Viimastel aastatel on Eesti tänavapildis üha enam märgata rohelise numbrimärgiga sõidukeid, mis annab tunnistust elektriautode võidukäigust. See ei ole tingitud vaid keskkonnateadlikkuse kasvust või kütusehindade kõikumisest, vaid suurel määral ka riiklikust toest, mis muudab nullheitega sõiduki soetamise rahakotile vastuvõetavamaks. Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) poolt vahendatav ostutoetus on tekitanud elavat huvi nii eraisikute kui ka ettevõtete seas, kuid sageli jääb potentsiaalsetele ostjatele selgusetuks, millised on täpsed tingimused, kes kvalifitseeruvad ja millised kohustused toetuse saamisega kaasnevad. Selles artiklis lahkame põhjalikult toetuse olemust, et aidata teha kaalutletud ja teadlik otsus.
Miks riik elektriautode ostmist rahaliselt toetab?
Enne detailidesse süvenemist on oluline mõista suurt pilti. Transpordisektor on üks suurimaid kasvuhoonegaaside tekitajaid ning Eesti on võtnud endale rahvusvahelised kohustused kliimamuutuste pidurdamiseks. Riikliku toetuse eesmärk on kiirendada üleminekut keskkonnasäästlikumale transpordile, vähendada fossiilkütuste tarbimist ning parandada linnakeskkonna õhukvaliteeti.
Elektriauto on oma elutsükli jooksul tavapärasest sisepõlemismootoriga autost oluliselt väiksema ökoloogilise jalajäljega, eriti kui laadimiseks kasutatakse taastuvenergiat. Kuna elektriautode soetushind on uute tehnoloogiate ja akude maksumuse tõttu endiselt kõrgem kui bensiini- või diiselautodel, on ostutoetus mõeldud n-ö hinnabarjääri ületamiseks. See on riigi viis motiveerida tarbijaid tegema valikut, mis on pikas perspektiivis kasulik nii keskkonnale kui ka ühiskonna tervisele.
Kes saavad toetust taotleda?
Toetuse sihtrühm on lai, hõlmates nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid. See tähendab, et taotluse võivad esitada:
- Eraisikud: Eesti kodanikud või pikaajalised elanikud, kes soovivad soetada autot isiklikuks tarbeks.
- Juriidilised isikud: Ettevõtted (sõltumata suurusest) ja mittetulundusühingud, kes vajavad sõidukit oma majandustegevuseks või põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks.
Oluline on märkida, et ettevõtete puhul käsitletakse toetust vähese tähtsusega abina (VTA). See tähendab, et ettevõttel peab olema vaba VTA jääki. Igal ettevõttel on õigus saada teatud perioodi jooksul riiklikku abi piiratud mahus ning elektriauto toetus läheb selle arvestuse sisse.
Millistele sõidukitele toetus laieneb?
Toetus ei ole mõeldud igasuguse elektrifitseeritud sõiduki jaoks. Näiteks ei saa toetust taotleda pistikhübriididele (plug-in hybrid) ega tavalistele hübriididele, millel on ka sisepõlemismootor. Toetus on suunatud ainult täiselektrilistele sõidukitele, mille ainsaks energiaallikaks on elekter (või vesinik, kuigi need on veel haruldased).
Kõlblikud sõidukikategooriad on:
- M1 kategooria: Sõiduautod, milles on lisaks juhikohale kuni kaheksa istekohta.
- N1 kategooria: Kaubikud ehk veoseveoks konstrueeritud autod, mille täismass ei ületa 3500 kg.
- L-kategooria sõidukid: Teatud tingimustel elektrilised mootorrattad või mopeedautod, kuid põhirõhk on siiski autodel.
Lisaks on toetusmeetmes sageli eraldi tähelepanu pööratud elektrilistele kastiratastele, mis on suunatud eelkõige ettevõtetele logistika korraldamiseks linnakeskkonnas, pakkudes alternatiivi kaubikutele.
Sõiduki hinnapiir
Üks kriitilisemaid tingimusi on sõiduki maksumus. Riik ei soovi doteerida luksusautosid, vaid soodustada kättesaadavate tarbesõidukite levikut. Seetõttu on kehtestatud sõiduki hinnale ülempiir.
Reeglina on toetatava sõiduauto (M1) või kaubiku (N1) maksimaalne hind 60 000 eurot (koos käibemaksuga). See tähendab, et kui soovitud auto baashind koos lisavarustusega ületab seda summat, siis toetust ei saa – isegi mitte osaliselt. Hinnapiir on konkreetne ja sellest erandeid ei tehta. See suunab ostjaid vaatama keskklassi ja soodsama hinnaklassi elektriautode poole.
Kui suur on toetussumma?
Toetuse määrad on fikseeritud ja ei sõltu otseselt auto hinnast (kuni see jääb lubatud piiridesse). Tavapärased toetussummad on järgmised:
- 4000 eurot – M1 kategooria (sõiduauto) ja N1 kategooria (kaubik) soetamisel.
- Kuni 50% soetusmaksumusest (kuid mitte rohkem kui määratud piirmäär, nt 1000–1250 eurot) – elektriliste kastirataste puhul.
See summa kantakse üle otse automüüjale või liisinguettevõttele pärast positiivset rahastusotsust ja sõiduki kättesaamist, vähendades seega ostja poolt tasutavat sissemakset või lõpphinda. Oluline on mõista, et toetus on ühekordne ühe sõiduki kohta.
Kohustused, mis toetuse saajaga kaasnevad
Raha saamine riigilt ei ole kunagi ilma tingimusteta. Et vältida toetusega spekuleerimist (näiteks ostetakse auto toetusega ja müüakse kohe kasumiga edasi), on kehtestatud rida kohustusi, mida toetuse saaja peab täitma.
