Auto ostmine või müümine on paljude inimeste jaoks üks suuremaid finantstehinguid kinnisvara soetamise järel, kuid üllatavalt sageli suhtutakse sellesse protsessi liigse kergemeelsusega. Emotsioonid uuest sõidukist või soov vana auto kiiresti kaelast ära saada võivad varjutada kaine mõistuse, mille tulemusena allkirjastatakse paberid, süvenemata nende sisusse. Korrektselt vormistatud ostu-müügileping ei ole pelgalt bürokraatlik nõue Transpordiametis omanikuvahetuse vormistamiseks, vaid see on ainus juriidiline dokument, mis kaitseb mõlemat osapoolt hilisemate vaidluste, petuskeemide ja ootamatute kulude eest. Alljärgnevalt vaatame süvitsi, millised on need kriitilised punktid, kus tehakse kõige rohkem vigu, ja kuidas neid vältida, et tehing sujuks probleemideta.
Miks on ostu-müügileping tegelikult oluline?
Levinud on eksiarvamus, et leping on vajalik vaid riigile registriandmete muutmiseks. Tegelikkuses on see dokument, mis reguleerib vastutust. Kui leping on puudulik, on hiljem äärmiselt keeruline tõestada, millises seisukorras auto tehingu hetkel oli, kes vastutab varjatud vigade eest või millal täpselt läks sõiduki omandiõigus (ja sellega kaasnev vastutus näiteks liiklustrahvide eest) ühelt isikult teisele üle.
Korrektses lepingus on fikseeritud kõik kokkulepped. Suusõnalised lubadused stiilis “mootor on ideaalses korras” või “talverehvid saab kaasa” ei maksa kohtus ega tarbijavaidluste komisjonis midagi, kui neid pole paberil kirjas. Seega on lepingu esmane eesmärk maandada riske ja luua selgus.
Viga number 1: Sõiduki tehnilise seisukorra ja läbisõidu puudulik kirjeldamine
Kõige levinum ja ühtlasi kõige kulukam viga on jätta lepingu lisasse või märkuste lahtrisse kirjutamata sõiduki tegelikud vead. Müüjad kardavad sageli, et vigade üleslugemine peletab ostja eemale või alandab hinda. Ostjad omakorda ei viitsi nõuda vigade kirjalikku fikseerimist, lootes heale õnnele.
Siin kehtib kuldreegel: mida detailsem on vigade kirjeldus, seda paremini on müüja kaitstud. Kui müügilepingus on kirjas, et “mootorist lekib õli” või “käigukast jõnksutab külmalt”, ei saa ostja hiljem tulla nõudma remondikulude hüvitamist, väites, et tegemist on varjatud puudusega. Ta oli veast teadlik ja nõustus ostma auto sellises seisukorras.
Erilist tähelepanu tuleks pöörata läbisõidunäidule. Lepingusse tuleb märkida täpne läbisõit tehingu hetkel. See kaitseb ostjat hilisema avastuse eest, kui selgub, et odomeetrit on keritud, ning annab aluse tehingust taganemiseks või hinna alandamiseks.
Kuidas kirjeldada sõiduki seisukorda korrektselt?
- Ära kasuta üldsõnalisi fraase nagu “heas korras” või “normaalne kulumine”, kui autol on reaalsed puudused.
- Loetle üles kõik teadaolevad vead: roostekahjustused, mittetöötav kliimaseade, kulunud pidurikettad, hoiatustuled armatuurlaual.
- Märgi ära, kas sõiduk on osalenud avariides. Avariilisuse varjamine on üks sagedasemaid põhjuseid, miks tehinguid hiljem tühistatakse.
- Fikseeri komplektsus: kas kaasa tulevad teised veljed, võtmete arv, hooldusraamat jne.
Viga number 2: Andmete ebatäpsus ja isikusamasuse kontrollimata jätmine
Teine kriitiline koht on osapoolte ja sõiduki andmete sisestamine. Tundub elementaarne, kuid tihti eksitakse VIN-koodi (tehasetähise) kirjutamisel või jäetakse kontrollimata teise osapoole isikuttõendav dokument.
VIN-kood on auto sõrmejälg. Kui lepingus on VIN-koodis kasvõi üks number valesti, on leping juriidiliselt kehtetu konkreetse sõiduki suhtes või tekitab see Transpordiametis ümberregistreerimisel suuri probleeme. Enne allkirjastamist tuleb alati võrrelda lepingus olevat VIN-koodi sellega, mis on auto kerel ja tehnilises passis.
