Kujutage ette olukorda, kus karge talvehommik tervitab teid paukuva pakasega, kraadiklaas näitab miinuskraade ja teil on kiire tööle või lapsi kooli viima. Istute autosse, keerate süütevõtit, kuid mootori reipa urina asemel kuulete vaid vaevalist korinat või halvemal juhul täielikku vaikust. See on stsenaarium, mida kardab iga autoomanik, kuid mis on Eesti kliimas kahjuks vägagi tavaline. Eksperdid on ühel nõul: korralik autoakulaadija ei ole talvel enam luksusese, vaid hädavajalik abivahend, mis säästab teid ootamatutest probleemidest, pikendab aku eluiga ja hoiab kokku märkimisväärse summa raha, mida muidu kulutaksite uue aku ostmiseks või autoabi kutsumiseks.
Miks talv on autoakule nii kurnav?
Et mõista, miks akulaadija on talvel asendamatu, tuleb esmalt aru saada füüsikast ja keemiast, mis toimub autoaku sees temperatuuri langedes. Autoaku on elektrokeemiline seade, mille võime elektrit salvestada ja väljastada sõltub otseselt temperatuurist.
Kui temperatuur langeb nulli lähedale, väheneb aku mahtuvus ligikaudu 20%. Kui aga termomeeter näitab -20 kraadi või madalamat temperatuuri, võib aku kaotada kuni 50% oma nominaalsest võimsusest. See tähendab, et täiesti töökorras aku on pakasega poole nõrgem kui soojal suvepäeval. Samal ajal muutub mootoriõli külmaga paksemaks, mis tähendab, et starter vajab mootori ringiajamiseks oluliselt rohkem energiat. Tekib ohtlik käär: aku on oma nõrgimas ja mootor oma nõudlikumas olekus. Just see on põhjus, miks enamik akuprobleeme ilmneb esimeste tõsiste külmadega.
Lühikesed sõidud ja energiadefitsiit
Kaasaegsed autod on täis mugavuselektroonikat, mis tarbib ohtralt voolu. Talvel lülitame sisse istmesoojendused, roolisoojenduse, esi- ja tagaklaasi soojenduse, salongipuhuri ning tuled. Kõik need seadmed koormavad elektrisüsteemi.
Kui teie igapäevased sõidud on lühikesed – näiteks 15-20 minutit tööle ja tagasi –, ei jõua auto generaator akut piisavalt laadida. Generaator peab esmalt katma töötava auto voolutarbe ja alles ülejääv energia läheb aku laadimiseks. Külma akuga on laadimisprotsess aeglasem, kuna keemilised reaktsioonid on pärsitud. Tulemuseks on krooniline alalaetus. Iga käivitusega võetakse akust rohkem energiat, kui sõidu jooksul tagasi pannakse. Pikapeale viib see aku tühjenemiseni tasemeni, kus ühel hommikul auto enam ei käivitu. Regulaarne lisalaadimine on ainus viis seda defitsiiti kompenseerida.
Nutikad laadijad vs. vanakooli seadmed
Aastakümneid tagasi kasutati peamiselt lihtsaid lineaarseid laadijaid, mis andsid akule kindla pingega voolu ja nõudsid kasutajalt pidevat järelevalvet, et vältida ülelaadimist. Tänapäeval soovitavad eksperdid tungivalt kasutada nutikaid ehk mikroprotsessoriga juhitavaid laadijaid. Need seadmed on teinud akuhoolduse lihtsaks ja ohutuks isegi neile, kes tehnikast midagi ei tea.
Nutika laadija eelised on ilmselged:
- Mitmeastmeline laadimine: Nutikas laadija ei anna lihtsalt voolu, vaid läbib keeruka tsükli (sageli 5-8 etappi), mis hõlmab aku diagnoosimist, desulfateerimist (väävlikristallide lõhustamist plaatidelt), põhilist laadimist, absorptsiooni ja säilituslaadimist.