- Pidamisperiood: Sõidukit tuleb kasutada ja hoida enda omandis (või liisingus) vähemalt neli aastat alates toetuse väljamaksmisest. Kui auto müüakse enne seda tähtaega, tuleb toetus proportsionaalselt või täies mahus tagasi maksta.
- Läbisõidukohustus: Eesmärk on tagada, et elektriautosid tegelikult kasutataks. Tavaliselt nõutakse, et nelja aasta jooksul läbitaks sõidukiga vähemalt 80 000 kilomeetrit. See teeb keskmiseks aastaseks läbisõiduks 20 000 km, mis on aktiivsele autoomanikule tavapärane number.
- Rohelise energia kasutamine: Toetuse saaja peab eelistama laadimisel taastuvenergiat. See on küll pigem deklaratiivne suunis, kuid paljudes tingimustes on nõutud tõendust, et kodune elektripakett on roheline või kasutatakse avalikke laadijaid, mis tarbivad rohelist energiat.
- Kaskokindlustus: Sõidukil peab olema kehtiv kaskokindlustus kogu pidamisperioodi vältel.
- Tähistamine: Autole tuleb kleepida toetust andnud asutuse (nt KIK) logo või kleebis, mis näitab, et sõiduk on soetatud riigi abiga.
Kuidas taotlusprotsess välja näeb?
Taotlemine toimub reeglina elektrooniliselt läbi e-toetuse keskkonna. Protsess on üles ehitatud loogiliselt, kuid nõuab täpsust ja õigeaegset tegutsemist.
Samm-sammuline juhend:
Esiteks tuleb valida välja sobiv auto. Oluline on, et automüüja oleks AMTELi (Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit) tunnustatud müüja või vastaks kindlatele usaldusväärsuse kriteeriumitele. Müüjalt tuleb võtta hinnapakkumine.
Teiseks tuleb esitada taotlus e-toetuse keskkonnas ENNE ostu-müügilepingu sõlmimist või liisinglepingu allkirjastamist ja sissemakse tegemist. See on kõige kriitilisem moment – kui ostate auto enne taotluse esitamist ära, siis toetust ei saa.
Kolmandaks tuleb oodata KIKi otsust. Kui otsus on positiivne, on teil kindlustunne auto ära osta. Pärast auto kättesaamist ja registreerimist esitatakse väljamaksetaotlus, mille alusel kantakse toetussumma üle.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma saan toetust kasutatud elektriauto ostmiseks?
Üldjuhul on toetus mõeldud ainult uute elektriautode soetamiseks. “Uus” tähendab siinkohal sõidukit, mille esmane registreerimine toimub toetuse saaja nimele või mis on müüja poolt registreeritud demoautona (teatud vanuse ja läbisõidu piirangutega). Kasutatud autode turgu riik selle meetmega otseselt ei toeta.
Kas ma võin auto osta liisinguga?
Jah, liisingu kasutamine on lubatud ja väga levinud. Sellisel juhul saab auto omanikuks liisingufirma ja toetuse saaja märgitakse vastutavaks kasutajaks. Toetussumma kantakse tavaliselt liisingufirmale, kes arvestab selle sissemakse osaks.
Mis juhtub, kui ma teen avarii ja auto hävineb enne 4 aasta möödumist?
Kui auto hävineb (nn mahakandmine) ja seda pole võimalik taastada, lõppeb sihtotstarbeline kasutamine. Sellisel juhul tuleb tavaliselt teavitada toetuse andjat. Kui on olemas nõuetekohane kaskokindlustus ja hüvitis makstakse välja, siis reeglina toetust tagasi nõudma ei hakata, kuid see sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest ja kehtivatest määrustest.
Kas ma saan osta auto teisest Euroopa riigist?
Põhimõtteliselt on see võimalik, kuid keerulisem. Müüja peab olema usaldusväärne ja auto peab olema uus. Sõiduk tuleb registreerida Eestis. Enamasti eelistatakse ja soovitatakse osta Eestis tegutsevatelt ametlikelt esindustelt, et vältida bürokraatlikke takistusi dokumentide ja garantii osas.
Kas toetust saab ka pistikhübriidile (Plug-in Hybrid)?
Ei, antud meede on suunatud rangelt nullheitega sõidukitele. Hübriidid ja pistikhübriidid, mis omavad bensiini- või diiselmootorit, toetuse alla ei kvalifitseeru.
Tulevikuvaade: taristu areng ja järelturg
Elektriautode ostutoetus ei ole vaid ajutine rahasüst, vaid strateegiline samm, mis mõjutab Eesti autoturgu aastateks. Kui täna ostetud uued elektriautod jõuavad nelja-viie aasta pärast järelturule, muutuvad need kättesaadavaks ka neile inimestele, kes uut sõidukit soetada ei jaksa või ei soovi. See tekitab toimiva ringluse ja aitab vananevat autoparki moderniseerida.
Lisaks autode arvule sunnib kasvav nõudlus arendama ka laadimistaristut. Mida rohkem on teedel elektriautosid, seda suurem on surve korteriühistutele, kaubanduskeskustele ja tanklakettidele luua kiireid ja mugavaid laadimisvõimalusi. Juba praegu näeme kiirlaadijate võrgustiku tihenemist maanteede ääres. Riiklik ostutoetus on seega katalüsaatoriks, mis käivitab terve ahela positiivseid muutusi, alates puhtamast linnaõhust kuni nutikama elektrivõrguni, mis suudab tuleviku transpordivajadusi teenindada.