Samuti on hädavajalik veenduda, et auto müüja on tõepoolest sõiduki omanik. Kui müüja väidab end olevat omaniku sugulane või sõber, peab tal olema selleks kirjalik volikiri. Ärge kunagi ostke autot inimeselt, kes ei suuda tõestada oma õigust sõidukit müüa. See võib viia olukorrani, kus ostate varastatud auto või sõiduki, mis on ühisvara vaidluse objektiks, ja te jääte sellest hiljem ilma.
Viga number 3: Hinna ja maksetingimuste ebaselgus
Lepingus peab olema selgelt fikseeritud tegelik ostuhind. Mõnikord soovitakse maksudest kõrvalehiilimiseks või muudel põhjustel märkida lepingusse tegelikust madalam hind. See on ostjale äärmiselt riskantne. Kui peaks ilmnema varjatud puudus ja ostja soovib autot tagastada, on müüjal juriidiline kohustus tagastada vaid lepingus märgitud summa. “Mustalt” makstud raha on praktiliselt võimatu tagasi nõuda.
Lisaks summale tuleks täpsustada makseviis ja -aeg:
- Sularaha: Kui arveldatakse sularahas, peaks lepingus olema märge “Summa kätte saadud”, millele müüja kirjutab eraldi allkirja.
- Pangaülekanne: See on turvalisim viis, kuna jätab maha digitaalse jälje. Lepingusse võib märkida, et omandiõigus läheb üle pärast summa laekumist müüja kontole.
- Järelmaks: Kui lepitakse kokku osalises tasumises, peab leping sisaldama väga täpset maksegraafikut ja sanktsioone maksetega hilinemise puhuks.
Varjatud puudused ja vastutuse välistamine
Paljudes internetist leitavates lepingupõhjades on sees punkt: “Ostja on sõiduki üle vaadanud ja ostab selle ‘nagu on’ seisukorras ning pretensioone ei esita.” Müüjad armastavad seda punkti, uskudes, et see vabastab neid igasugusest vastutusest. See on vaid osaliselt tõde.
Eesti seaduste kohaselt (Võlaõigusseadus) ei saa müüja vastutust täielikult välistada, kui ta on teadlikult varjanud olulisi puudusi. Kui müüja teadis, et mootor on kokkujooksmise äärel, kuid pani sinna ajutiselt paksemat õli ja väitis ostjale, et kõik on korras, siis on tegemist pettusega. Sellisel juhul ei päästa müüjat ka “nagu on” klausel. Küll aga kaitseb see klausel tavapärase kulumise ja vigade eest, mida ostja oleks pidanud hoolikal vaatlusel märkama.
Tüüpveaks on siinkohal see, et pooled ei saa aru, mis on loomulik kulumine ja mis on puudus. 15 aastat vana auto puhul on kulunud istmed ja kriimud kerel loomulik kulumine. Katkine käigukast, millest ei räägitud, on puudus.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas ma saan eraisikult ostetud auto tagastada 14 päeva jooksul?
Ei, 14-päevane tagastusõigus kehtib üldjuhul vaid e-poest või sidevahendi teel ostetud kaupadele, kui müüjaks on juriidiline isik (ettevõte). Eraisikute vahelise tehingu puhul (käest kätte) 14-päevast automaatset tagastusõigust ei ole. Autot saab tagastada või lepingust taganeda vaid siis, kui sõidukil ilmnevad olulised varjatud puudused, mida müüja varjas, ja kokkuleppele ei jõuta.
Mis juhtub, kui ma ei vormista autot oma nimele 5 tööpäeva jooksul?
Seadus nõuab registriandmete muutmist 5 tööpäeva jooksul pärast omandiõiguse üleminekut. Kui ostja seda ei tee, võib müüja esitada Transpordiametile teatise sõiduki võõrandamisest. Seejärel kustutatakse sõiduk ajutiselt registrist ja sellega liikluses osalemine on keelatud ning toob kaasa trahvi. Samuti võib eelmine omanik saada teie trahve (nt kiiruskaamera omasid), mis tekitab asjatuid vaidlusi.
Kas e-teeninduses sõlmitud leping on kindlam kui paberleping?
