Kujutage ette olukorda, kus sõidate maanteel ja märkate ootamatult kapoti alt tulevat suitsu. See on hetk, mil adrenaliin tõuseb lakke ja sekundi murdosad määravad, kas teie sõidukist jääb järele vaid söestunud vrakk või suudate olukorra päästa. Enamik autojuhte usub siiralt, et nende sõidukis olev punane balloon on töökorras ja valmis neid kaitsma. Reaalsus on aga sageli ehmatav: statistika ja tehnilised kontrollid näitavad, et märkimisväärne osa Eesti teedel liikuvatest autodest on varustatud tulekustutitega, mis kriitilisel hetkel ei tööta, on aegunud või lihtsalt ei vasta kehtivatele ohutusnõuetele. See ei ole vaid küsimus politseile ettenäitamises või tehnoülevaatuse läbimises, vaid reaalses turvalisuses, mille puudumine võib maksta nii vara kui ka tervise.
Mida ütleb seadus ja mis on tegelik vajadus?
Eestis kehtiva liiklusseaduse ja sellega seonduvate määruste kohaselt peab igas M- ja N-kategooria sõidukis olema töökorras tulekustuti. Sõiduautode puhul on miinimumnõudeks 1-kilogrammine pulberkustuti (või samaväärse efektiivsusega muu kustutusaine). Siinkohal teevad aga paljud juhid esimese vea, pidades miinimumnõuet piisavaks kaitseks.
Kuigi 1-kilogrammine kustuti on seaduse silmis “JOKK” (juriidiliselt on kõik korras), on selle reaalne kustutusvõime äärmiselt piiratud. Sellise ballooni tühjenemisaeg on sageli vaid 6–9 sekundit. Kogenematu kasutaja jaoks, kes satub paanikasse, saab kustuti tühjaks enne, kui ta jõuab tulekoldelegi korralikult pihta saada. Päästespetsialistid ja autoeksperdid soovitavad tungivalt varustada sõiduauto vähemalt 2-kilogrammise pulberkustutiga. See kaalulisa on tühine, kuid kahekordne kustutusaine kogus annab kriitilist lisaaega, mis võib olla otsustav algstaadiumis oleva tulekahju summutamisel.
Lisaks kaalule tuleb jälgida sertifikaate. Kustutil peab olema CE-märgistus ja see peab vastama EN3 standardile. Odavad, ilma nõuetekohase märgistuseta “kustutussprayd” ei asenda seadusega nõutud tulekustutit ja on suurema põlengu korral kasutud.
Tulekustuti kontroll vs. hooldus: terminid, mida aetakse segamini
Üks levinumaid eksimusi on arusaam, et kui poest ostetud kustutil on peal kuupäev, siis võib selle viieks aastaks unustada. See on ohtlik müüt. Autodes hoitavad kustutid elavad rasket elu: neid mõjutavad pidev vibratsioon, suured temperatuurikõikumised (suvel +60°C, talvel -25°C) ja niiskus. Seetõttu on nõuded autokustutitele rangemad kui kodustele kustutitele.
Oluline on teha vahet kahel tegevusel:
- Vaatlus ja kontroll: Seda teostavad litsentseeritud spetsialistid. Autokustutit tuleks lasta kontrollida kord aastas. Kontrolli käigus veendutakse, et rõhk on normis, voolik ei ole pragunenud, splint on paigas ja korpusel pole roostet. Samuti koputatakse pulber lahti, et see poleks kivistunud.
- Hooldus: See on põhjalikum protsess, mis hõlmab kustuti avamist, tihendite ja vajadusel pulbri vahetust ning surveproovi. Hooldust tehakse tavaliselt iga 10 aasta tagant või juhul, kui kontrolli käigus avastatakse vigu (näiteks rõhulangus).
Kui ostate poest uue kustuti, on sellel tavaliselt tootjapoolne garantii rõhu püsimisele, mis võib kesta 1-2 aastat. Pärast selle perioodi möödumist tuleb kindlasti alustada iga-aastase kontrolliga ja varustada kustuti vastava kontrollkleebisega. Politsei ja ülevaatuspunktid kontrollivad just nimelt kehtiva kontrollkleebise olemasolu.
Kuhu ja kuidas kustuti autos paigutada?
Võib-olla olete näinud vaatepilti, kus avariijärgsel vaatlusel leitakse tulekustuti auto salongist, kuid see on lennanud läbi esiklaasi või tekitanud sõitjatele vigastusi. Lahtine tulekustuti on avarii korral surmav mürsk. Füüsikaseaduste kohaselt muutub 2-kilogrammine objekt kokkupõrkel mitmekümne kilogrammi raskuseks lendkehaks.
Tüüpiline viga on kustuti viskamine pagasiruumi, varuratta alla või koormarihmade vahele, kus see on mattunud muu kraami alla. Tulekahju korral ei ole teil aega pagasiruumi tühjaks laadida. Kustuti peab olema:
- Kiiresti kättesaadav: Ideaalis juhiistme ees või kõrvalistuja jalgade juures spetsiaalses kinnituses.
