Elektriauto soetamine on paljudele autoomanikele põnev ja märgiline samm rohelisema tuleviku suunas, kuid sageli järgneb ostueufooriale praktiline küsimus: kuidas autot igapäevaselt laadida? Kuigi avalik laadimisvõrgustik areneb pidevalt, toimub statistika kohaselt 80–90% elektriautode laadimisest siiski kodus või töökohal. See on mugavaim ja odavaim viis “paak täis” hoida. Õige kodulaadija valimine võib aga esmapilgul tunduda keerulise ülesandena, kuna turul on sadu erinevaid mudeleid, mis erinevad võimsuse, nutikuse ja pistikute poolest. Vale valik võib kaasa tuua mitte ainult ebamugavuse ja aeglase laadimiskiiruse, vaid halvemal juhul ka ohu kodusele elektrisüsteemile. Selles artiklis vaatame põhjalikult läbi kõik tehnilised ja praktilised aspektid, mida pead teadma, et teha kaalutletud investeering aastateks.
Miks tavaline seinakontakt ei ole pikaajaline lahendus?
Paljud värsked elektriauto omanikud alustavad laadimist tavalisest kodusest pistikupesast (Schuko), kasutades autoga kaasas olevat hädalaadijat. Kuigi see on tehniliselt võimalik, ei ole see pikas perspektiivis jätkusuutlik ega soovitatav lahendus mitmel põhjusel.
Esiteks on tavapistikust laadimine äärmiselt aeglane. Tüüpiline kodune pistikupesa võimaldab laadimisvõimsust umbes 2,3 kW. See tähendab, et suurema akuga elektriauto (näiteks 77 kWh akuga) täislaadimiseks võib kuluda tublisti üle 30 tunni. Kui saabute õhtul töölt tühja akuga ja soovite hommikul pikale sõidule minna, ei pruugi auto aku olla piisavalt laetud.
Teine ja veelgi kriitilisem aspekt on ohutus. Tavalised kodused pistikupesad ja nende taga olev juhtmestik ei ole disainitud taluma suurt koormust pikkade tundide vältel. Pidev maksimaalne koormus võib põhjustada kontaktide kuumenemist, sulamist ja halvimal juhul tulekahju. Spetsiaalne kodulaadija ehk wallbox on ehitatud spetsiaalselt suurte voolutugevuste ohutuks ja pikaajaliseks haldamiseks.
Koduse elektrivõrgu võimekuse hindamine
Enne kui hakkate laadijat valima, peate täpselt teadma, mida teie kodu elektrisüsteem võimaldab. See on kõige olulisem samm, mis määrab ära, millist seadet saate üldse paigaldada. Siin on kaks peamist faktorit: faaside arv ja peakaitsme suurus.
Ühefaasiline vs kolmefaasiline ühendus
Elektriautode laadijad jagunevad laias laastus ühefaasilisteks ja kolmefaasilisteks. Teie valik sõltub nii auto vastuvõtuvõimest kui ka majapidamise elektriliitumisest.
- Ühefaasiline laadija (kuni 7,4 kW): Sobib peamiselt vanematele elektriautodele või pistikhübriididele, mis ei toeta kolmefaasilist laadimist. Eestis on enamikeramutes kolmefaasiline ühendus, seega ühefaasilise laadija paigaldamine on sageli piirav.
- Kolmefaasiline laadija (11 kW või 22 kW): See on tänapäevane standard. Kolm faasi võimaldavad jagada koormust ühtlasemalt ja laadida autot oluliselt kiiremini. 11 kW laadija on kodukasutuseks enamasti optimaalne valik, kuna see laeb keskmise elektriauto täis üleöö (u 5–7 tunniga) ega koorma liigselt peakaitset.
Peakaitsme roll
Teie maja peakaitse määrab, kui palju elektriseadmeid saab korraga töös olla. Eestis on levinud peakaitsmed 16A, 20A ja 25A.
