Auto ostmine või müümine on paljude inimeste jaoks suur sündmus, millega kaasneb paratamatult ka teatav bürokraatia. Üks olulisemaid samme tehingu juures on sõiduki korrektne ümberregistreerimine Transpordiametis. See ei ole pelgalt formaalsus, vaid juriidiline toiming, mis tagab omandiõiguse ülemineku ning vabastab müüja vastutusest sõidukiga edaspidi toime pandud rikkumiste eest ning annab ostjale kindlustunde, et auto kuulub seaduslikult talle. Eestis on see protsess muudetud äärmiselt mugavaks ja kiireks, olles suures osas teostatav kodust lahkumata, kuid selle sujuvaks kulgemiseks on vaja teada täpseid samme ja nõudeid, mis kehtivad nii ostjale kui ka müüjale.
Miks on korrektne vormistamine kriitilise tähtsusega?
Sõiduki omanikuvahetus ei lõpe hetkel, mil raha on vahetanud omanikku ja võtmed on üle antud. Seaduse silmis vastutab sõiduki eest isik, kes on kantud liiklusregistrisse omaniku või vastutava kasutajana. Kui ümberregistreerimist ei teostata õigeaegselt, võivad tekkida tõsised probleemid mõlemale osapoolele.
Müüja jaoks on peamiseks riskiks olukord, kus uus omanik põhjustab liiklusõnnetuse, saab kiiruskaamera trahvi või jätab tasumata parkimistrahvid. Kuni register näitab vana omanikku, saadetakse kõik nõuded temale. Ostja jaoks on riskiks see, et juriidiliselt kuulub auto endiselt eelmisele omanikule, mis tähendab, et kohtutäiturid võivad selle arestida eelmise omaniku võlgade katteks või eelmine omanik võib sõiduki pahatahtlikult uuesti maha müüa.
Eesti seadused näevad ette, et sõiduki registreerimisandmete muutmise avaldus tuleb esitada viie tööpäeva jooksul pärast omandiõiguse üleminekut (ehk ostu-müügilepingu sõlmimist).
Esimene samm: Korrektne ostu-müügileping
Kogu protsessi aluseks on kirjalik ostu-müügileping. Kuigi seadus lubab teatud juhtudel ka suulisi kokkuleppeid, nõuab Transpordiamet registritoiminguteks kirjalikku tõendust. Leping tuleks koostada kahes eksemplaris, üks kummalegi osapoolele. See on dokument, mis kaitseb teid hilisemate vaidluste korral, näiteks kui autol ilmnevad varjatud vead.
Korrektses ostu-müügilepingus peavad kindlasti sisalduma järgmised andmed:
- Müüja ja ostja andmed: täisnimed, isikukoodid, elukoha aadressid ja kontakttelefonid.
- Sõiduki andmed: mark, mudel, VIN-kood (tehasetähis), registreerimisnumber, esmane registreerimise aasta.
- Tehingu andmed: sõiduki hind, tasumise viis ja kuupäev.
- Sõiduki seisukord: läbisõit (odomeetri näit), teadaolevad vead ja puudused.
- Allkirjad: mõlema osapoole allkirjad ja lepingu sõlmimise kuupäev.
Soovitatav on kasutada Transpordiameti kodulehel või suuremates auto-portaalides saadaval olevaid lepingu blankette, et vältida oluliste punktide unustamist. Digitaalselt allkirjastatud leping on samaväärne paberil allkirjastatuga ja on e-teeninduses toimingute tegemisel isegi mugavam.
Toimingu teostamine Transpordiameti e-teeninduses
Kõige soodsam ja kiirem viis omanikuvahetuse vormistamiseks on kasutada Transpordiameti e-teenindust. See säästab aega büroos järjekorras seismiselt ja on ka riigilõivu osas rahakotisõbralikum. E-teeninduses on riigilõiv reeglina umbes 20% soodsam kui büroos kohapeal vormistades.
