Igal sügisel seisavad tuhanded Eesti autojuhid silmitsi sama küsimusega: millised rehvid valida, et tagada enda ja oma pere turvalisus muutlikes ilmastikuoludes. Rehvitöökodade järjekorrad venivad pikaks ja reklaamid lubavad imelisi sõiduomadusi, kuid tehniliste terminite rägastikus on lihtne eksida. Üks levinumaid ja enim segadust tekitavaid märgiseid on “M+S” (Mud and Snow), mida võib leida nii maasturite suverehvidelt, aastaringsetelt rehvidelt kui ka tõelistelt talverehvidelt. Eksperdid hoiatavad aga üha valjemalt, et ainuüksi sellele täheühendile tuginemine võib Eesti karmis kliimas osutuda eluohtlikuks veaks.
Mida M+S märgistus tegelikult tähendab?
Paljud autojuhid elavad eksiarvamuses, et tähis M+S (või M&S, M.S) on kvaliteedimärk, mis garanteerib rehvi sobilikkuse talviseks sõiduks. Tegelikkus on aga märksa proosalisem. Ajalooliselt tähistas see lühendit sõnadest “Mud and Snow” (muda ja lumi) ning see loodi eelkõige selleks, et eristada jämedama mustriga rehve tavalistest sileda mustriga suverehvidest.
Probleem seisneb selles, et M+S märgise kasutamine ei ole seotud ühegi standardiseeritud talvekatsega. See on tootjapoolne deklaratsioon, mis põhineb vaid geomeetrilistel arvutustel – kui rehvi mustri sooned ja klotsid vastavad teatud proportsioonidele, võib tootja selle märgise rehvile pressida. See ei ütle mitte midagi selle kohta, kuidas käitub rehvisegu miinuskraadidega või milline on pidurdusteekond jääl. Seetõttu võib M+S tähise leida isegi USA turule mõeldud suverehvidelt, mis muutuvad Eesti talves kivikõvaks ja libedaks nagu plastik.
Kolme mäetipu ja lumehelbe sümbol (3PMSF) – tõeline garantii
Kui soovite olla kindel, et rehv on tõepoolest loodud toime tulema lume ja jääga, peate otsima küljel asuvat kolme mäetipu ja lumehelbe sümbolit (inglise keeles Three-Peak Mountain Snowflake ehk 3PMSF). Erinevalt M+S tähisest on selle sümboli saamiseks vajalik läbida reaalsed katsed.
Miks on 3PMSF oluline?
- Standardiseeritud testid: Rehv peab läbima kiirenduskatse lumel ja saavutama vähemalt miinimumnõuded võrreldes etalonrehviga.
- Külmakindlus: See märk näitab, et rehvisegu on loodud säilitama elastsust ka madalatel temperatuuridel, mis on haarduvuse võti.
- Kindlustus ja seadusandlus: Mitmed Euroopa riigid ja ka Eesti liiguvad suunas, kus talverehvidena aktsepteeritakse vaid lumehelbe sümboliga tooteid.
Eksperdid rõhutavad: kui rehvil on ainult M+S, kuid puudub mäetippude sümbol, on tegemist sisuliselt maastikusutlikkusega suverehviga või väga pehme kliima jaoks mõeldud tootega, mis ei sobi Põhjamaade talve.
Kesk-Euroopa vs. Põhjamaade lamellrehvid
Eesti rehviturul valitseb sageli segadus nn “lamellrehvide” ümber. Müügimehed võivad pakkuda soodsaid M+S märgistusega lamellrehve, jättes täpsustamata, kas need on mõeldud Kesk-Euroopa või Põhjamaade turule. Erinevus nende kahe vahel on drastiline ja võib kriitilises olukorras otsustada, kas auto jääb teele või mitte.
Kesk-Euroopa lamellrehvid on disainitud sõitmiseks märjal asfaldil ja lörtsis, kus temperatuur kõigub nulli ümber. Need on suurepärased Saksamaa kiirteedel, pakkudes stabiilsust suurtel kiirustel ja head vee ärajuhtimist. Eesti talves, kus temperatuur võib langeda -20 kraadini ja teed on kaetud kinnisõidetud lume või jääga, on nende segu liiga jäik.
Põhjamaade lamellrehvid on seevastu valmistatud spetsiaalsest pehmest segust, mis sisaldab rohkem naturaalkummi ja ränidioksiidi (silicat). Nende mustris on tihedamalt peeneid sisselõikeid (lamelle), mis tekitavad jääpinnal hõõrdumist. Need rehvid võivad tunduda soojema ilmaga “vedelad” ja kuluda kiiremini, kuid on ainus turvaline valik ilma naastudeta sõitmiseks meie laiuskraadil.
Müüt universaalrehvidest: kokkuhoid turvalisuse arvelt
Majanduslikult keerulistel aegadel on ahvatlev mõelda “aastaringsetest” rehvidest (All-Season), mis kannavad samuti M+S tähist. Idee osta üks jooks rehve ja vabaneda iga-aastasest rehvivahetuse tülist ning kulust tundub geniaalne. Kuid rehvieksperdid on siinkohal resoluutsed: universaalrehv on alati kompromiss.
Füüsikaseadusi ei saa petta. Suverehv peab olema piisavalt jäik, et taluda kuuma asfalti ja pakkuda täpset juhitavust. Talverehv peab olema pehme, et haarata külma ja libedat pinda. Ükski materjaliteaduslik lahendus ei suuda täna veel pakkuda segu, mis töötaks ideaalselt +30 ja -25 kraadi juures.
