Elektriautode populaarsus on Eestis viimastel aastatel märgatavalt kasvanud ning seda trendi toetab jõuliselt ka riiklik poliitika, mille eesmärk on vähendada transpordisektori keskkonnajalajälge. Paljude autoostjate jaoks on aga elektriauto soetamisel määravaks teguriks selle hind, mis on sisepõlemismootoriga sõidukitega võrreldes endiselt kõrgem. Siinkohal tuleb appi Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) pakutav ostutoetus, mis on mõeldud just selle hinnavahe leevendamiseks ja nullheitega sõidukite kättesaadavuse parandamiseks. Kuigi toetuse summa on ahvatlev, kaasneb sellega rida tingimusi ja bürokraatlikke nüansse, mida iga taotleja peab enne ostuotsuse tegemist teadma. Selles artiklis lahkame detailselt, kes kvalifitseeruvad toetuse saajaks, millised on nõuded sõidukile ning milliseid vigu tasub taotlemisprotsessis vältida.
Miks riik elektriautosid toetab ja mis on meetme sisu?
Elektriautode ostutoetus ei ole lihtsalt riigipoolne kingitus, vaid strateegiline meede, mille juured ulatuvad Euroopa Liidu kliimaeesmärkidesse. Eesti on võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning transpordisektor on üks suurimaid saastajaid. Toetuse laiem eesmärk on kiirendada üleminekut fossiilsetelt kütustelt taastuvenergiale transpordis.
Toetus on suunatud nullheitega sõidukite kasutuselevõtu suurendamiseks. See tähendab, et riik maksab kinni osa uue elektriauto hinnast, muutes sellega liisingumaksed või väljaostu hinna tarbijale vastuvõetavamaks. Oluline on mõista, et toetusmeede on ajas muutuv – kui varasematel aastatel olid tingimused ja summad teistsugused, siis käesoleval perioodil on reeglid paika pandud vastavalt turuolukorrale ja eelarve võimalustele. Toetuse rahastajaks on RePowerEU vahendid või heitmekaubanduse süsteem, mis tähendab, et raha tuleb otseselt keskkonnaeesmärkide täitmisest.
Kellele on toetus mõeldud: eraisikud ja ettevõtted
Üks levinumaid eksiarvamusi on see, et toetus on mõeldud vaid kitsale ringile. Tegelikkuses on sihtrühm lai, kuid kummalgi grupil on oma spetsiifilised nõuded.
Eraisikud
Füüsilisest isikust taotlejad on üks suurimaid toetuse saajate gruppe. Eraisikuna taotlemisel on peamiseks eelduseks, et isikul on Eesti isikukood ning alaline elukoht Eestis. See tagab, et toetatav sõiduk jääb siinsesse kasutusse. Eraisikute puhul kontrollitakse ka maksevõimet ja varasemate võlgnevuste puudumist, kuigi see on pigem liisingufirma või panga rida, on ka KIK-il õigus kontrollida tausta.
Juriidilised isikud
Ettevõtted ja asutused saavad samuti toetust taotleda. See on suurepärane võimalus ettevõtetel oma autoparki rohelisemaks muuta ja seeläbi näidata sotsiaalset vastutustunnet. Ettevõtete puhul on oluline jälgida vähese tähtsusega abi (VTA) piirmäärasid. Kuna riiklik toetus on ettevõtluskontekstis riigiabi, peab ettevõttel olema piisavalt vaba VTA jääki. Ettevõtted saavad sageli taotleda toetust mitmele sõidukile korraga (näiteks kuni 15 autot), mis teeb autopargi uuendamise majanduslikult väga efektiivseks.
Millistele sõidukitele toetus kehtib?
Mitte iga elektriauto ei kvalifitseeru toetuse saajaks. KIK on kehtestanud ranged kriteeriumid, et raha läheks sihtotstarbeliselt just tavakasutuseks mõeldud sõidukitele, mitte luksuskaupadele. Allpool on toodud peamised tehnilised ja rahalised nõuded:
- Täiselektriline ajam: Toetust antakse ainult täiselektrilistele sõidukitele (BEV). Pistikuhübriidid (PHEV) ja tavalised hübriidid toetuse alla ei kuulu, kuna nende heitgaaside tase ei ole null.
- Sõiduki kategooria: Toetatavad on M1 (sõiduautod) ja N1 (kaubikud) kategooria sõidukid. See hõlmab enamikku turul olevaid tavaautosid ja väikekaubikuid.
- Hinnapiir: Üks kriitilisemaid tingimusi on sõiduki hind. Sõiduki maksumus ei tohi ületada kindlat piirmäära, milleks on reeglina 60 000 eurot (ilma käibemaksuta). See piirang on seatud selleks, et toetus ei läheks luksusklassi autode soetamiseks, vaid soodustaks keskklassi ja kättesaadavamate elektriautode ostu.
- Uus sõiduk: Toetust saab taotleda ainult uue sõiduki ostuks. Sõiduk ei tohi olla varem registreeritud (või peab olema esmane registreerimine tehtud müüja nimele mitte varem kui teatud arv kuid tagasi ja läbisõit peab olema minimaalne).
- Ostukoht: Sõiduk tuleb soetada tunnustatud automüüjalt, kes on kantud Maanteeameti või KIK-i poolt aktsepteeritud müüjate nimekirja või on ametlik esindaja. Eraisikult käest-kätte ostetud autole toetust ei saa.
Taotlemise protsess samm-sammult
Toetuse taotlemine võib tunduda keeruline, kuid protsess on viidud suures osas digitaalseks. Siiski on oluline järgida täpset järjekorda, et mitte jääda rahast ilma protseduuriliste vigade tõttu.
