Iga autoomanik teab seda värskendavat tunnet, kui istuda äsja puhastatud ja lõhnavasse autosse. See ei muuda sõidukogemust mitte ainult meeldivamaks, vaid aitab säilitada ka sõiduki turuväärtust tuleviku tarbeks. Kuigi paljud eelistavad usaldada oma sõiduki professionaalsete pesulate hoolde, otsustab suur osa inimesi säästa raha ja võtta salongipuhastuse ette oma koduses garaažis või hoovis. Paraku on tänapäeva autode interjöörid valmistatud väga erinevatest materjalidest – alates õrnast nahast ja alcantarast kuni tundliku elektroonika ja kõrgläikega plastini. See tähendab, et teadmatusest tehtud valed liigutused või ebasobivad vahendid võivad tekitada püsivaid kahjustusi, mille parandamine on kordades kallim kui professionaalne puhastus. Selles artiklis vaatame süvitsi, millised on need kriitilised vead, mida tuleks iga hinna eest vältida.
Kodukeemia väärkasutus: miks köögivahendid autosse ei sobi?
Üks levinumaid ja potentsiaalselt kõige kahjustavamaid vigu on see, kui auto salongi puhastamiseks haaratakse köögikapi alt suvaline puhastusvahend. Sageli arvatakse ekslikult, et kui vahend suudab eemaldada rasva ahjuplaadilt või katlakivi dušikabiinist, teeb see imet ka auto armatuuril. Reaalsus on aga risti vastupidine.
Nõudepesuvahendid on loodud rasva lagundamiseks. Autodes kasutatavad nahk- ja vinüülpinnad sisaldavad aga naturaalseid õlisid ja plastifikaatoreid, mis hoiavad materjali pehme ja elastsena. Nõudepesuvahendi (nt Fairy) regulaarne kasutamine kuivatab need pinnad drastiliselt, muutes naha rabedaks ja plastiku hallikaks ning pragunevaks.
Klaasipuhastusvahendid, mis sisaldavad ammoniaaki, on autodele eriti ohtlikud. Ammoniaak on suurepärane rasvaeemaldaja, kuid auto salongis võib see sulatada plastikut, pleegitada nahka ja mis kõige kriitilisem – rikkuda toonitud klaaside kile. Toonkiled on üldjuhul paigaldatud klaasi siseküljele ja ammoniaak söövitab kilet, muutes selle lillakaks või tekitades mullid.
Vee ja niiskusega liialdamine
Soov saada auto võimalikult puhtaks viib tihti selleni, et kasutatakse liiga palju vett või puhastusvedelikku. See on eriti ohtlik tekstiilist istmete ja põrandakatete puhul. Algajad puhastajad kipuvad plekke “uputama”, lootes, et rohke vesi uhub mustuse välja.
Tegelikkuses imendub liigne vesi sügavale istmeporolooni sisse. Kui autot ei kuivatata seejärel professionaalse märgimuriga või ei jäeta pikaks ajaks sooja ja ventileeritud ruumi (uksed lahti), hakkab niiskus seal elama oma elu. Tulemuseks on:
- Hallitus: See võib tekkida juba 24-48 tunni jooksul ja hallitusseente eostest vabanemine on äärmiselt keeruline protsess.
- Ebameeldiv hais: Kopitanud lõhn autos viitab tavaliselt sellele, et polstri all olevad materjalid on roiskuma läinud.
- Elektroonika kahjustused: Paljudel kaasaegsetel autodel asuvad istmete all turvapatjade andurid, istmesoojenduse moodulid ja muud juhtplokid. Vesi võib põhjustada lühiseid ja korrosiooni, mis toob kaasa kallid remondiarved.
Valede töövahendite ja lappide valik
Puhastuskeemia kõrval on sama oluline see, millega pinda füüsiliselt töödeldakse. Vana T-särk või karedad pabersalvrätikud ei ole auto salongi jaoks parimad valikud.