Kui teil on 16A peakaitse ja paigaldate 11 kW laadija (mis tarbib samuti 16A kolme faasi peale), siis tähendab see, et auto laadimise ajal ei tohi sisuliselt ükski teine suurem tarbija (elektripliit, soojuspump, pesumasin) töötada, vastasel juhul lööb kaitse välja. Siin tulebki mängu nutikas tehnoloogia, millest räägime järgmises peatükis.
Nutikad funktsioonid, mis on investeeringut väärt
Odavaim laadija on sageli “rumal” seade, mis lihtsalt saadab voolu autosse. Tänapäevase kodu jaoks on aga hädavajalik valida nutikas laadija, mis suudab suhelda nii auto, kasutaja kui ka elektrivõrguga.
Dünaamiline koormusjuhtimine (DLB)
See on vaieldamatult kõige olulisem funktsioon, mida kodulaadija puhul jälgida, eriti kui teie maja peakaitse on piiratud (nt 16A–25A). Dünaamiline koormusjuhtimine monitoorib reaalajas kogu majapidamise elektritarbimist.
Kujutage ette olukorda talveõhtul: soojuspump töötab, panete tööle elektrikerise ja praeahju. Kui nüüd ühendate laadima ka elektriauto, on peakaitse ülekoormus garanteeritud. Dünaamiline koormusjuhtimine märkab, et majapidamise tarbimine on kõrge, ja vähendab automaatselt auto laadimisvõimsust või peatab selle ajutiselt. Kui saunaahi lülitub välja, tõstab laadija taas võimsust. See välistab “korgid väljas” olukorrad ja säästab teid kulukast peakaitsme amprite suurendamisest võrguettevõtte juures.
Ajastatud laadimine ja börsihind
Kuna elektri hind võib ööpäeva lõikes drastiliselt erineda, on tark valida laadija, mida saab juhtida läbi nutirakenduse. Parimad laadijad on ühendatud Nord Pool elektribörsi hindadega. Te seadistate äpis, et soovite auto hommikuks täis saada, ja laadija valib automaatselt öö jooksul need tunnid, mil elekter on kõige odavam. See võib vähendada laadimiskulusid kuni 50%.
Kaabliga või ilma – kumba eelistada?
Kodulaadijad tulevad kahes füüsilises vormis: fikseeritud kaabliga (Tethered) või ilma kaablita ehk pistikupesaga (Socket).
- Fikseeritud kaabliga laadija:
- Plussid: Äärmiselt mugav igapäevaseks kasutamiseks. Te ei pea iga kord auto pagasiruumist kaablit otsima ja lahti harutama. Lihtsalt pargite, haarate seinalt otsiku ja ühendate.
- Miinused: Kui kaabel saab kahjustada, vajab see sageli tehniku sekkumist. Samuti peate veenduma, et kaabli pistik (tavaliselt Type 2) sobib teie autoga (tänapäeval Euroopas standard).
- Pistikupesaga laadija (Socket):
- Plussid: Universaalsem. Kui teil käib külas sõber, kelle autol on teistsugune kaabel (nt vanem Type 1), saab ta oma kaablit kasutada. Samuti näeb see seinal diskreetsem välja.
- Miinused: Ebamugavus. Peate alati kasutama oma eraldi laadimiskaablit, mis võib olla märg või määrdunud.
Enamiku eramajaomanike jaoks on fikseeritud kaabliga laadija mugavuse tõttu eelistatum valik.
Levinud vead laadija valimisel ja paigaldamisel
Vigade vältimine säästab raha ja närve. Siin on nimekiri asjadest, mida kindlasti vältida:
1. Rikkevoolukaitse nõuete eiramine
Elektriauto laadimine nõuab spetsiifilist lekkevoolukaitset. Standardnõue on, et süsteem peab tuvastama alalisvoolu (DC) lekkeid, mida tavaline kodune rikkevoolukaitse ei tee.
Viga: Ostetakse odav laadija, millel puudub sisseehitatud DC-lekkevoolukaitse, ja ühendatakse see tavalise A-tüüpi rikkevoolukaitsme taha. See on eluohtlik.
Lahendus: Valige laadija, millel on sisseehitatud 6mA DC tuvastus, või paigaldage elektrikilpi kallis B-tüüpi rikkevoolukaitse.
