Kaasaegse diiselmootoriga auto omamine toob endaga kaasa mitmeid kohustusi, millest paljud juhid saavad teada alles siis, kui armatuurlaual süttib hoiatustuli. Aastaid on levinud praktika, kus kulukate heitgaasisüsteemi osade purunemisel otsitakse soodsamaid lahendusi, ja sageli pakuvad “garaažimehhaanikud” välja kiire ja odava variandi: lõikame selle lihtsalt vahelt välja. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et tegemist on geniaalse säästunipiga, mis vabastab autoomaniku tüütust probleemist, on reaalsus hoopis karmim. Tänasel päeval on selline tegevus muutumas tõeliseks luupainajaks, mis võib lõppeda auto kasutamise keeluga, kopsaka trahviga ja vajadusega investeerida tuhandeid eurosid sõiduki taastamisse.
Mis on DPF ja miks see on tänapäeva autodes asendamatu?
Enne kui süveneme probleemidesse, on oluline mõista, mis on DPF (Diesel Particulate Filter) ehk tahmafilter ja miks autotootjad selle sõidukitele paigaldavad. Lihtsustatult on tegemist heitgaasisüsteemi osaga, mille eesmärk on püüda kinni mootori töös tekkivad tahmaosakesed ja need hiljem põletada, et need ei satuks välisõhku.
Tahm on kantserogeenne aine, mis on inimese tervisele äärmiselt kahjulik, põhjustades hingamisteede haigusi ja vähki. Alates Euro 5 heitmenormide kehtestamisest on tahmafiltrid muutunud diiselautodel kohustuslikuks standardiks. Ilma selle seadmeta paiskaks kaasaegne diiselmootor õhku märkimisväärses koguses mürgiseid peenosakesi. DPF-i töötsükkel koosneb kahest faasist: tahma kogumisest ja regenereerimisest (põletamisest), mis toimub tavaliselt siis, kui auto sõidab maanteel ühtlase kiirusega ja heitgaaside temperatuur tõuseb piisavalt kõrgele.
Miks autoomanikud otsustavad filtri eemaldada?
Põhjus, miks paljud autoomanikud otsustavad DPF-i eemaldamise kasuks, on peamiselt majanduslik. Tahmafiltril on piiratud eluiga ja teatud läbisõidu järel see paratamatult ummistub tuhast, mida enam põletada ei saa. Uue originaalfiltri hind võib ulatuda 1000 kuni 2500 euroni, mis vanema auto puhul võib moodustada poole sõiduki turuväärtusest.
Lisaks hinnale levivad linnalegendid, et filtri eemaldamine:
- Suurendab mootori võimsust, kuna heitgaaside väljavool on takistusteta.
- Vähendab kütusekulu.
- Vabastab omaniku tulevastest hooldusmuredest.
Need argumendid on aga pooltõed. Kuigi füüsiline takistus eemaldatakse, nõuab see protseduur ka mootori juhtaju (ECU) tarkvara ümberkirjutamist. Ebakvaliteetne tarkvara võib aga rikkuda turbo, pihustid ja mootori üldise töörežiimi.
Tehniline ülevaatus ja muutunud seadusandlus
Kui veel mõned aastad tagasi võis DPF-ita auto tehnilisest ülevaatusest läbi lipsata, sest vanad suitsususe mõõturid ei suutnud tuvastada peenosakeste arvu, siis nüüd on olukord drastiliselt muutunud. Eestis ja kogu Euroopa Liidus on kasutusele võetud uued, ülitäpsed mõõteseadmed, mis loevad heitgaasides sisalduvaid osakesi (PN – Particle Number).
Uus metoodika on halastamatu:
- Täpsus: Uued seadmed suudavad tuvastada isegi mikroskoopilised praod filtris, rääkimata sellest, kui filter on täielikult eemaldatud.
- Tulemus: Kui filter on eemaldatud või tühjaks löödud, on osakeste arv heitgaasides miljoneid kordi lubatust suurem.
- Tagajärg: Sõiduk tunnistatakse tehniliselt mittekorras olevaks ja sellega ei tohi liikluses osaleda. Korduvülevaatus on võimalik alles siis, kui süsteem on taastatud.
Ülevaatuspunktidel ei ole siinkohal kaalutlusõigust – kui aparaat näitab punast, siis läbi ei saa. See tähendab, et “kokkuhoid”, mis saavutati filtri eemaldamisega, muutub hetkega suureks kuluks.
Rahaline kahju ja auto turuväärtuse langus
Kõige suurem šokk tabab autoomanikku siis, kui ta avastab, et on sattunud lõksu. DPF-i eemaldamine on pöördumatu protsess – tavaliselt lõigatakse filtri korpus lahti, sisu lüüakse välja ja korpus keevitatakse kinni. Auto taastamiseks on vaja osta uus filter, mis on endiselt kallis, ning taastada ka auto originaaltarkvara.
Lisaks otsestele kuludele on tekkinud uus probleem järelturul. Teadlikud ostjad ja automüügiettevõtted kontrollivad nüüd diiselautot ostes esimese asjana summuti otsa (kas see on tahmane) ja võimalusel teevad diagnostika. Ilma toimiva DPF-süsteemita auto müümine on muutumas äärmiselt keeruliseks, kui mitte võimatuks. See on “musta nimekirja” kaup, mille hind on oluliselt madalam turukeskmisest.
Politsei ja teeäärsed kontrollid
Mitte ainult ülevaatuspunktid ei ole varustatud uue tehnikaga. Ka politseil ja Keskkonnaametil on õigus ja võimekus teostada pistelisi kontrolle maanteedel. Kui kontrolli käigus selgub, et auto heitgaasisüsteem on manipuleeritud, ootab juhti:
- Erakorraline ülevaatus: Auto suunatakse koheselt erakorralisele ülevaatusele.