Paberkäterätikud on küll mugavad, kuid need jätavad järele puidukiududest tolmu ja on tegelikult abrasiivsed. Kui pühkida paberiga klaverimusta (Piano Black) viimistlust või läbipaistvat plastikust näidikuteplokki, tekivad pinnale mikrokriimud, mis on eriti hästi nähtavad päikese käes.
Melamiinsvammid (Magic Eraser): Need on internetis populaarsust kogunud kui imevahendid plekkide eemaldamiseks. Autoomanikud peavad aga mõistma, et melamiinsvamm toimib nagu väga peene liivapaber. See ei pese mustust maha, vaid lihvib pinna pealmise kihi koos mustusega minema. Nahkistmetel kasutades eemaldab see naha kaitsva lakikihi ja värvi, jättes pinna kaitsetuks ja laiguliseks.
Parim vahend auto salongi puhastamiseks on kvaliteetne mikrokiudlapp. See kogub mustust endasse, mitte ei lükka seda pinnal edasi, ning on piisavalt pehme, et mitte kahjustada õrnu pindu.
Puhastusaine pihustamine otse pindadele
See on viga, mida teevad peaaegu kõik algajad. Haaratakse puhastusvahendi pudel ja pihustatakse ainet otse armatuurlauale, roolile või ustele. See tekitab kaks suurt probleemi.
Esiteks, pihustades ainet laiali, satub see kohtadesse, kuhu see ei tohiks sattuda – näiteks esiklaasile (kust rasvast armatuurihooldusvahendit on raske eemaldada) või kõlarivõrede sisse.
Teiseks ja palju ohtlikumaks probleemiks on vedeliku tungimine nuppude, lülitite ja ekraanide vahele. Kaasaegsete autode keskkonsoolid on täis elektroonikat. Kui vedelik valgub nupu taha trükkplaadile, on tulemuseks oksüdatsioon ja elektroonika rike.
Õige meetod: Pihusta puhastusvahendit alati esmalt mikrokiudlapile või pehmele pintslile, ja alles seejärel töötle pinda. Nii kontrollid sa täpselt vedeliku kogust ja asukohta.
Laepolstri liigne nühkimine
Auto lagi ehk laepolster on üks õrnemaid kohti terves autos. Enamikul autodel on laekangas liimitud aluspinnale. See liim on aga väga tundlik niiskuse ja mehaanilise hõõrumise suhtes.
Kui laes on plekk ja autoomanik asub seda tugevalt harja ja märja lapiga nühkima, juhtub tihti see, et liim annab järele. Tulemuseks on “rippuv lagi” – kangas eraldub aluspinnast ja jääb inetult lotendama. Seda on koduste vahenditega peaaegu võimatu parandada; tavaliselt nõuab see kogu lae ümberpolsterdamist spetsialisti juures. Laepolstrit tuleks puhastada vaid äärmise vajaduse korral, tehes seda väga õrnalt, minimaalse niiskusega ja tupsutades, mitte hõõrudes.
Nahkistmete vale hooldus
Nahkistmed vajavad spetsiifilist lähenemist. Levinud viga on naha puhastamine, kuid sellele järgneva niisutamise (konditsioneerimise) vahelejätmine. Puhastusvahendid avavad naha poorid ja eemaldavad mustuse, kuid võtavad ära ka osa loomulikust niiskusest. Kui nahka seejärel ei kreemitata, kuivab see UV-kiirguse ja temperatuurikõikumiste mõjul kiiresti, muutub kõvaks ja hakkab pragunema.
Teine äärmus on odavate, silikooni sisaldavate “kõik-ühes” vahendite kasutamine, mis jätavad naha läikivaks ja libedaks. Puhas ja terve auto nahk peaks olema matt ja siidine, mitte läikiv ja rasvane. Liigne rasvakiht kogub mustust ja ummistab poorid, kiirendades tegelikult kulumist.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kui tihti peaksin ma tegema põhjalikku salongipuhastust?