2. Tuleviku vajaduste ignoreerimine
Paljud ostavad täna pistikhübriidi, mis laeb aeglaselt (3,7 kW), ja otsustavad paigaldada nõrgema ühefaasilise laadija, et raha säästa.
Viga: Aasta või kahe pärast vahetatakse auto täiselektrilise vastu, mis suudaks laadida 11 kW võimsusega, kuid kodune laadija on “pudelikaelaks”.
Lahendus: Paigaldage kohe 11 kW või 22 kW valmidusega kolmefaasiline laadija. Saate selle võimsust tarkvaraliselt piirata, kuid riistvaraline valmidus on olemas.
3. Isetegevus paigaldamisel
Viga: “Mul on tuttav, kes oskab elektritöid teha.” Laadija on suure võimsusega seade, mis töötab tunde järjest. Isetehtud ühendused on tulekahjuohu allikas number üks.
Lahendus: Kasutage alati sertifitseeritud elektrikut, kes väljastab tööle nõuetekohase deklaratsiooni. See on vajalik ka kindlustuse jaoks.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Siin on vastused kõige sagedasematele küsimustele, mis elektriauto omanikel tekivad.
Kas ma vajan 22 kW laadijat või piisab 11 kW-st?
Enamikul juhtudel piisab kodus 11 kW laadijast. Esiteks, paljud elektriautod ei suudagi vastu võtta vahelduvvoolu (AC) kiiremini kui 11 kW. Teiseks, 22 kW laadija nõuab väga suurt peakaitset (vähemalt 32A), mis on paljudes kodudes kallis püsikulu või tehniliselt võimatu. 11 kW laadib auto ööga täis, mis on kodulaadimise peamine eesmärk.
Kui palju maksab kodulaadija paigaldus?
Paigalduse hind sõltub olukorrast. Kui elektrikilp on laadija asukoha lähedal ja vaba kaitsmerühm on olemas, võib hind jääda 300–500 euro vahemikku. Kui on vaja vedada kaablit läbi maja, teha pinnasetöid või uuendada elektrikilpi, võib hind ulatuda üle 1000 euro. Lisandub laadija enda hind.
Kas ma saan laadijat paigaldada kortermaja parkimiskohale?
Jah, kuid see on juriidiliselt ja tehniliselt keerukam kui eramajas. Vajate korteriühistu nõusolekut. Tänapäeval on olemas lahendused, kus vool võetakse ühistu kilbist ja igale kasutajale paigaldatakse arvesti või nutikas laadija, mis arveldab tarbitud elektri automaatselt konkreetse korteriomaniku arvele.
Mis vahe on Tüüp 1 ja Tüüp 2 pistikul?
Euroopas on standardiks Tüüp 2 (Type 2). See on leitav peaaegu kõigilt uutelt autodelt. Tüüp 1 (Type 1) on levinud vanematel Aasia ja USA päritolu autodel (nt esimene Nissan Leaf). Kui ostate täna uue laadija, valige kindlasti Type 2 otsik.
Investeering kinnisvara väärtusesse ja tulevikukindlus
Kvaliteetse ja nutika elektriauto laadija paigaldamine ei ole pelgalt kulutus auto ülalpidamiseks, vaid otsene investeering teie kinnisvara väärtusesse. Sarnaselt kiirele internetiühendusele või säästlikule küttesüsteemile, on elektriauto laadimisvõimekus muutumas koduostjate jaoks üheks oluliseks kriteeriumiks. Tulevikku vaadates on selge, et elektritransport on tulnud selleks, et jääda.
Valides laadija, mis toetab koormusjuhtimist, on ühendatud internetti ja omab piisavat võimsusvaru, kindlustate end olukorra vastu, kus peaksite paari aasta pärast seadmeid välja vahetama. Õigesti planeeritud laadimissüsteem teenib teid muretult vähemalt kümmekond aastat, pakkudes igal hommikul mugavust täislaetud akust ja teadmist, et olete kasutanud energiat võimalikult säästlikult ja turvaliselt.
