Iga autoomanik tunneb seda tuska tekitavat hetke, kui sõiduki kerel märgatakse uut kriimu. Olgu põhjuseks hooletu parkimine kaubanduskeskuses, oksad metsaveerel või kivikene maanteel – kriimustused on paratamatud, kuid sellegipoolest äärmiselt häirivad. Professionaalne värviparandus või detailne poleerimine võib maksta sadu eurosid, mis paneb paljud autoomanikud otsima soodsamaid alternatiive. Internet on täis õpetusi, kuidas koduste vahenditega, alates hambapastast kuni kingavikisini, auto välimust värskendada. Kuid millised neist meetoditest tegelikult töötavad ja millised võivad olukorra hoopis hullemaks muuta? Selles põhjalikus juhendis vaatame sügavuti sisse kodustele kriimueemaldusmeetoditele, selgitame füüsikat nende taga ja anname praktilisi nõuandeid, kuidas oma neljarattalist sõpra säästlikult aidata.
Mõista oma auto värvkatte ehitust
Enne kui asute köögikapist vahendeid haarama, on kriitiliselt oluline mõista, millest auto värvkate koosneb. See teadmine aitab hinnata, kas kodune parandus on üldse võimalik või vajab auto professionaali kätt. Kaasaegsete autode värvkate koosneb tavaliselt kolmest kuni neljast kihist:
- Kruntvärv (Primer): See on kõige alumine kiht, mis kantakse otse metallile. Selle eesmärk on kaitsta kere korrosiooni eest ja luua aluspind värvile.
- Baasvärv (Base Coat): See kiht annab autole tema tooni. See on tavaliselt matt ja vajab kaitset.
- Lakk (Clear Coat): Kõige pealmine, läbipaistev kiht. See on tavaliselt kõige paksem kiht ja selle ülesanne on kaitsta värvi UV-kiirguse ja väiksemate kahjustuste eest ning anda autole läige.
Enamik “koduseid” kriimueemaldusmeetodeid töötab ainult siis, kui kahjustatud on vaid pealmine lakikiht. Kui kriim on tunginud läbi laki baasvärvini või suisa krudini (näha on halli või valget pinda) või metallini, siis poleerimine ega hambapasta enam ei aita ning vajalik on värviparandus.
Kuidas hinnata kriimustuse sügavust?
Kõige lihtsam viis teada saada, kas saate kriimustust ise eemaldada, on teha “küünetest”. Libistage oma küünega risti üle kriimustuse. Kui teie küüs jääb kriimu taha kinni või tunnete selget süvendit, on kahjustus tõenäoliselt liiga sügav lihtsate koduste vahendite jaoks. Kui aga pind tundub sile või küüs ei takerdu märgatavalt, on tegemist pindmise lakikahjustusega, mida on võimalik koduste vahenditega, nagu hambapasta, välja poleerida või vähem märgatavaks muuta.
Hambapasta: müüt või tegelikkus?
Hambapasta on ilmselt kõige kuulsam kodune vahend auto kriimude eemaldamiseks. Üllataval kombel ei olegi see täielik müüt. Hambapasta toimib sarnaselt professionaalsetele poleerimispastadele, kuna see sisaldab abrasiivseid osakesi. Need osakesed on mõeldud hambakatu eemaldamiseks, kuid võivad edukalt toimida ka auto lakikihil, lihvides maha ebatasasused.
Kuidas hambapastat õigesti kasutada?
Kui otsustate seda meetodit proovida, järgige kindlaid samme, et vältida lisakahjustusi:
- Puhastage pind: Peske ja kuivatage kriimustatud ala põhjalikult. Igasugune liiv või tolm tekitab hõõrumisel uusi ja hullemaid kriime.
- Valige õige pasta: Kasutage valgendavat hambapastat, kuna need on abrasiivsemad. Vältige geel-tüüpi pastasid, kuna need ei sisalda vajalikke lihvivaid osakesi.
- Kasutage pehmet lappi: Kandke väike kogus pastat niiskele mikrokiudlapile (mitte paberile ega karedale käterätile).
- Poleerige: Hõõruge kriimu ringjate liigutustega, rakendades mõõdukat survet. Tehke seda mõne minuti jooksul.
- Loputage ja kontrollige: Peske pasta maha ja kuivatage. Kui kriim on endiselt näha, korrake protsessi.
Oluline on märkida, et hambapasta on siiski väga peeneteraline lihvija. See aitab eemaldada värvisiirdeid (kui teine auto on riivanud teie autot ja jätnud oma värvi) ja väga peeneid pinnapealseid kriime, kuid sügavamate vagude puhul jääb selle efekt väheseks.
WD-40 ja muud õlipõhised tooted
Internetis levivad videod, kus pihustatakse kriimule WD-40 ja see “kaob” justkui võluväel. Siin on aga tegemist optilise illusiooniga, mitte remondiga. WD-40 ja muud sarnased õlid täidavad kriimu ajutiselt vedelikuga, mis muudab valguse murdumist, ning rasvane kiht paneb pinna läikima. Tulemus näeb fotodel ja videotes suurepärane välja, kuid esimene vihm või autopesu peseb õli maha ja kriim on tagasi.