Põhjalikku puhastust (koos istmete pesu ja naha hooldusega) on soovitatav teha vähemalt kaks korda aastas: kevadel pärast porist talvehooaega ja sügisel enne külmade tulekut. Kergemat hoolduskoristust (tolmuimeja ja tolmu pühkimine) võiks teha kord kuus.
Kas autoistmeid võib pesta aurupesuriga?
Jah, aur on efektiivne vahend bakterite tapmiseks ja mustuse lahtistamiseks, kuid sellega tuleb olla ettevaatlik. Liiga kaua ühes kohas hoitud aur võib sulatada sünteetilisi materjale või kahjustada nahka liigse kuumusega. Samuti ei tohi auru kasutada liimitud laepolstri puhastamiseks, kuna kuumus sulatab liimi lahti.
Kuidas eemaldada autosse kogunenud halba lõhna?
Lihtsalt lõhnakuuse riputamisest ei piisa, see vaid maskeerib probleemi. Esmalt tuleb eemaldada lõhna allikas (nt hallitus, toidujäägid, suitsetamisest tulenev pigi). Pärast füüsilist puhastust on kõige tõhusam meetod osoonimine, mis tapab bakterid ja lagundab lõhnamolekulid. Osoonimist peaks teostama professionaal või tuleb hoolikalt järgida seadme ohutusnõudeid.
Kas äädikas sobib hallituse eemaldamiseks autost?
Äädikas on küll efektiivne hallituse vastu, kuid selle hape võib kahjustada auto materjale ja jätta autosse väga tugeva, kauakestva lõhna. Spetsiaalsed ensüümipõhised puhastusvahendid on autode jaoks ohutumad ja efektiivsemad.
Igapäevased harjumused, mis hoiavad auto uuena
Auto puhtana hoidmine ei tähenda ainult suuri koristuspäevi, vaid pigem väikeste, teadlike harjumuste kujundamist. Kõige suurem vaenlane salongile on liiv ja tolm, mis toimivad abrasiivina. Kui istuda autosse ja hõõruda jalgadega liiva vaibasse või nühkida riietega tolmuseid nahkistmeid, toimub pidev materjalide kulumine.
Üks lihtsamaid viise salongi säästmiseks on investeerida kvaliteetsetesse kummist jalamattidesse, eriti meie kliimas, kus on palju vihma ja lund. Need takistavad niiskuse imbumist põrandavaipa, hoides ära korrosiooni ja hallituse tekke. Samuti tasub hoida autos väikest mikrokiudlappi, et ootamise ajal kiirelt pühkida tolmu armatuurilt või ekraanilt – nii ei jõua mustus ladestuda ega “kivistuda”.
Teine oluline nüanss on plekkidele reageerimine. Kui kohv loksub maha või laps pillab jäätise istmele, tuleb see eemaldada koheselt. Mida kauem plekk kuivab, seda sügavamale see imbub ja seda raskem (või lausa võimatu) on seda hiljem jäljetult eemaldada ilma kangeid kemikaale kasutamata. Hoides autos pakki niiskeid salvrätikuid (mis on mõeldud spetsiaalselt auto salongile, mitte beebisalvrätikud, mis võivad sisaldada kreeme), saate õnnetustele koheselt reageerida.
Lõpetuseks, ärge alahinnake päikese mõju. UV-kiirgus on salongi materjalide vaikne tapja. Kui auto seisab pikalt päikese käes, tasub kasutada esiklaasi päikesevarju. See kaitseb armatuurlauda pleekimise ja pragunemise eest ning hoiab salongi temperatuuri madalamana, mis omakorda säästab plastdetaile ja liimühendusi enneaegse vananemise eest. Teadlik tegutsemine ja õiged töövõtted tagavad, et teie auto salong püsib värske ja esinduslikuna aastaid.