- Kindlalt fikseeritud: Kasutada tuleb metallist kinnitusklambreid või spetsiaalseid tekstiilist hoidikuid, mis on kere külge ankruks pandud.
- Kaitstud otsese päikese eest: Kuigi kustutid taluvad kuumust, võib pidev otsene UV-kiirgus ja äärmuslik kuumus kahjustada voolikut ja plastdetaile.
Paljudel uuematel autodel on tehase poolt ette nähtud kohad istmete all. Kui teie autol need puuduvad, tasub investeerida korralikku kinnitusraami, mitte loota, et “küll ta seal pagasnikus paigal püsib”.
Manomeeter ja visuaalne vaatlus: mida juht saab ise teha?
Kuigi iga-aastane kontroll on spetsialisti rida, peab iga autojuht ka ise oma turvavarustusel silma peal hoidma. Kõige lihtsam indikaator on manomeeter ehk rõhunäidik, mis asub kustuti käepideme juures.
Manomeetri osuti peab asuma rohelises tsoonis. See näitab, et balloonis on piisav rõhk pulbri väljapaiskamiseks. Kui osuti on vajunud punasesse tsooni (vasakule), on rõhk liiga madal ja kustuti ei pruugi töötada. Kui osuti on paremal punases tsoonis, on rõhk liiga kõrge (sageli kuumuse tõttu), mis on samuti ohtlik.
Lisaks rõhule tasub kord kvartalis kustutit käes hoida ja seda veidi üles-alla keerata. Kuna autos on pidev vibratsioon, kipub kustutuspulber ajapikku põhja vajuma ja kivistuma. Kivistunud pulber ei tule balloonist välja isegi siis, kui rõhk on normis. Kustuti liigutamine aitab pulbrit sõmerana hoida.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma võin kasutada autos ka vahtkustutit?
Jah, võite, kuid peate olema ettevaatlik. Tavaline vahtkustuti külmub miinuskraadide juures ära ja muutub kasutuskõlbmatuks, purustades sageli ka ballooni. Autos tohib kasutada vaid spetsiaalseid külmakindlaid vahtkustuteid (tavaliselt kuni -20°C või -30°C). Pulberkustuti on siiski kindlam valik meie kliimasse.
Mis juhtub, kui politsei peatab mind ja kustuti kontroll on aegunud?
Liiklusseaduse mõistes on aegunud kontrolliga kustuti võrdsustatud kustuti puudumisega. See tähendab, et sõiduk ei vasta tehnonõuetele. Politseil on õigus määrata rahatrahv. Veelgi hullem on olukord kaskokindlustuse puhul – kui sõiduk süttib ja ekspertiis tuvastab, et kustuti polnud töökorras, võib kindlustusselts hüvitist vähendada või sellest keelduda.
Kuidas kustutit tulekahju korral õigesti kasutada?
Jätke meelde lühend T-S-V: Tõmba (splint välja), Suuna (voolik tulekolde poole), Vajuta (käepidet). Ärge kunagi avage kapotti täielikult, kui kahtlustate mootoriruumi põlengut – lisanduv hapnik paneb tule lahvatama. Avage kapott vaid praokile, laske kustutusaine sisse ja alles siis, kui leegid on summutatud, avage ettevaatlikult edasi.
Kas odav supermarketist ostetud kustuti on sama hea kui kallim?
Tavaliselt on vahe detailides. Odavatel kustutitel on sageli plastikust päästikumehhanismid (nn “pea”), mis võivad aja jooksul rabedaks muutuda ja puruneda. Kvaliteetsematel kustutitel on metallist ventiilid, mis on vastupidavamad ja töökindlamad. Pikas perspektiivis on metallpeaga kustuti turvalisem investeering.
Pulbri omapärad ja järelkoristus
Üks aspekt, mida autoomanikud harva kaaluvad, on see, mis saab pärast kustuti kasutamist. Pulberkustuti on äärmiselt efektiivne: see moodustab põlevmaterjalile kihi, mis takistab hapniku juurdepääsu, ja keemiline reaktsioon pärsib põlemist. Kuid sellel on oma hind. Tulekustutuspulber on peenike tolm, mis tungib igale poole – elektroonikasse, polstrisse, ventilatsioonisüsteemi. Lisaks on pulber kergelt söövitava toimega, eriti kui see saab niiskust.
Pärast pulberkustuti kasutamist salongis või mootoriruumis on sageli vajalik väga põhjalik ja kallis keemiline puhastus. Elektroonikakomponendid võivad vajada väljavahetamist, kuna pulber oksüdeerib kontakte. See on põhjus, miks mõned luksusautode omanikud eelistavad (külmakindlaid) vahtkustuteid või spetsiaalseid gaaskustuteid, mis ei jäta jälgi. Siiski, kui kaalukausil on auto täielik mahapõlemine või pulbrine mootoriruum, on valik ilmselge. Oluline on meeles pidada, et pulbri sissehingamine on tervisele kahjulik, seega pärast kustutamist tuleb hoiduda suitsu ja pulbripilve sissehingamisest ning ventileerida sõiduk esimesel võimalusel.
