Talvine hommik, mil auto mootor vaid vaevaliselt ringi käib või sootuks vaikib, on iga autojuhi õudusunenägu. Külmakraadid on autoakule armutud proovikivid, paljastades armutult kõik sügisel tähelepanuta jäänud nõrkused. Statistika näitab, et just esimesed tugevad miinuskraadid on aeg, mil autoabi väljakutsed hüppeliselt kasvavad ja enamasti on põhjuseks tühi või riknenud aku. Kuigi paljud juhid arvavad, et aku laadimine on lihtne protsess – “juhtmed külge ja valmis” –, peidab talvine laadimine endas mitmeid nüansse ja ohte, mida teadmata võib kasu asemel autole hoopis kahju teha. Õigesti hooldatud ja laetud aku ei taga mitte ainult kindlat käivitumist, vaid säästab pikas perspektiivis sadu eurosid uue aku ostmiselt.
Miks talv on akule nii kurnav?
Et mõista, miks laadimine talvel kriitiliseks muutub, tuleb vaadata aku sisse. Autoaku töötab elektrokeemilisel põhimõttel ja madalad temperatuurid aeglustavad keemilisi reaktsioone märgatavalt. Temperatuuril -20°C võib täiesti töökorras aku loovutada vaid umbes 50% oma nominaalsest käivitusvoolust. Samal ajal nõuab külm mootor paksu õli ringiajamiseks tavapärasest tunduvalt rohkem energiat.
Lisaks füüsikalistele takistustele on talvel autos kasutusel suur hulk lisatarbijaid:
- Istmesoojendused
- Roolisoojendus
- Esi- ja tagaklaasi soojendused
- Pidevalt töötav salongiventilaator
- Lisatuled pimedal ajal sõites
Kui sõidud on lühikesed ja tarbimine suur, ei suuda auto generaator akut piisavalt taastada. Tulemuseks on krooniline alalaetus, mis viib elektrolüüdi tiheduse vähenemiseni ja äärmuslikel juhtudel aku külmumiseni.
Ettevalmistus laadimiseks: ohutus ennekõike
Enne laadija ühendamist tuleb veenduda, et protsess on ohutu nii teile kui ka autole. Talvel on eriti suur oht laadida külmunud akut. Kui aku korpus on punnis või pragunenud, on elektrolüüt sees jäätunud. Sellist akut ei tohi mingil juhul laadida ega käivitada! Külmunud aku laadimine võib põhjustada plahvatuse. Tooge aku tuppa ja laske sel loomulikult üles sulada ning kontrollige seejärel korpuse tihedust.
Teine oluline aspekt on laadimiskoht. Laadimisel eraldub akust vähesel määral vesinikku, mis on äärmiselt plahvatusohtlik gaas. Seetõttu peaks laadimine toimuma hästi ventileeritud ruumis, mitte umbses keldris või elutoas kamina kõrval. Samuti veenduge, et aku klemmid on puhtad. Oksüdeerunud klemmid (sageli kaetud valge või roheka pulbriga) takistavad voolu liikumist. Puhastage neid spetsiaalse harja või peene liivapaberiga.
Õige laadija valimine: nutikas vs. vana kooli seade
Tehnoloogia on viimase kümnendiga teinud tohutu hüppe. Kui vanasti olid kasutusel suured trafoga laadijad, mis andsid välja ühtlast voolu ja pinget, siis tänapäevased autod eelistavad nutikaid laadijaid. Miks see talvel oluline on?
Kaasaegsed nutikad laadijad (smart chargers) mõõdavad pidevalt aku seisukorda ja reguleerivad laadimisprotsessi vastavalt sellele. Talvel on see kriitiline kahel põhjusel:
- Temperatuuri kompensatsioon: Külm aku vajab täislaadimiseks kõrgemat laadimispinget kui soe aku. Paljudel nutikatel laadijatel on spetsiaalne “lumehelbe” režiim, mis tõstab pinge 14.7 voldini (tavalise 14.4V asemel), tagades nii efektiivse laadimise ka jahedas.
- AGM ja EFB akude tugi: Start-Stop süsteemiga autod kasutavad spetsiaalseid akusid, mis on tundlikumad ülelaadimise suhtes. Vana kooli laadija võib AGM aku “keema” ajada ja selle jäädavalt rikkuda.
Samm-sammuline laadimisprotsess
Isegi kui teil on parim laadija, tuleb järgida õiget protseduuri, et vältida elektroonika kahjustamist. Eriti oluline on see modernsete autode puhul, mis on täis tundlikke juhtplokke.
1. Ühendamine
Kõigepealt ühendage laadija punane klemm aku positiivse (+) poolusega. Seejärel ühendage must klemm. Kui laete akut, mis on auto peal (juhtmeid lahti ühendamata), on soovitatav ühendada must klemm auto kere külge (värvimata metallpinnale) või spetsiaalsesse maanduspunkti, mitte otse aku miinusklemmile. See vähendab sädeme tekkimise ohtu aku läheduses, kus võib olla gaase. Kui aku on autost eemaldatud, ühendage must klemm otse miinuspoolusele (-).
2. Seadistamine
Ühendage laadija vooluvõrku. Valige sobiv režiim. Talvel jahedas ruumis või õues laadides valige “Cold” või lumehelbega tähistatud režiim. Kui teil on AGM aku, kasutage kindlasti sellele mõeldud seadistust (sageli kattub see talverežiimiga, kuna mõlemad kasutavad kõrgemat pinget).
3. Protsessi jälgimine
Nutikad laadijad teevad töö ise ära ja lülituvad pärast aku täitumist säilitusrežiimile. Kui kasutate vanemat laadijat, peate ampermeetrit jälgima – kui osuti langeb nulli lähedale, on aku täis. Ärge jätke vana tüüpi laadijat järelevalveta päevadeks külge.
