Viimastel aastatel on eestlased harjunud sellega, et hinnasildid kauplustes ja teenindusasutustes vahetuvad üha suuremate numbrite vastu. See tendents ei ole jätnud puutumata ka autoomanikke, kes peavad lisaks kütuseaktsiisidele ja kindlustusmaksetele arvestama nüüd ka märgatavalt kallinenud tehnoülevaatuse tasudega. Kui veel mõned aastad tagasi võis tavapärase sõiduauto ülevaatuse eest tasuda summa, mis tundus pigem sümboolne, siis täna tuleb rahakotti kergendada oluliselt rohkem. See muutus on tekitanud sõidukiomanikes palju küsimusi: millest hinnatõus tuleneb, kui suured on piirkondlikud erinevused ja kas on võimalik kuidagi seda kohustuslikku kulu optimeerida? Alljärgnevas artiklis lahkame põhjalikult autoülevaatuse hinnakujunemist ja anname praktilist nõu, kuidas selles protsessis targalt majandada.
Miks on tehnoülevaatuse hinnad Eestis tõusnud?
Hinnatõusu taga ei ole vaid ülevaatuspunktide soov kasumit suurendada, vaid tegemist on laiema majandusliku olukorra peegeldusega. Ülevaatuspunktid on energiamahukad ettevõtted – suured angaarid vajavad kütmist ja valgustamist ning seadmed, nagu piduristendid ja heitgaasianalüsaatorid, tarbivad märkimisväärses koguses elektrit. Energiahindade, eriti elektri ja gaasi kallinemine, on otseülekandena jõudnud teenuse lõpphinda.
Teine oluline faktor on tööjõukulude kasv. Tehnoülevaatajad on spetsiifiliste oskustega spetsialistid, kellele esitatavad nõudmised on riiklikul tasandil ranged. Et hoida pädevaid töötajaid ja meelitada sektorisse uusi tegijaid, on ettevõtted pidanud tõstma palku, mis omakorda kajastub teenuse hinnakirjas. Lisaks sellele on kallinenud seadmete hooldus ja taatlemine. Iga mõõteseade, mida ülevaatusel kasutatakse, peab läbima regulaarse kontrolli ja sertifitseerimise, ning need teenused on samuti inflatsiooni tõttu kallinenud.
Kui palju tuleb 2024. aastal autoülevaatuse eest maksta?
Hinnad varieeruvad Eestis piirkonniti ja sõltuvalt sõiduki tüübist üsna suurel määral. Üldine reegel on see, et suuremates linnades, eriti Tallinnas ja selle lähiümbruses, on hinnad kõrgemad kui väiksemates maakonnakeskustes. Siiski on vahed hakanud viimasel ajal ühtlustuma.
Sõiduautode hinnakiri
Bensiinimootoriga sõiduauto (M1 kategooria) korraline ülevaatus jääb enamikes Eesti punktides vahemikku 45–65 eurot. Veel paar aastat tagasi oli tavapärane hind 35–40 eurot, mis tähendab kohati ligi 50-protsendilist hinnatõusu. Hinnakujundus sõltub sageli sellest, kas broneerite aja internetis või lähete kohale elavas järjekorras.
Diiselautode erisused
Diiselmootoriga sõidukite omanikud peavad arvestama veidi suurema väljaminekuga. Kuna diiselmootorite heitgaaside kontroll (tahmasisaldus) on protseduuriliselt keerukam ja aeganõudvam ning koormab seadmeid rohkem, lisandub hinnale tavaliselt 5–10 eurot. Seega võib diiselauto ülevaatus Tallinnas maksta 50–75 eurot.
Neliveolised ja kaubikud
Mõned ülevaatuspunktid eristavad hinnakirjas ka neliveolisi sõidukeid ja kaubikuid (N1 kategooria). Neliveoliste autode puhul on piduristendi kasutamine spetsiifilisem ja nõuab erirežiimi, mis võib hinda kergitada. Kaubikute puhul on hind tavaliselt samas suurusjärgus suurte maasturitega, jäädes vahemikku 50–70 eurot.
Piirkondlikud erinevused ja kokkuhoiu võimalused
Üks levinumaid küsimusi on: kas tasub sõita teise linna ülevaatust tegema? Vastus sõltub teie asukohast ja kütusekulust. Näiteks võib ülevaatus Raplas, Paides või Rakveres olla 10–15 eurot soodsam kui Tallinna kesklinnas. Kui teil on niikuinii asja nendesse piirkondadesse, on see mõistlik viis raha säästa. Spetsiaalselt 100 kilomeetrit maha sõita, et säästa 10 eurot, ei ole aga kütusehinda arvestades majanduslikult otstarbekas.
Kõige kindlam viis raha säästa on kasutada e-broneeringut. Enamik suuremaid ülevaatuskette pakub internetis aega broneerides ja ette makstes soodustust, mis on tavaliselt 5–8 eurot letihinnast odavam. Lisaks säästab see teie aega, kuna väldite elavas järjekorras ootamist, mis kuu lõpus võib venida tundide pikkuseks.
Mida ülevaatuse käigus täpselt kontrollitakse?
