Paljud autoomanikud peavad talvist eelsoojendust pelgalt luksuslisaks, mis tagab hommikul autosse istudes sooja salongi ja jäävabaks sulanud aknad. Kuigi mugavusfaktor on vaieldamatu ja märkimisväärne, on see tegelikult vaid jäämäe tipp. Autotehnikute ja inseneride vaatevinklist on eelsoojendussüsteemil hoopis kriitilisem roll: see on üks tõhusamaid viise pikendada mootori eluiga, vähendada kütusekulu ning säästa auto kalleid komponente enneaegsest kulumisest. Eesti kliimas, kus temperatuur võib kõikuda plusskraadidest sügava miinuseni loetud tundidega, on mootori ettevalmistamine käivituseks tehniline vajadus, mitte ainult juhi hellitamine.
Mis toimub mootoris külmkäivituse hetkel?
Mõistmaks eelsoojenduse vajalikkust, tuleb vaadata mootori sisse hetkel, kui keeratate süütevõtit või vajutate start-nuppu miinuskraadide juures. Auto mootoriõli, mis on normaalsetes töötingimustes vedel ja libe, muutub madalatel temperatuuridel paksuks ja venivaks.
Kui temperatuur langeb alla -10 kraadi, võib tavapärase mootoriõli viskoossus suureneda sedavõrd, et õlipumbal on raskusi selle surumisega läbi kitsaste õlikanalite mootori ülemisse ossa. See tekitab olukorra, mida nimetatakse “kuivkäivituseks”. Esimeste sekundite jooksul pärast käivitamist töötavad kolvid, silindrid ja nukkvõllid puuduliku õlitusega. Eksperdid hindavad, et kuni 80% mootori mehaanilisest kulumisest toimub just külmkäivituse ajal. Üksainus käivitus -20 kraadi juures ilma eelsoojenduseta võib mootorile olla sama kurnav kui sadade kilomeetrite pikkune sõit maanteel.
Lisaks õlile mängivad rolli metallide soojuspaisumise erinevused. Mootori erinevad detailid (alumiiniumplokk, terasest kolvid jne) paisuvad soojenedes erinevalt. Järsk temperatuurišokk – jääkülmast tulikuumaks põlemiskambris – tekitab materjalides sisepingeid, mis aja jooksul võivad viia pragude või tihendite väsimiseni. Eelsoojendatud mootori puhul on temperatuuride vahe väiksem ja soojenemine ühtlasem.
Kütusekulu ja heitgaasid: majanduslik ja keskkondlik vaade
Levinud on eksiarvamus, et eelsoojendi kasutamine on “kütuse raiskamine”, kuna auto ei liigu, kuid tarbib energiat. Tegelikkus on vastupidine, eriti kui arvestada kogu sõidutsüklit. Külm mootor töötab ebaefektiivselt. Et hoida külma mootorit töös ja vältida väljasuremist, pihustab aju silindritesse märgatavalt rikkamat kütusesegu. See tähendab, et esimeste kilomeetrite jooksul on kütusekulu mitmekordselt suurem kui töösooja mootoriga.
Eelsoojendatud mootor saavutab oma optimaalse töötemperatuuri (ca 90 kraadi jahutusvedelikul ja õlil) kordades kiiremini. See tähendab:
- Väiksemat kütusekulu sõidu alguses: Soojendi poolt tarbitud kütus või elekter on reeglina väiksem kogusest, mille külm mootor “liigselt” tarbiks.
- Puhtamat keskkonda: Auto katalüsaator ja tahmafilter (DPF) vajavad tõhusaks tööks kõrget temperatuuri. Külmkäivitusel paiskab auto õhku enim saasteaineid. Eelsoojendus aitab heitgaasipuhastussüsteemidel kiiremini tööle rakenduda.
- DPF filtri tervist: Diiselautode omanikele on see eriti oluline. Külm mootor toodab rohkem tahma, mis ummistab filtrit kiiremini.
Erinevad lahendused: elektriline vs autonoomne soojendi
Autoomanikul on valida peamiselt kahe suure süsteemitüübi vahel, millest kummalgi on oma eelised ja tehnilised nüansid.
Elektrilised eelsoojendid (Defa, Calix)
See on lihtsaim ja soodsaim lahendus, mis eeldab 230V pistikupesa olemasolu auto parkimiskohas. Süsteem koosneb tavaliselt küttekehast, mis paigaldatakse mootoriploki külge (kontaktsoojendi), jahutusvedeliku vooliku vahele või otse ploki sisse (sukelsoojendi).
Eelised:
- Madal paigaldus- ja soetusmaksumus.
- Ei kuluta auto kütust ega koorma akut (kui pole lisatud salongipuhurit).
- Väga töökindel, kuna liikuvaid osi on vähe.
- Võimaldab lisada akulaadija, mis on talvel kriitilise tähtsusega.