Protsessi käik e-teeninduses
- Müüja alustab toimingut: Müüja logib sisse e-teenindusse, valib oma sõidukite nimekirjast müüdava auto ja alustab omanikuvahetuse protsessi. Ta peab sisestama ostja isikukoodi ja kinnitama müügisoovi. Sellega luuakse süsteemis n-ö ootel taotlus.
- Ostja lõpetab toimingu: Pärast seda, kui müüja on toimingu algatanud, logib ostja oma e-teenindusse. Ta näeb talle suunatud sõidukit, kinnitab andmed, valib, kas soovib uut registreerimistunnistust posti teel või büroosse, ning tasub riigilõivu.
- Registreerimistunnistus: Kui riigilõiv on tasutud ja andmed kinnitatud, loetakse sõiduk ümberregistreerituks. Uus tehniline pass saadetakse postiga koju paari päeva jooksul või väljastatakse büroos, sõltuvalt valikust.
Oluline on märkida, et e-teeninduses saab omanikuvahetust vormistada vaid siis, kui sõidukil on kehtiv tehnoülevaatus ja puuduvad piirangud (nt käsutamise keeld). Vastasel juhul, või kui tegemist on keerukama juhtumiga (nt pärimine, ettevõtete ühinemine), tuleb pöörduda teenindusbüroosse.
Toimingud teenindusbüroos
Kui e-teeninduse kasutamine pole võimalik, saavad osapooled minna Transpordiameti teenindusbüroosse. Parima tulemuse saavutamiseks peaksid kohale minema nii ostja kui ka müüja. Kui müüja ei saa tulla, peab ostjal olema kaasas korrektselt vormistatud ostu-müügileping ning soovitavalt ka sõiduki vana registreerimistunnistus (kuigi tänapäeva digisüsteemides pole paberi olemasolu alati kriitiline, kiirendab see protsessi).
Büroos vormistamisel on riigilõiv kõrgem. Samuti tuleb arvestada ooteajaga, eriti kuu alguses või lõpus. Büroosse minnes peavad kaasas olema isikut tõendavad dokumendid.
Liikluskindlustuse ja ülevaatuse kehtivus
Üks levinumaid küsimusi puudutab kindlustust ja tehnoülevaatust. Hea uudis on see, et tehnoülevaatus on seotud sõidukiga, mitte omanikuga. See tähendab, et kui autol on kehtiv ülevaatus, kandub see automaatselt üle uuele omanikule ja kehtib kuni märgitud tähtajani. Uut ülevaatust ei ole vaja omanikuvahetuse tõttu läbida.
Liikluskindlustusega on olukord veidi teistsugune. Liikluskindlustuse seaduse kohaselt läheb kindlustusleping üle uuele omanikule, kuid see ei jää kehtima igavesti. Tavaliselt läheb leping üle, kuid kindlustusandjal on õigus leping lõpetada või muuta tingimusi. Praktikas tähendab see, et ostja peaks koheselt pärast registritoimingu tegemist sõlmima oma nimele uue liikluskindlustuse lepingu. Vana omaniku leping lõpeb automaatselt või kannab kindlustusfirma ettemakstud raha vanale omanikule tagasi pärast lepingu katkestamist.
NB! Ära sõida autoga, millel puudub kehtiv liikluskindlustus, isegi kui registritoiming on pooleli. Vastutus lasub alati sõiduki juhil ja omanikul.
Registreerimismärgid: Kas vahetada või jätta?
Auto ümberregistreerimisel on uuel omanikul võimalus valida, kas ta soovib jätta sõidukile küljes olevad registreerimismärgid või taotleda uusi. Vanade märkide säilitamine on tavaliselt lihtsam ja odavam, kuna ei lisandu märkide väljastamise tasu.
