muutunud (näiteks värvivahetus, ümberehitus, gaasiseadme paigaldamine). Samuti on see vajalik, kui registreerimistunnistuse I osa märkuste lahter on täis saanud või dokument on muutunud loetamatuks.
Kõige mugavam ja soodsam viis uue dokumendi tellimiseks on kasutada Transpordiameti e-teenindust. Keskkonda sisse logides saab valida sobiva sõiduki ja algatada registreerimistunnistuse vahetuse. E-teeninduses on riigilõivud reeglina madalamad kui büroos kohapeal asjatades. Tellitud dokumendi saab kätte posti teel otse koju või lähimasse pakiautomaati, mis säästab aega Transpordiameti teenindusbüroo külastamise arvelt. Kui teil on vaja dokumenti kiiresti, tasub kontrollida teenindusbüroode lahtiolekuaegu ja ooteaegu, kuid tavapärane postiteenus toimib Eesti piires vaid mõne tööpäevaga.