- Ohutus elektroonikale: Kaasaegsed autod on täis tundlikke ajuplokke ja andureid. Vanad laadijad võivad tekitada pingehuppeid, mis võivad elektroonikat kahjustada. Kvaliteetsed nutilaadijad on “elektroonikale ohutud” ja neid võib sageli kasutada ilma akut auto küljest lahti ühendamata.
- Säilitusrežiim: Kui jätate auto pikemaks ajaks seisma, võib nutika laadija jätta kuudeks külge. See hoiab aku laetustaset optimaalsena (nn “float” või “pulse” režiim), vältides nii tühjenemist kui ka ülelaadimist.
- Temperatuuri kompensatsioon: Paremad mudelid on varustatud temperatuurianduriga, mis tõstab laadimispinget külma ilmaga, et tagada aku täielik täitumine, ja langetab seda soojaga, et vältida keemist.
Sulfatiseerumine – aku vaikne tapja
Üks peamisi põhjuseid, miks akud enneaegselt surevad, on sulfatiseerumine. See protsess algab kohe, kui aku pinge langeb alla teatud taseme (tavaliselt 12.4V). Pliiplaatidele hakkavad kogunema pliisulfaadi kristallid. Alguses on need pehmed ja laadimisega eemaldatavad, kuid kui aku jääb pikalt alalaetuks (mis on talvel tavaline), muutuvad kristallid kõvaks ja katavad plaadid isolatsioonikihina.
Selle tulemusena väheneb plaatide aktiivne pind, aku mahtuvus langeb ja käivitusvool väheneb. Ekspertide hinnangul sureb ligi 80% akudest just sulfatiseerumise, mitte loomuliku kulumise tõttu. Korralik nutikas laadija suudab tuvastada algava sulfatiseerumise ja kasutada spetsiaalseid impulsse kristallide lõhustamiseks, taastades seeläbi aku elujõu. See on üks kaalukamaid argumente investeerida kvaliteetsesse seadmesse.
Kuidas valida õiget laadijat oma autole?
Poodides on saadaval kümneid erinevaid mudeleid. Õige valiku tegemiseks tuleb arvestada paari põhilise kriteeriumiga:
1. Aku tüüp
Enamik kaasaegseid autosid, eriti need, millel on Start-Stop süsteem, kasutavad AGM (Absorbent Glass Mat) või EFB (Enhanced Flooded Battery) akusid. Need akud nõuavad spetsiifilist laadimisrežiimi ja veidi kõrgemat pinget. Veenduge, et valitud laadijal on tugi AGM/Start-Stop akudele. Tavaline happeaku režiim ei lae AGM akut 100% täis, mis lühendab selle eluiga.
2. Laadimisvool (Amprid)
Rusikareegel on, et laadimisvool peaks olema umbes 10% aku mahtuvusest. Näiteks 70Ah aku puhul on ideaalne 7A laadija. Siiski on nutikad laadijad paindlikud. 5A laadija suudab laadida ka 100Ah akut, kuid see võtab lihtsalt kauem aega. Talviseks kasutuseks kodukasutajale on vahemik 5A kuni 10A tavaliselt optimaalne, pakkudes head tasakaalu kiiruse ja hinna vahel.
3. Lisafunktsioonid
Otsige seadmeid, millel on “Recond” või taastamisrežiim sügavalt tühjenenud akude elustamiseks. Samuti on oluline, et laadija oleks sädemekindel ja kaitstud vale polaarsuse eest (kui ühendate pluss- ja miinusklemmid valesti, ei juhtu midagi halba). IP65 kaitseklass on samuti soovitatav, kuna see tähendab tolmu- ja pritsmekindlust, lubades laadida ka õues (kuigi mitte otsese vihma käes).
Ohutu laadimise samm-sammuline juhend
Kuigi kaasaegsed laadijad on ohutud, tuleb elektriga töötades alati järgida kindlaid reegleid, et vältida õnnetusi või auto elektroonika kahjustamist.
- Ettevalmistus: Parkige auto hästi ventileeritud kohta. Akude laadimisel võib eralduda vesinikku, mis on plahvatusohtlik. Veenduge, et süüde on välja lülitatud ja võti taskus.