4. Laadija eemaldamine
Eemaldamine toimub vastupidises järjekorras: esmalt laadija vooluvõrgust välja, siis must klemm (miinus/kere) lahti ja viimasena punane klemm (pluss) lahti.
Levinud vead, mida vältida
Eksperdid toovad välja mitmeid tüüpvigu, mida autoomanikud teadmatusest teevad:
- Lühikesed sõidud laadimise eesmärgil: Levinud müüt on, et 20-minutiline sõit laeb tühja aku täis. Tegelikkuses kulub käivitamisele suur hulk energiat ja külm aku võtab laengut vastu aeglaselt. 20 minutiga ei pruugi te isegi käivitamiseks kulunud energiat tagasi saada. Aku täislaadimiseks sõites on vaja sageli mitmetunnist maanteesõitu.
- Aku laadimine ilma järelevalveta autos: Kuigi kaasaegsed laadijad on turvalised, ei tohiks neid jätta kapoti alla nii, et pikendusjuhe on lume sees ja laadija ise ebakindlalt kinnitatud. Niiskus ja elekter ei käi kokku.
- Ülelaadimine: See on oht peamiselt vanade laadijatega. Kui aku on täis, hakkab elektrolüüt intensiivselt gaasistuma (“keema”). See aurustab vett ja kahjustab plaate. Hooldusvabade akude puhul ei ole võimalik vett hiljem lisada ja aku on rikutud.
Eritehnoloogiad: Start-Stop süsteemid
Kui teie autol on Start-Stop süsteem, on teil suure tõenäosusega AGM (Absorbent Glass Mat) või EFB (Enhanced Flooded Battery) aku. Need akud nõuavad eritähelepanu. AGM akud on tundlikud kuumuse ja ülepinge suhtes. Nende laadimispinge ei tohiks tavaliselt ületada 14.8V. Tavalise happeaku kiirlaadimisrežiimid või vanad nõukogudeaegsed “täkud” võivad AGM aku rikkuda loetud tundidega.
Samuti on oluline teada, et kui vahetate sellise auto akut või laete seda, on paljudel uutel autodel vaja “BMS” (Battery Management System) andurit teavitada. Kui laete akut otse klemmidelt, möödudes BMS andurist (mis asub sageli miinusklemmi juures), võib auto arvestada aku olekut valesti ja hakata piirama mugavusseadmete tööd (nt lülitab välja istmesoojenduse), kuigi aku on tegelikult täis.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas akut peab laadimiseks autolt maha võtma?
Enamasti mitte. Kaasaegsed nutikad laadijad on loodud nii, et need on auto elektroonikale ohutud. Siiski, kui kasutate väga võimsat või vana tüüpi laadijat, on turvalisem aku ühe klemmi (miinuse) lahtiühendamine, et kaitsta auto generaatorit ja juhtplokke võimalike pingekõikumiste eest. Lugege alati ka auto kasutusjuhendit.
Kui kaua võtab aega aku täislaadimine?
See sõltub aku mahutavusest (Ah) ja laadija võimsusest (A). Näiteks kui teil on 60Ah aku, mis on pooltühi (vajab ca 30Ah laadimist) ja kasutate 4A laadijat, kulub selleks teoreetiliselt umbes 7-8 tundi. Külma aku puhul on protsess aeglasem, kuna aku vastuvõtuvõime on madalam. Arvestage pigem 12-24 tunniga, et saavutada täielik täituvus.
Kas täiesti tühja (“surnud”) akut saab taaselustada?
Sõltub sellest, kui kaua aku on tühi olnud. Kui aku on seisnud tühjana pikka aega, tekib plaatidele sulfaat (sulfateerumine), mis muutub kõvaks ja takistab laadimist. Paljudel nutikatel laadijatel on “Recond” (taastamise) režiim, mis üritab impulssidega sulfaati lõhustada. See võib aku päästa, kuid alati see ei õnnestu. Kui aku on füüsiliselt paisunud või plaatide vahel on lühis, ei aita ka parim laadija.
Miks laadija näitab, et aku on täis, aga auto ei käivitu?
See viitab tavaliselt sellele, et aku on kaotanud oma mahtuvuse. Pinge (voldid) võib olla normis (nt 12.7V), kuid käivitusvool (amprid), mida aku suudab lühiajaliselt väljastada, on liiga madal. Seda nimetatakse sageli “pinnapealseks laenguks”. Sellisel juhul on aku eluiga läbi ja see tuleb asendada.
Aku eluea pikendamine ja profülaktika
Parim viis vältida hommikust stressi tühja aku pärast on ennetav hooldus. Eksperdid soovitavad talveperioodil teha profülaktilist laadimist vähemalt kord kuus, eriti kui sõidate peamiselt linnas. Täislaetud aku elektrolüüd tihedus on kõrgem ja see ei külmu ka väga krõbeda pakasega (kuni -60°C), samas kui tühja aku elektrolüüt võib muutuda jääks juba -5°C juures.
Lisaks laadimisele hoidke aku pealispind puhtana. Mustus ja niiskus klemmide vahel võivad tekitada n-ö roomvoolusid, mis tühjendavad akut aeglaselt isegi siis, kui auto seisab. Kasutage klemmide kaitsmiseks spetsiaalset määret või lakki, et vältida oksüdeerumist. Investeering korralikku nutikasse laadijasse ja regulaarne hoolitsus tasuvad end ära, tagades, et auto käivitub ka kõige külmemal talvehommikul esimesest pöördest.