- Trahv: Võimalik rahatrahv tehniliselt mittekorras sõidukiga sõitmise eest.
- Sõidukeeld: Halvimal juhul võidakse sõiduki kasutamine kohapeal keelata.
Kuidas DPF-i eluiga pikendada ja probleeme ennetada?
Parim viis vältida nii kalleid remondiarveid kui ka seaduserikkumist on hoolitseda oma auto eest õigesti. Tahmafiltri ummistumine on sageli tagajärg, mitte algpõhjus. Siin on peamised soovitused:
1. Sõidustiil on määrav
Diiselmootor koos DPF-iga ei sobi hästi ainult lühikesteks linnasõitudeks. Filter vajab puhastumiseks (regenereerimiseks) temperatuuri, mis saavutatakse pikemaajalisel maanteesõidul. Soovitatav on vähemalt kord nädalas teha 20-30 minutiline sõit maanteekiirusel pööretega üle 2000 p/min.
2. Õige mootoriõli
Kasutada tohib ainult spetsiaalset Low SAPS (madala tuha-, fosfori- ja väävlisisaldusega) õli. Vale õli põlemisel tekkiv tuhk ummistab filtri kiiresti ja pöördumatult.
3. Tehniline seisukord
Vigased pihustid, lekkiv turbo, rikkis EGR-klapp või termostaat (mootor ei saavuta töötemperatuuri) takistavad filtri loomulikku puhastumist. Pisivigade ignoreerimine viib kiiresti DPF-i surmani.
4. Kütuselisandid
Kvaliteetsete DPF-i puhastuslisandite perioodiline kasutamine aitab alandada tahma süttimistemperatuuri, mis soodustab filtri puhastumist ka linnasõidul.
Alternatiivid eemaldamisele: Pesu ja vahetus
Kui hoiatustuli on juba süttinud ja passiivne regenereerimine ei toimi, ei ole eemaldamine ainus lahendus. Tänapäeval on laialt levinud DPF-i masinpesu teenus. Spetsiaalses kambris pestakse filter surve ja kemikaalidega puhtaks, taastades kuni 95% selle läbilaskevõimest. See teenus maksab murdosa uue filtri hinnast (tavaliselt 150-300 eurot) ja on täiesti legaalne.
Teine variant on B-varuosa paigaldus. Kuigi need ei pruugi kesta sama kaua kui tehasoriginaal, on need piisavalt tõhusad, et läbida ülevaatus ja hoida auto korras, makstes samas oluliselt vähem kui esinduse pakutav detail.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma saan DPF-i eemaldada, kui auto on vanem kui 10 aastat?
Ei, see ei sõltu otseselt auto vanusest, vaid sellest, mis nõuetele auto tehasest tulles vastama pidi. Kui auto passis on märgitud Euro 5 või Euro 6 norm (üldiselt alates 2009. aastast), peab DPF olema füüsiliselt olemas ja töökorras. Isegi vanematel autodel, millel DPF oli tehase poolt, ei tohi seda eemaldada.
Kas tarkvaraline väljakirjutamine on tuvastatav?
Jah, kogenud diagnostik näeb koheselt, kui mootori aju tarkvara on muudetud. Veelgi lihtsam on see ülevaatusel – kui filter on füüsiliselt eemaldatud või tühjaks löödud, näitab heitgaaside analüsaator (PN lugeja) koheselt normist sadu kordi suuremat tahmaosakeste arvu, mida tarkvaraga petta ei saa.
Mida teha, kui ostsin auto, millel on DPF eemaldatud?
See on keeruline olukord. Juriidiliselt vastutab auto seisukorra eest praegune omanik. Teil on õigus nõuda müüjalt tehingu tühistamist või kompensatsiooni varjatud puuduse eest, kuna DPF-i puudumine muudab auto liikluskõlbmatuks. Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb süsteem oma kuludega taastada (uus filter + tarkvara taastamine).
Kas DPF pesu on püsiv lahendus?
Pesu on väga efektiivne, kuid mitte igavene. Kui mootori muud sõlmed (pihustid, turbo) on korras, võib pestud filter kesta veel 50 000 – 100 000 kilomeetrit. Kui aga mootor toodab rikke tõttu liigselt tahma, ummistub ka pestud filter uuesti väga kiiresti.
Diiselautode tulevikuperspektiiv ja vastutustundlik omamine
Autoomanikena peame harjuma mõttega, et ajad, mil heitgaasisüsteem oli vaid “segav torustik”, on möödas. Keskkonnanõuded Euroopas karmistuvad iga aastaga ja Eesti liigub selles voolus kaasa. DPF-i eemaldamine on lühinägelik otsus, mis pakub hetkelist rahalist leevendust, kuid toob pikas perspektiivis kaasa suuremad kulud, stressi ja juriidilised probleemid.
Tulevikus võib eeldada, et kontrollimeetmed muutuvad veelgi tõhusamaks ja automaatsemaks. Juba praegu räägitakse teede äärde paigaldatavatest heitgaasisensoritest, mis suudavad tuvastada mööduvaid saastajaid. Seetõttu on diiselauto omanikul täna vaid üks mõistlik tee: hoida heitgaasisüsteem korras, kasutada kvaliteetset kütust ja vajadusel eelistada filtri puhastamist selle eemaldamisele. See tagab auto hea edasimüügiväärtuse ja südamerahu, et järgmine ülevaatus või politseikontroll ei lõpe ebameeldiva üllatusega.