- Eeltöö ja auto valik: Tutvuge turul olevate elektriautodega ja veenduge, et valitud mudel mahub hinnapiiridesse ning müüja on aktsepteeritud nimekirjas. Küsige müüjalt hinnapakkumine.
- Taotluse esitamine E-toetuse keskkonnas: Enne ostu-müügilepingu sõlmimist (või vähemalt enne auto kättesaamist ja lõplikku tasumist) tuleb esitada taotlus riigi e-toetuse keskkonnas. Sinna tuleb üles laadida müügipakkumine.
- Otsuse ootamine: KIK vaatab taotluse läbi. See võib võtta aega mõnest nädalast kuni paari kuuni, sõltuvalt taotluste mahust. Alles pärast positiivse rahastusotsuse saamist on turvaline minna tehinguga lõpuni.
- Sõiduki ostmine: Sõlmige ostu-müügileping või liisinguleping. Oluline on, et toetuse summa (näiteks 4000 eurot) kajastuks sissemaksena või hinnaalandusena. Paljudel juhtudel maksab KIK toetuse otse automüüjale, mis vähendab ostja kohest rahalist koormust.
- Sõiduki registreerimine ja kättesaamine: Auto tuleb registreerida Transpordiametis ning passis peab olema märge elektriajami kohta.
- Lõpparuanne: Pärast auto kättesaamist tuleb esitada KIK-ile tõendid tehingu toimumise ja auto vastuvõtmise kohta.
Kohustused ja piirangud toetuse saajale
Toetuse saamine toob kaasa kohustused, mis kestavad tavaliselt neli aastat alates sõiduki soetamisest. Nende tingimuste rikkumine võib kaasa tuua toetuse tagasinõudmise.
Esiteks peab sõiduk olema peamiselt kasutuses Eestis. See ei tähenda, et reisile minna ei tohi, kuid alaline asukoht peab olema siin. Teiseks on kohustuslik läbida teatud arvu kilomeetreid (näiteks 80 000 km nelja aasta jooksul), et tõestada auto sihipärast kasutamist – eesmärk on ju asendada fossiilkütuste tarbimist, mis ei juhtu, kui auto seisab garaažis.
Kolmandaks peab autol olema kehtiv kaskokindlustus kogu perioodi vältel. Samuti peab toetuse saaja märgistama auto vastava kleebisega, mis viitab rahastajale (KIK/RePowerEU). Kleebis peab olema nähtaval kohal ja püsima seal terve kohustusperioodi vältel.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma saan toetust kasutatud elektriauto ostmiseks?
Reeglina on toetus suunatud ainult uute elektriautode ostmiseks. Eesmärk on suurendada elektrisõidukite koguarvu Eesti teedel. Kasutatud autode turgu riik selle meetme kaudu otseselt ei toeta, kuna kasutatud auto ostmine ei too tingimata uut nullheitega sõidukit ringlusesse (see on juba olemas).
Kui suur on toetussumma?
Toetussumma on fikseeritud ja on käesolevas voorus 4000 eurot sõiduki kohta. Kastiga jalgrataste (veorattad) puhul võib toetus olla teistsugune, kuid autode puhul on see ühtne määr.
Kas ma võin auto enne 4 aasta möödumist maha müüa?
Kui soovite auto võõrandada enne kohustusperioodi lõppu, peate sellest KIK-i teavitama. Üldjuhul tuleb sellisel juhul toetus proportsionaalselt tagasi maksta. Erandiks võib olla olukord, kus uus omanik võtab kõik kohustused (sh läbisõidukohustuse ja kindlustuse) ametlikult üle, kuid see nõuab KIK-i eelnevat nõusolekut.
Kas liisinguga ostes saan toetust?
Jah, toetust saab kasutada nii väljaostu kui ka liisingu puhul. Liisingu puhul loetakse toetus tavaliselt esimese sissemakse osaks. Liisinguandja peab olema Eestis registreeritud krediidiasutus või selle filiaal.
Miks on seatud läbisõidukohustus?
Läbisõidukohustus (nt 80 000 km nelja aasta jooksul) on seatud selleks, et tagada keskkonnaeesmärkide täitmine. Elektriauto tootmine on ressursimahukas ja selle keskkonnasääst tekib alles kasutamise käigus, asendades bensiini või diisli põletamist. Kui autoga ei sõideta, ei teki ka soovitud heitmete kokkuhoidu.
Tasuvus ja laadimistaristu perspektiiv
Elektriauto soetamisel on toetus vaid üks osa võrrandist. Eksperdid soovitavad vaadata sõiduki kogukulu (TCO – Total Cost of Ownership). Kuigi elektriauto ostuhind on kõrgem, on selle ülalpidamiskulud reeglina madalamad: elekter on kilomeetri kohta odavam kui bensiin, hoolduskulud on väiksemad (puuduvad õlivahetused, hammasrihmad jms) ning paljudes linnades on parkimine elektriautodele tasuta.
Enne taotluse esitamist tasub kriitiliselt hinnata ka oma laadimisvõimalusi. Kas teil on võimalus laadida autot kodus või töökohal? Avalik laadimisvõrgustik Eestis on küll üks Euroopa tihedamaid ja areneb pidevalt, kuid mugavaim ja odavaim laadimine toimub siiski kodus, eriti kui kasutada börsihinnaga elektrit öötundidel. Seega on elektriautotoetus suurepärane võimalus teha hüpe tulevikutehnoloogiasse, kuid see otsus peaks põhinema põhjalikul majanduslikul analüüsil ja oma igapäevaste liikumisvajaduste kaardistamisel.