- Klemmide puhastamine: Enne ühendamist vaadake üle aku klemmid. Kui need on oksüdeerunud või mustad, puhastage need terasharja või spetsiaalse klemmipuhastajaga. Puhas metall tagab hea kontakti.
- Ühendamine: Ühendage esmalt punane (positiivne +) klamber aku plussklemmile. Seejärel ühendage must (negatiivne -) klamber aku miinusklemmile või (veelgi parem) auto kerevärvimata metallosale (massi), eemale akust ja kütusetorudest. See vähendab sädemeohtu aku vahetus läheduses. NB! Nutikate laadijate puhul on otse klemmidele ühendamine sageli lubatud, lugege alati kasutusjuhendit.
- Vooluvõrku ühendamine: Alles siis, kui klambrid on kindlalt paigas, ühendage laadija pistik seinakontakti.
- Režiimi valik: Valige laadija nupust sobiv režiim (nt auto sümbol, lumehelves või AGM).
- Lõpetamine: Kui laadimine on lõppenud (tavaliselt süttib roheline tuli), eemaldage esmalt pistik seinakontaktist. Seejärel eemaldage must klamber ja viimasena punane klamber.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma võin laadida külmunud akut?
Ei, mitte mingil juhul! Kui aku on tühjenenud ja temperatuur on langenud alla nulli, võib elektrolüüt aku sees jäätuda. Jäätunud aku laadimine võib põhjustada korpuse purunemise või isegi plahvatuse. Tooge aku tuppa ja laske sellel enne laadimist täielikult üles sulada ja toatemperatuurini soojeneda.
Kui kaua võtab aega aku täislaadimine?
See sõltub aku suurusest, tühjenemise astmest ja laadija võimsusest. Näiteks 60Ah aku laadimine 5A laadijaga nullist täis võtab aega teoreetiliselt 12 tundi, reaalsuses kauem, sest viimane laadimisfaas on aeglasem. Tavaline hoolduslaadimine üle öö on enamasti piisav.
Kas ma pean aku autolt maha võtma laadimise ajaks?
Enamiku kaasaegsete nutikate laadijatega ei ole see vajalik. Need on disainitud nii, et nad ei kahjusta auto elektroonikat. Siiski, kui kasutate väga vana või suure võimsusega tööstuslikku laadijat, on soovitatav miinusklemm lahti ühendada, et isoleerida auto elektrisüsteem.
Miks mu laadija läheb tuliseks?
Laadija soojenemine töö ajal on normaalne, eriti laadimise algfaasis (Bulk phase), kus laadija töötab maksimaalse võimsusega. Kui seade on aga katsudes põletav või eritub kärsahaisu, ühendage see koheselt lahti.
Aku eluea maksimeerimise lisategevused
Lisaks regulaarsele laadimisele on autoomanikul võimalik astuda veel mõned sammud, et tagada aku pikaealisus ja töökindlus. Üks lihtsamaid, kuid sageli unustatavaid tegevusi on aku füüsiline puhtus. Aku pealispinnale kogunev mustus, õli ja niiskus võivad tekitada nn voolusillad klemmide vahel, mis põhjustab aku aeglast isetühjenemist. Hoidke aku pealispind puhta ja kuivana.
Samuti tasub tähelepanu pöörata aku kinnitusele. Lahtine aku vibreerib sõidu ajal, mis võib kahjustada nii aku sisemisi plaate kui ka korpust. Veenduge, et aku on kindlalt fikseeritud. Lõpetuseks on kasulik aeg-ajalt kontrollida generaatori rihma pingutust ja seisukorda – kui rihm libiseb, ei lae generaator akut korralikult, olenemata sellest, kui uus või võimas aku teil on. Hoolikas suhtumine ja kvaliteetne laadija on investeering, mis tasub end kuhjaga ära esimesel hommikul, kui naabrimees palub teilt “särtsu”, sest tema auto ei käivitunud, aga teie oma läks tööle poolest pöördest.