Eesti oludes tähendab aastaringsete rehvidega sõitmine seda, et suvel on teil pikem pidurdusteekond ja suurem kütusekulu ning talvel on teil ebapiisav pidamine jääl ja lumel. M+S märgistus sellisel rehvil on tehniliselt korrektne, kuid sisuliselt eksitav, kui räägime ohutusest jaanuarikuises tuisus Tartu maanteel.
Kuidas valida turvaline rehv Eesti talveks?
Kui seisate valiku ees, siis ainuüksi märgistuste lugemisest ei piisa. Turvalise valiku tegemiseks tuleks järgida kindlat kontrollnimekirja, mis välistab “petukauba” sattumise teie auto alla.
- Otsige lumehelvest: Esimene ja kõige olulisem samm – veenduge, et rehvil on 3PMSF sümbol. Ilma selleta ärge talverehvi ostke, isegi kui müüja väidab, et “M+S on täiesti piisav”.
- Kontrollige tootmiskuupäeva (DOT): Rehv vananeb ka seistes. Kummisegu kaotab aja jooksul oma elastsuse. Eelistage rehve, mis ei ole vanemad kui 3-5 aastat. 10 aastat vana “uus” rehv laost on talvel ohtlikult libe.
- Uurige turvisemustrit: Põhjamaade rehvil on reeglina kandilisem õlaosa (servad), et lõigata lumme, ning väga tihe lamellide (peenikeste sisselõigete) võrgustik. Kesk-Euroopa rehvidel on lamelle vähem ja muster on ümaram.
- Katsuge rehvi sõrmega: Toatemperatuuril peaks Põhjamaade lamellrehv tunduma käe all pehme ja kergelt vetruv. Kui rehvi protektor on kivikõva juba poes soojas olles, on see miinuskraadides nagu hokilitter.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Järgnevalt vastame kõige levinumatele küsimustele, mis autoomanikel seoses M+S rehvide ja talvise sõiduga tekivad.
Kas ma võin sõita M+S rehvidega ka suvel?
Tehniliselt ja seaduslikult on see lubatud, kui mustri sügavus vastab nõuetele, kuid see ei ole soovitatav. Talverehvi segu on suviseks sõiduks liiga pehme. See tähendab oluliselt pikemat pidurdusteekonda (eriti märjal asfaldil), ebamäärast juhitavust ja rehvide väga kiiret kulumist. Lisaks on talverehvid suvel mürarikkamad ja suurendavad kütusekulu.
Kas M+S on sama mis naastrehv ilma naastudeta?
Ei ole. Naastrehvid on disainitud töötama koos naastudega. Kui ostate naastrehvi ja lasete naastud välja tõmmata (või need on ära kulunud), ei toimi see rehv enam tõhusa lamellrehvina. Naastrehvi kummisegu on tavaliselt veidi jäigem, et hoida naaste kinni, ja lamellide struktuur on erinev. Ilma naastudeta naastrehv on jääl tunduvalt kehvem kui spetsiaalne Põhjamaade lamellrehv.
Kui sügav peab olema talverehvi muster?
Eesti seadus nõuab talverehvidel (nii lamell kui naast) vähemalt 3,0 mm jääksügavust. Eksperdid ja rehvitootjad on aga ühel meelel, et tegelik turvalisus kaob, kui muster kulub alla 4-5 mm. Sügavas lumes ja lörtsis ei suuda kulunud rehv enam massi enda alt välja suruda ja tekib vesiliug või lörtsiliug.
Kas nelikvedu (4×4) kompenseerib kehvemad rehvid?
See on üks ohtlikumaid müüte. Nelikvedu aitab autol kohalt liikuda ja kiirendada, kuid see ei aita pidurdada ega kurvis teel püsida. Pidurdamisel on kõik autod “nelikveolised” ja seal loeb ainult rehvi haarduvus teekattega. Kehva M+S rehviga nelikveoline auto saab hoo sisse kiiremini, kuid pidama saamine on sama vaevaline kui esiveolisel.
Rehvide eluea pikendamine ja õige hoiustamine
Selleks, et kvaliteetne ja ohutu rehv säilitaks oma omadused mitmeks hooajaks, on oluline pöörata tähelepanu ka sellele, mis toimub siis, kui rehve ei kasutata. Rehvide vananemine ei toimu ainult sõites, vaid ka valedes tingimustes seistes. UV-kiirgus, osoon ja äärmuslikud temperatuurid on kummisegu suurimad vaenlased.
Kui vahetate hooaja lõpus rehvid, peske need hoolikalt soolast ja pigist puhtaks. Sool on kummile söövitav ja võib pikema aja jooksul struktuuri kahjustada. Hoiustamisel eelistage jahedat, pimedat ja kuiva ruumi. Otsene päikesevalgus rõdul või kuumas katlaruumis seismine muudab ka parima Põhjamaade lamelli kõvaks ja rabedaks.
Velgedel rehve on soovitatav hoida virnas üksteise peal või riputatuna, samas kui velgedeta rehve tuleks hoida püstiasendis ja neid aeg-ajalt keerata, et vältida deformatsioone. Õige rõhk on samuti kriitilise tähtsusega – regulaarne rõhu kontrollimine talve jooksul tagab, et rehvi kontaktpind teega on optimaalne, tagades maksimaalse haarduvuse, milleks insenerid selle rehvi disainisid. Lõppkokkuvõttes on investeering korralikesse rehvidesse ja nende heaperemehelikku hoidmisse investeering teie enda elukindlustusse.