Kui soovitakse uusi numbrimärke (tavakorras), tuleb tasuda riigilõiv märkide eest. Samuti on võimalik tellida erinimega või valiknumbriga märke, kuid nende hinnad on märgatavalt kõrgemad ja menetlusaeg pikem. Vanad märgid tuleb sel juhul büroosse tagastada, välja arvatud juhul, kui eelmine omanik on avaldanud soovi need hoiustada teisele sõidukile paigaldamiseks.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kui palju maksab auto ümberregistreerimine?
Riigilõivu suurus sõltub sellest, kas toiming tehakse e-teeninduses või büroos. E-teeninduses on omanikuvahetuse riigilõiv soodsam (tavaliselt suurusjärgus 48 eurot, kuid hinnad võivad ajas muutuda), büroos on see kallim (umbes 61 eurot). Lisanduda võib registreerimismärkide tasu, kui soovitakse uusi numbreid.
Kas ma saan autoga sõita kohe pärast ostu-müügilepingu allkirjastamist?
Jah, ostu-müügileping annab õiguse autot kasutada, kuid teil on kohustus sõiduk 5 tööpäeva jooksul oma nimele registreerida. Veenduge kindlasti, et autol oleks kehtiv liikluskindlustus ja ülevaatus.
Mida teha, kui müüja ei ole autot minu nimele vormistamist alustanud e-teeninduses?
Kui ostsite auto ja teil on olemas paberil (või digiallkirjastatud) ostu-müügileping, saate minna sellega Transpordiameti büroosse ja taotleda sõiduki registreerimist oma nimele ühepoolselt. Ametnik kontrollib lepingu õigsust ja teostab toimingu.
Mis saab, kui ostan auto, millel on peal liising või laen?
Liisinguautode puhul on omanikuks liisingufirma ja kasutajaks eraisik. Sellist autot ei saa müüa ilma liisingufirma nõusolekuta. Tavaliselt tuleb jääksumma enne tasuda või vormistada liisingulepingu loovutamine. Lihtsa autolaenu puhul on auto tavaliselt inimese nimel ja seda võib müüa, kuid laenukohustus jääb müüjale alles.
Kas ma pean maksma tulumaksu auto müügilt?
Eraisikuna isikliku auto müümisel tulumaksu reeglina maksma ei pea, välja arvatud juhul, kui tegemist on süstemaatilise äritegevusega (ostad odavalt ja müüd kallimalt kasu saamise eesmärgil). Tavakasutuses olnud auto müük on maksuvaba.
Levinumad vead, mida ostu-müügilepingu sõlmimisel vältida
Kuigi protsess tundub lihtne, tehakse siiski vigu, mis võivad hiljem peavalu valmistada. Üks suurimaid eksimusi on sõiduki ostmine ilma VIN-koodi ja dokumentide andmeid kontrollimata. Alati veenduge, et sõiduki kerel olev VIN-kood kattub registreerimistunnistusel ja ostu-müügilepingus olevaga. Erinevused võivad viidata varastatud autole või “kokku klopsitud” sõidukile.
Teine kriitiline viga on tegeliku ostuhinna varjamine lepingus. Mõnikord lepivad pooled kokku, et lepingusse kirjutatakse väiksem summa, et “vältida küsimusi” või muudel põhjustel. See on aga äärmiselt ohtlik ostjale. Kui hiljem selgub, et autol on varjatud rikkeid ja te soovite tehingust taganeda, on teil õigus tagasi nõuda vaid lepingus kirjas olev summa. Seega peaks lepingus kajastuma alati reaalne tehingu väärtus.
Samuti tasub olla ettevaatlik nn “lahtise” ostu-müügilepinguga, kus müüja andmed on täidetud, aga ostja omad tühjad. See on sageli märk vahendajast, kes ei soovi oma nimele autot vormistada ja püüab vältida vastutust. Aus ja läbipaistev tehing toimub alati konkreetse ostja ja konkreetse müüja vahel, kes mõlemad tuvastavad oma isiku.