Kõrge hinna eest saab klient vastu kindlustunde, et tema sõiduk on tehniliselt korras. Ülevaatus ei ole pelgalt formaalsus, vaid põhjalik tehniline kontroll, mis koosneb mitmest etapist:
- Dokumentatsioon ja identifitseerimine: Kontrollitakse VIN-koodi vastavust registreerimistunnistusele ja numbrimärkide seisukorda.
- Pidurisüsteem: See on ohutuse seisukohalt kriitilisim osa. Piduristendis mõõdetakse pidurdusjõudu, selle jaotumist rataste vahel ja seisupiduri efektiivsust. Erinevus vasaku ja parema poole vahel ei tohi olla liiga suur.
- Veermik ja vedrustus: Auto tõstetakse üles või kasutatakse raputusplaate, et tuvastada lõtke sildades, roolimehhanismis jaratta laagrites. Samuti kontrollitakse amortisaatorite seisukorda ja lekete puudumist.
- Valgustusseadmed: Kontrollitakse nii esi-, taga- kui ka suunatulede tööd. Väga oluline on tulede valgusvihk – valesti reguleeritud tuled on liikluses ohtlikud ja on sagedane korduvülevaatuse põhjus.
- Heitgaasid: Mõõdetakse mootori heitgaaside sisaldust (CO, HC ja suitsusus diislitel). See näitab mootori ja katalüsaatori tervist.
- Kere ja klaasid: Kontrollitakse roostekahjustusi kandvates konstruktsioonides (karbid, poolraamid) ning esiklaasi pragusid juhi vaateväljas.
- Turvavarustus: Turvavööd, ohukolmnurk, tõkiskingad ja kehtiv tulekustuti peavad olema olemas ja korras.
Korduvülevaatus – topeltkulu, mida vältida
Kui auto ei läbi ülevaatust esimesel korral, määratakse sõidukile korduvülevaatus. See tähendab, et omanikul on aega (tavaliselt üks kuu) vead likvideerida ja auto uuesti ette näidata. Korduvülevaatus ei ole tasuta. Sõltuvalt punktist ja vajalike kontrolltoimingute mahust maksab see tavaliselt 10–20 eurot, kuid mõnes kohas võib ulatuda ka poole hinnani tavatariifist.
Kõige mustema stsenaariumi korral, kui autol avastatakse “ohtlik viga” (näiteks täielikult puuduvad pidurid või väga tõsine lõtk roolisüsteemis), on sõitmine keelatud koheselt. Sellisel juhul tuleb auto treileriga remonti viia, mis lisab kuludele veelgi suurema summa.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Millal ma pean ülevaatusele minema?
Uuematel autodel on esimene ülevaatus 4 aastat pärast esmast registreerimist, seejärel iga 2 aasta tagant (kuni auto on 10 aastat vana) ja vanematel kui 10 aastat toimub ülevaatus igal aastal. Täpset kuupäeva saate kontrollida Transpordiameti e-teenindusest.
Kas ma võin minna ülevaatusele varem?
Jah, ülevaatusele võib minna kuni 3 kuud enne määratud tähtaega. Kui läbite ülevaatuse sel perioodil, kandub uus tähtaeg edasi algsest kuupäevast, mitte ülevaatuse tegemise päevast, seega te ei kaota ajas.
Mis dokumendid peavad kaasas olema?
Kaasas peab olema sõiduki registreerimistunnistus (tehniline pass). Juhiluba ega paberkandjal kindlustuspoliisi ei ole kohustuslik esitada, kuna need andmed on elektrooniliselt kättesaadavad, kuid kehtiv liikluskindlustus peab sõidukil olema.
Kas elektriautode ülevaatus on odavam?
Elektriautode puhul jääb ära heitgaaside mõõtmine, mis on ajamahukas protsess. Mõned ülevaatuspunktid pakuvad seetõttu elektriautodele veidi soodsamat hinda, kuid kuna veermiku, pidurite ja tulede kontroll on sama põhjalik, ei ole hinnavahe drastiline.
Mis saab, kui ma ei läbi korduvülevaatust tähtajaks?
Kui korduvülevaatuse tähtaeg möödub, tuleb läbida uuesti täismahus korraline ülevaatus ja tasuda selle eest täishind. Seega on majanduslikult kasulik vead kiiresti parandada.
Sõiduki regulaarne hooldus tagab meelerahu
Kuigi tehnoülevaatuse hinnatõus on ebameeldiv uudis igale autoomanikule, on oluline mõista, et see protseduur teenib meie kõigi turvalisuse huve. Korras pidurid ja korralikud rehvid võivad päästa elusid. Parim viis ülevaatuse kulude kontrolli all hoidmiseks ei ole mitte odavama koha otsimine teises maakonna otsas, vaid oma sõiduki regulaarne hooldamine aastaringselt. Kui vahetate õli, filtreid ja kuluosi õigeaegselt ning reageerite kolinatele veermikus koheselt, on tehnoülevaatus vaid kiire ja formaalne kinnitus teie auto heale seisukorrale, mitte kallis ja stressirohke üllatus.