Autonoomsed kütusekütteseadmed (Webasto, Eberspächer)
Need seadmed on nagu väikesed katlamajad kapoti all. Nad võtavad kütust auto paagist ja elektrit auto akust, et kütta üles jahutusvedelik, mida seejärel pumbatakse ringi läbi mootori ja salongiradiaatori.
Eelised:
- Täielik sõltumatus vooluvõrgust – saab kasutada kortermaja ees, metsas või poeparklas.
- Väga suur küttevõimsus (tavaliselt 4-5 kW), mis sulatab jää ja soojendab mootori kiiresti.
- Mugav juhtimine puldist või nutitelefoni rakendusest.
Turvalisus liikluses algab puhtast klaasist
Eelsoojenduse ohutusaspekti alahinnatakse sageli. Talvised liiklusõnnetused juhtuvad tihti just esimestel minutitel pärast starti, põhjuseks piiratud nähtavus. “Tankisti vaateväli” ehk väike kraabitud laik esiklaasil on äärmiselt ohtlik.
Eelsoojendatud auto aknad on jäävabad ja, mis veelgi olulisem, need ei lähe sõitma asudes seestpoolt uduseks. Külma salongi ja sooja hingeõhu kokkupuutel tekkiv kondens võib nullida nähtavuse hetkega. Soe salong ja soojad klaasipinnad hoiavad ära udu tekke, tagades juhile selge ülevaate ümbritsevast kohe esimesest meetrist. Samuti on tõestatud, et soojas keskkonnas on juhi reaktsioonikiirus parem ning paksud talveriided (mis takistavad turvavöö korrektset tööd ja liigutusi) saab seljast võtta.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas autonoomne soojendi (nt Webasto) tühjendab auto akut?
Jah, autonoomne soojendi tarbib töötamiseks auto akut (ventilaatorite ja veepumba ringiajamiseks). Rusikareegel on: sõiduaeg peaks olema vähemalt sama pikk kui soojendusaeg. Kui kütate hommikul 30 minutit, peaksite ka sõitma vähemalt 30 minutit, et generaator jõuaks aku taas täis laadida. Lühikeste otste puhul on soovitatav kasutada lisaks akulaadijat.
Millal on õige aeg eelsoojendus sisse lülitada?
Üldine soovitus on kasutada eelsoojendust, kui välistemperatuur langeb alla +5 kraadi. Just siis hakkavad ilmnema külmkäivituse negatiivsed mõjud. Soojenduse kestus sõltub välistemperatuurist: nullilähedasel temperatuuril piisab 15-20 minutist, samas kui -20 kraadi juures võib olla vajalik 30-45 minutit.
Kas kaasaegsed sünteetilised õlid ei tee eelsoojendust ebavajalikuks?
Kuigi kaasaegsed 0W ja 5W tähistusega sünteetilised õlid on külmas vedelamad kui vanad mineraalõlid, ei elimineeri need füüsikaseadusi. Isegi parim õli on -20 kraadi juures viskoossem kui töötemperatuuril. Lisaks ei lahenda õli probleemi kütuse kondenseerumisega silindriseintele ega metallide soojuspaisumisega seotud pingeid. Eelsoojendus on kasulik igale sisepõlemismootorile, sõltumata õli kvaliteedist.
Kas eelsoojendit saab paigaldada igale autole?
Valdavale enamikule autodest on võimalik paigaldada kas elektriline või kütusel töötav eelsoojendi. Siiski on uute hübriid- ja elektriautode puhul süsteemid keerukamad ning vajavad spetsiifilisi lahendusi. Samuti võib väga tiheda kapotialusega autodel olla autonoomse ahju paigaldamine ruumipuuduse tõttu keeruline või nõuda erilahendusi.
Õige süsteemi valimine oma sõidukile
Otsus, milline eelsoojendus valida, peaks põhinema eelkõige auto kasutusmustril ja parkimisvõimalustel. Kui pargite autot eramaja hoovis või kindla parkimiskohaga garaažis, kus on ligipääs elektrile, on elektriline plokisoojendus koos salongipuhuri ja akulaadijaga sageli ratsionaalseim valik. See on lollikindel, hooldusvaba ja säästab auto akut.
Linnaelanikule, kes pargib kortermaja ees või liigub päeva jooksul palju erinevate objektide vahel, on autonoomne kütusel töötav soojendi asendamatu mugavus ja vajadus. Kuigi alginvesteering on suurem, tasub see end ära mugavuse, mootori pikaealisuse ja hilisema auto müügiväärtuse kaudu – järelturul on eelsoojendiga autod, eriti diislid, oluliselt hinnatumad.
Oluline on meeles pidada, et eelsoojendus ei ole ühekordne ost, vaid investeering auto tervisesse. See vähendab remondikulusid pikas perspektiivis, säästes starterit, akut, mootori mehaanikat ja heitgaasisüsteemi. Eesti kliimas on see üks parimaid kingitusi, mida saate oma autole teha.
