Paljud autojuhid satuvad varem või hiljem olukorda, kus on vaja vedada suuremat koormat, kolida mööblit, transportida ehitusmaterjale või vedada järelhaagises mootorratast või paati. Sellega seoses tekib aga tihti segadus ning levivad mitmesugused müüdid selle kohta, millist juhiluba on vaja haagise vedamiseks. Levinud on eksiarvamus, et niipea kui haagis on autole taha haagitud, on vaja spetsiaalset E-kategooria luba ehk niinimetatud “kärulube”. Tegelikkuses on Eesti liiklusseadus B-kategooria omanike suhtes üsna liberaalne ning väga paljudel juhtudel piisab täiesti tavalisest juhiloast, et oma sõidud seaduslikult tehtud saada. Oluline on vaid tunda matemaatikat, mis puudutab sõiduki ja haagise registrimasse, ning teada paari erisust, mis seaduses kirjas on.
B-kategooria põhitõed: maagiline 3500 kilogrammi piir
Kõige aluseks on arusaam, mida B-kategooria juhiluba tegelikult lubab. Liiklusseaduse kohaselt on B-kategooria mootorsõiduk auto, mille täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat. Kuid seadus räägib ka autorongist ehk autost koos haagisega.
Tavalise B-kategooria juhiloaga tohib juhtida autorongi, mille koosseisu kuuluvad B-kategooria auto ning haagis, kui on täidetud üks kahest põhitingimusest:
- Kerghaagis: Kui haagis on kerghaagis (täismassiga kuni 750 kg), ei ole autorongi kogumassile seatud 3500 kg piirangut samal moel nagu raskemate haagiste puhul (sellest räägime allpool täpsemalt).
- Muu haagis: Kui haagis ei ole kerghaagis (selle täismass on üle 750 kg), siis tohib seda B-kategooriaga vedada vaid juhul, kui autorongi (auto + haagis) summaarne täismass ei ületa 3500 kilogrammi.
Siin ongi kõige olulisem moment: arvestus käib alati täismasside, mitte tühimasside ega hetkemasside (tegelike masside) järgi. See tähendab, et politsei kontrollib dokumente (registreerimistunnistusi) ja liidab kokku auto passis oleva täismassi ja haagise passis oleva täismassi. Kui see summa on 3500 kg või vähem, on B-kategooria piisav, isegi kui haagis on suur ja raske, eeldusel, et auto tohib seda tehniliselt vedada.
Kerghaagis on oluline erand
Väga paljud rendihaagised ja koduseks kasutamiseks mõeldud “tikud” on registreeritud kui kerghaagised. Kerghaagis on haagis, mille registrimass (täismass) ei ületa 750 kilogrammi. See on liiklusseaduses eristaatusega.
Kui teil on B-kategooria auto, võite sellele alati järele haakida kerghaagise, sõltumata sellest, kui palju auto ise kaalub. See tekitab huvitava olukorra, kus autorongi kogumass võib tegelikult ületada 3500 kilogrammi piiri.
Näide: Teil on suur maastur või kaubik, mille täismass on täpselt 3500 kg. Te haagite sellele järele kerghaagise (täismass 750 kg). Autorongi registrimasside summa on kokku 4250 kg. Kas tohib sõita B-kategooriaga? Jah, tohib. Kuna tegemist on kerghaagisega, siis 3500 kg piirang autorongile ei rakendu, vaid kehtib erireegel, mis lubab B-kategooria autot juhtida koos kerghaagisega.
Millal on vaja B96 või BE-kategooriat?
Olukord muutub keerulisemaks, kui on vaja vedada raskemat haagist – näiteks treilerit teise auto vedamiseks, suurt haagissuvilat või hobusetreilerit. Sellised haagised kaaluvad reeglina tunduvalt rohkem kui 750 kg ja neil on oma pidurisüsteem. Siin tuleb mängu matemaatika, kus peate liitma auto ja haagise täismassid.
B-kategooria koodiga 96 (B96)
Kui selgub, et teie auto ja haagise (mis ei ole kerghaagis) täismasside summa ületab 3500 kilogrammi, kuid jääb alla 4250 kilogrammi, on teil võimalik taotleda liiklusregistris oma juhiloale lisakood 96. See on n-ö vahepealne variant.
B96 saamiseks ei pea tavaliselt läbima täispikka autokooli kursust, vaid tuleb sooritada Transpordiametis sõidueksam. See on suurepärane võimalus neile, kes on ostnud näiteks suurema linnamaasturi ja soovivad vedada keskmise suurusega haagissuvilat.
BE-kategooria
Kui autorongi täismasside summa ületab 4250 kilogrammi või kui soovite kindlustunnet ja maksimaalset paindlikkust, on vajalik BE-kategooria. BE-kategooria lubab vedada B-kategooria autoga haagist, mille täismass on kuni 3500 kg. Seega võib BE-kategooriaga autorongi kogumass teoreetiliselt ulatuda kuni 7000 kilogrammini (3500 kg auto + 3500 kg haagis).
Paberimajandus vs. reaalsus: registrimass ja tegelik mass
Üks suurimaid segaduse allikaid on vahe tegemine juhiloa nõuete ja auto tehnilise võimekuse vahel. Need on kaks täiesti eraldiseisvat asja, mida tuleb kontrollida eraldi.