Kas seda tasub kasutada? Ainult siis, kui soovite kriimu eemaldada müügipiltide tegemiseks (mis on eetiliselt küsitav) või lühiajaliseks visuaalseks efektiks. Pikaajalist lahendust see ei paku ja võib teatud juhtudel kahjustada vahakihti, mis autot kaitseb.
Küünelakk sügavamate täkete korral
Kui avastate kriimu, mis on läbinud värvi ja jõudnud metallini, on teie peamine vaenlane rooste. Sellisel juhul ei aita poleerimine. Siin võib appi tulla läbipaistev või auto värviga sobiv küünelakk.
Küünelakk toimib hermeetikuna, mis sulgeb metallipinna ja takistab hapniku ning niiskuse ligipääsu. See ei ole ideaalne visuaalne lahendus – parandatud koht jääb tõenäoliselt ebatasane ja veidi nähtav –, kuid see on suurepärane ajutine meede rooste ennetamiseks, kuni saate lasta kahjustuse professionaalselt parandada. Kandke lakk peale õhukeste kihtidena ja laske neil vahepeal kuivada.
Mida kindlasti vältida?
Kodune remont võib minna valesti, kui kasutada valesid tööriistu või aineid. Siin on nimekiri asjadest, mida peaksite oma auto värvkattest eemal hoidma:
- Köögisvammid (kare pool): Paljud inimesed teevad vea, kasutades nõudepesusvammi karedat rohelist poolt “tugevamaks” hõõrumiseks. See on katastroofiline viga. See materjal on auto laki jaoks liiga karm ja tekitab ühe kriimu asemele tuhandeid uusi matistatud alasid, mida on hiljem väga raske välja poleerida.
- Ehitusliivapaber ilma veeta: Lihvpaberi kasutamine nõuab kogemust ja õiget tehnikat (vesilihv). Kuiva ja jämeda liivapaberiga hõõrumine rikub värvkatte hetkega.
- Kingaviks: Mõned soovitavad kasutada kingaviksi värvi taastamiseks. See ei kuiva kõvaks, määrib kõike, mis auto vastu puutub, ja peseb esimese vihmaga maha. Lisaks ei sobi toonid kunagi ideaalselt auto värviga.
- Söögisooda pastad: Kuigi sooda on abrasiivne, on selle osakesed sageli liiga jämedad ja ebaühtlased auto laki jaoks, jättes pinna matiks ja tuhmiks.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas äädikas aitab auto kriimustusi eemaldada?
Ei, äädikas on hape ja kuigi see on hea puhastusvahend teatud pindadele, ei eemalda see kriimustusi. Pigem võib happeline keskkond kahjustada kaitsvat vahakihti auto peal. Äädikat võib kasutada veeplekkide (kaltsiumisadestuste) eemaldamiseks klaasidelt, kuid lakikahjustusi see ei paranda.
Kas ma võin kasutada tavalist käterätikut poleerimiseks?
Ei ole soovitatav. Tavalised froteerätikud või vanad T-särgid võivad sisaldada polüesterkiude või olla liiga karedad, tekitades mikrokriimustusi (nn “ämblikuvõrku”) lakipinnale. Parim valik on alati spetsiaalne autodele mõeldud mikrokiudlapp, mis kogub mustuse endasse, mitte ei hõõru seda mööda pinda laiali.
Millal on õige aeg loobuda kodustest vahenditest?
Kui kriimustus on nii sügav, et näete metalli või roostet; kui kahjustatud ala on väga suur (näiteks terve uks); või kui lakk on hakanud kooruma. Sellistel juhtudel vajab auto professionaalset värvimist või lakkimist, et tagada kere säilimine.
Kas “magic eraser” või melamiinsvamm töötab autol?
Melamiinsvamm on väga abrasiivne, toimides nagu peen liivapaber. Kuigi see võib eemaldada pinnapealseid plekke ja värvisiirdeid, matistab see peaaegu alati lakipinda. Kui te seda kasutate, peate ala hiljem kindlasti üle poleerima peenpoleerpastaga, et taastada läige. Seega on see riskantne meetod algajale.
Kuidas hoida auto värvkate kaitstuna tulevikus
Pärast edukat kriimueemaldust – olgu siis hambapasta või spetsiaalse kriimueemaldusvahendiga – on töötlust saanud piirkond haavatavam kui ülejäänud auto. Abrasiivne töötlus eemaldab küll kriimu, kuid võtab maha ka kaitsevaha kihi. Seetõttu on ülioluline parandatud koht uuesti kaitsta.
Lihtsaim viis on kasutada kvaliteetset autovaha. Vaha täidab mikroskoopilised ebatasasused ja loob barjääri ilmastikuolude, pigi ja putukate vastu. Veelgi parema kaitse tagavad keraamilised vahašampoonid või sünteetilised hermeetikud (sealants), mis kestavad kauem kui looduslik carnauba vaha. Regulaarne vahatamine, vähemalt kaks korda aastas (kevadel ja sügisel), aitab vältida uute mikrokriimude teket ja hoiab auto pinna libedana, mistõttu on ka puuokstel ja muudel objektidel raskem sügavaid jälgi jätta. Pidage meeles, et ennetus on alati odavam ja lihtsam kui hilisem parandamine.