Jah, Transpordiameti e-teeninduses vormistatud omanikuvahetus on üldjuhul turvalisem ja kiirem. Süsteem kontrollib automaatselt andmeid, isikusamasust (ID-kaardi või Mobiil-ID kaudu) ja sõiduki piiranguid. Siiski, e-teenindus ei asenda vajadust fikseerida sõiduki tehniline seisukord ja erikokkulepped. Soovitatav on sõlmida paberil (või digiallkirjastatud failina) põhjalik ostu-müügileping, kus on kirjas vead ja lisavarustus, ning seejärel vormistada omanikuvahetus e-teeninduses.
Mida teha, kui müüja keeldub lepingusse tegelikku hinda märkimast?
See on suur ohumärk. Kui müüja nõuab, et lepingusse kirjutataks 2000 eurot, aga tegelikult maksate 5000 eurot, võtate endale riski. Vaidluse korral saate tagasi nõuda vaid 2000 eurot. Soovitus on sellisest tehingust loobuda või nõuda tegeliku hinna kirjapanekut.
Üleandmise-vastuvõtmise akti olulisus
Paljud autoostjad ja -müüjad piirduvad vaid ostu-müügilepinguga, unustades täielikult üleandmise-vastuvõtmise akti. See dokument on aga kriitilise tähtsusega just ajalisest aspektist. Leping võib olla allkirjastatud hommikul kell 10:00, kuid auto võidakse reaalselt üle anda alles õhtul kell 18:00 või hoopis järgmisel päeval.
Üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeritakse:
- Täpne kellaaeg ja kuupäev, millal valdus üle läks. See on vajalik näiteks juhul, kui vahepealsel ajal on autoga toime pandud liiklusrikkumine või tekitatud avarii. Ilma aktita on raske tõestada, kes oli roolis.
- Sõiduki seisukord üleandmise hetkel. Võib juhtuda, et proovisõidul oli auto korras, kuid üleandmise hetkeks on tekkinud uus vigastus või on vahetatud veljed halvemate vastu. Akti allkirjastamisega kinnitab ostja, et saab kätte täpselt selle asja, milles kokku lepiti.
- Dokumendid ja võtmed. Aktis loetletakse üles, mitu võtit ja millised dokumendid (hooldusraamat, lisavarustuse kasutusjuhendid) uuele omanikule üle anti.
Kuigi üleandmise akti võib vormistada eraldi dokumendina, on paljudes kaasaegsetes lepingupõhjades see juba integreeritud lepingu lõpuossa. Siiski tuleb jälgida, et vastavad lahtrid saaksid täidetud ja allkirjastatud vahetult auto füüsilisel üleandmisel, mitte etteulatuvalt.
Sõiduki registreerimise ja kindlustuse kohustused
Ostu-müügilepingu allkirjastamine on alles esimene samm. Pärast seda algab juriidiline protsess, mis vormistab tehingu riigi silmis lõplikult. Nagu mainitud, on ostjal kohustus registreerida sõiduk oma nimele Transpordiametis 5 tööpäeva jooksul. Kuid veelgi olulisem ja sageli segadust tekitav teema on liikluskindlustus.
Liikluskindlustuse seaduse kohaselt läheb kindlustusleping automaatselt üle uuele omanikule koos sõidukiga. See tähendab, et hetkel, mil ostu-müügileping on allkirjastatud, vastutab kindlustusmaksete eest uus omanik, isegi kui poliis on veel vana omaniku nimel. Uuel omanikul on õigus ja kohustus sõlmida enda nimel uus kindlustusleping niipea kui võimalik. Vana omanik saab oma ettemakstud kindlustusraha tagasi taotleda alles siis, kui registris on omanikuvahetus toimunud või kui ta on kindlustusandjat teavitanud sõiduki võõrandamisest.
Suur viga, mida tehakse, on see, et ostja sõidab ringi eelmise omaniku kindlustusega, arvates, et “see kehtib kuu lõpuni”. Kui vana omanik lõpetab lepingu või teatab müügist, võib kindlustuskate katkeda ootamatult, mis tähendab liikluses osalemist kindlustamata sõidukiga – see toob kaasa kopsaka trahvi. Seetõttu on kõige kindlam praktika vormistada kohe pärast ostu-müügilepingu sõlmimist (kasvõi mobiilis) uus liikluskindlustuspoliis juba uue omaniku nimele, isegi kui registrikanne pole veel tehtud. See tagab hingerahu mõlemale poolele ja välistab olukorra, kus avarii korral tekivad vaidlused kindlustusandjaga hüvitise väljamaksmise osas.