- Juhiloa kontroll (Paberimajandus): Siin loevad ainult numbrid paberil ehk registrimassid (täismassid). Pole oluline, kas haagis on tühi või koormatud.
Näide: Teil on B-kategooria luba. Teie auto täismass on 2200 kg. Te tahate vedada tühja treilerit, mille tühimass on 500 kg, aga täismass paberil on 2000 kg.
Matemaatika: 2200 + 2000 = 4200 kg. See ületab 3500 kg piiri. Järelikult on vaja B96 või BE luba, hoolimata sellest, et treiler on tühi ja kaalub reaalselt vähe. - Auto tehniline võimekus (Reaalsus): Siin loeb tegelik mass. Igal autol on registreerimistunnistusel kirjas, kui rasket haagist (piduritega ja piduriteta) tohib tootja andmetel vedada.
Näide: Teie auto passis on lubatud piduritega haagise mass 1500 kg. Teie haagise täismass on paberil 2000 kg, aga tegelikult on see koormatud nii, et kaalub hetkel 1400 kg.
Seda tohib vedada, sest tegelik mass (1400 kg) ei ületa auto lubatud piiri (1500 kg), eeldusel, et teie juhiluba (punkt 1 järgi) seda lubab.
Kokkuvõtvalt: Juhiloa olemasolu kontrollitakse paberite (täismasside) järgi, auto võimet vedada kontrollitakse tegeliku kaalu järgi kaaludes.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma võin vedada kaheteljelist haagist B-kategooriaga?
Jah, telgede arv ei määra vajalikku juhiloa kategooriat. Oluline on haagise täismass. On olemas kaheteljelisi kerghaagiseid (täismass 750 kg), mida tohib vedada iga B-kategooria omanik. Samas on olemas üheteljelisi haagiseid, mille täismass on 1500 kg – nende puhul peab jälgima 3500 kg autorongi piirangut.
Mida tähendab piduriteta ja piduritega haagis auto passis?
Auto registreerimistunnistusel on lahtrid O.1 (piduritega haagis) ja O.2 (piduriteta haagis). Piduriteta haagise all mõeldakse tavaliselt kerghaagist, millel puudub inerts- või muu pidurisüsteem. Piduritega haagise number on reeglina suurem, kuna haagise enda pidurid aitavad autorongi peatada, vähendades koormust auto piduritele.
Kas B-kategooriaga tohib vedada teist autot “konna” peal?
See sõltub massidest. Tavaline “konn” ehk osaliselt toetav pukseerimisseade loetakse samuti haagiseks. Kuna “konn” ise kaalub vähe, aga sinna peale toetuv auto on raske, siis sõltub kõik sellest, kuidas on “konn” registreeritud. Enamasti on renditavad konnad registreeritud piduritega haagistena, mille täismass on näiteks 2500 kg. Sellisel juhul läheb 3500 kg piir väga kiiresti lõhki ja vaja on BE-kategooriat.
Mis juhtub, kui jään vahele vale kategooriaga?
Kui juhite autorongi, mille jaoks teil puudub vastav kategooria (näiteks sõidate B-ga, aga vaja oleks BE-d), loetakse seda juhtimisõiguseta sõitmiseks vastavas kategoorias. Karistuseks on rahatrahv ning politsei keelab edasisõidu, kuni rooli asub vastava kategooria omav juht.
Turvaline koormamine ja sõidukiirus
Isegi kui juriidiliselt on kõik korrektne ja load lubavad haagist vedada, on ohutuse tagamiseks kriitilise tähtsusega koorma õige paigutamine ja kinnitamine. Valesti laaditud haagis on üks peamisi õnnetuste põhjuseid maanteedel.
Kõige olulisem reegel koorma paigutamisel on raskuskeskme hoidmine võimalikult madalal ja telje kohal või veidi eespool. Kui koorem on paigutatud liiga taha, tekib negatiivne tiislikoormus – haagis hakkab auto tagaosa üles tõstma. See muudab autorongi äärmiselt ebastabiilseks ja väiksemgi rooliliigutus või külgtuul võib põhjustada haagise visklemist (“wobbling”), mis lõpeb sageli teelt väljasõiduga.
Liigne tiislikoormus (kui kogu raskus on haagise esiosas) on samuti ohtlik, kuna see surub auto tagaosa alla ja tõstab esirattad maast lahti, vähendades roolitavust ja pidurdusvõimet. Optimaalne tiislikoormus on tavaliselt 5-10% haagise massist või vastavalt haagisekonksu tootja ettekirjutustele (sageli 50-75 kg).
Ärge unustage ka kiirusepiiranguid. Eestis on haagisega sõites (ka kerghaagisega) maksimaalne lubatud kiirus 90 km/h, isegi kui märgid lubavad autodele 110 km/h. Paljudes teistes Euroopa riikides on see piirang veelgi madalam, sageli 80 km/h. Sõites raske koormaga, pikeneb pidurdusteekond märgatavalt, mistõttu on suurem pikivahe eessõitjaga hädavajalik. Korrektselt kinnitatud koorem ja mõistlik sõidukiirus tagavad, et jõuate sihtkohta turvaliselt nii B, B96 kui ka BE kategooriaga.
