Auto erisoodustusmaks: kuidas seda uuel aastal arvutatakse?

Ettevõtte sõiduauto kasutamine isiklikul otstarbel on teema, mis puudutab tuhandeid Eesti ettevõtjaid ja töötajaid. Uue aasta saabudes vaatavad paljud firmad üle oma autopargi kulud ning seisavad silmitsi küsimusega, kuidas kõige optimaalsemalt ja seaduskuulekamalt sõidukitega seotud makse deklareerida. Erisoodustusmaks on oma olemuselt riiklik mehhanism, millega maksustatakse töötajale antud rahaliselt hinnatavat hüve, mida ei maksta välja otsese palgana, vaid pakutakse näiteks ametiauto isikliku kasutamise võimalusena. Kuigi maksusüsteemi aluspõhimõtted on püsinud juba mitu aastat stabiilsena, tekitab kilovattidel põhinev arvutuskäik, vanusekoefitsientide rakendamine ning Maksu- ja Tolliameti (EMTA) järjest nutikam järelevalve endiselt palju segadust. Oluline on mõista, et iga ettevõtte nimele registreeritud sõiduauto, millega tehakse kasvõi üks isiklik sõit kuus, toob kaasa maksukohustuse. Selles artiklis lahkame detailselt lahti kõik nüansid, mis puudutavad ametiautode maksustamist uuel finantsaastal, et saaksite oma ettevõtte rahavoogusid targemalt planeerida ning vältida ebameeldivaid üllatusi maksudeklaratsioonide esitamisel.

Kellele ja millistes olukordades kohaldub auto erisoodustusmaks?

Erisoodustusmaks rakendub olukorras, kus tööandja võimaldab töötajal, juhatuse liikmel või nendega seotud isikul kasutada ettevõttele kuuluvat või ettevõtte poolt renditud sõidukit tegevusteks, mis ei ole otseselt seotud ettevõtlusega. Seadusandja silmis on kodu ja töökoha vaheline sõit enamasti isiklik sõit, välja arvatud väga spetsiifilistes olukordades, kus ühistranspordi kasutamine ei ole võimalik või see põhjustaks ebamõistlikku aja- ja rahakulu.

Maksukohustus ei sõltu sellest, kas töötaja maksab autokütuse ise või teeb seda ettevõte. Niipea, kui firma auto roolis tehakse erasõite, loetakse kogu sõiduki kasutusõigus erisoodustuseks. See tähendab, et maksustamise aluseks ei ole mitte läbitud kilomeetrite arv, vaid auto mootori võimsus ja sõiduki vanus. Selline süsteem loodi aastaid tagasi eesmärgiga vähendada bürokraatiat ja kaotada vajadus pidada keerulisi ja sageli ebatäpseid sõidupäevikuid olukorras, kus autot kasutatakse segakasutuses.

M1 ja N1 kategooria sõidukite erisused

Peamiselt puudutab kilovatipõhine erisoodustusmaks M1 kategooria sõidukeid ehk tavalisi sõiduautosid, mis on mõeldud reisijate veoks ja milles on lisaks juhikohale kuni kaheksa istekohta. Kui selline auto on ettevõtte nimel ja sellega tehakse erasõite, on maksukohustus vältimatu.

Teine lugu on N1 kategooria sõidukitega ehk kaubikutega, mille täismass ei ületa 3,5 tonni. Kuigi põhiolemuselt on tegemist tarbesõidukitega, kehtib ka nende puhul reegel: kui nendega tehakse erasõite, tekib erisoodustus. Ettevõtjal on N1 kategooria puhul aga valikuvõimalus. Ta võib maksta erisoodustusmaksu kilovatipõhiselt, täpselt nagu sõiduauto puhul, või pidada detailset sõidupäevikut ja tõestada, et sõidukit kasutatakse 100% ainult ettevõtluses. Paljud ettevõtjad eelistavad siiski maksta kilovatipõhist maksu ka kaubikute pealt, et vabastada end koormavast paberimajandusest ja riskidest EMTA kontrolli sattumisel.

Kuidas käib maksusumma arvutamine kilovattide (kW) põhiselt?

Auto erisoodustuse hinna määramine on matemaatiliselt väga konkreetne ja tugineb Maanteeameti (tänase Transpordiameti) liiklusregistris märgitule. Süsteem on üles ehitatud nii, et võimsamate ja luksuslikumate autode kasutamine toob kaasa suurema maksukoormuse, samas kui säästlikumad ja väiksema mootorivõimsusega sõidukid on maksustatud madalamalt.

Uued vs üle viie aasta vanused sõidukid

Seadus eristab sõidukeid nende vanuse põhjal, andes vanematele autodele maksusoodustuse, kuna nende turuväärtus ja seega ka töötajale antava hüve väärtus on madalam. Vanusepiiriks on määratud täpselt viis aastat alates sõiduki esmasest registreerimisest.

  • Uued ja kuni 5 aastat vanad autod: Erisoodustuse hind on 1,96 eurot iga mootori kilovati (kW) kohta kuus.
  • Üle 5 aasta vanused autod: Erisoodustuse hind on 1,47 eurot iga mootori kilovati (kW) kohta kuus. See soodsam määr hakkab kehtima automaatselt sõiduki esmase registreerimise kuupäevale järgneval kuul, kui viis aastat saab täis.

Maksukoormuse täpne jaotus ja valemid

On äärmiselt oluline eristada erisoodustuse hinda ja reaalselt makstavat maksusummat. Eelnevalt mainitud 1,96 €/kW ja 1,47 €/kW on baashinnad, millelt arvutatakse riigile tasutavad maksud: tulumaks ja sotsiaalmaks. Arvutuskäik toimub järgmiselt:

  1. Esmalt leitakse erisoodustuse hind. Näiteks 100 kW uue auto puhul: 100 kW × 1,96 € = 196 eurot kuus.
  2. Järgmiseks arvutatakse tulumaks. Erisoodustustelt makstakse tulumaksu määraga 20/80. Meie näite puhul: 196 € × (20 / 80) = 49 eurot.
  3. Lõpuks arvutatakse sotsiaalmaks, mille määr on 33%. Sotsiaalmaksu baasiks on erisoodustuse hind pluss arvutatud tulumaks. Näite puhul: (196 € + 49 €) × 33% = 80,85 eurot.
  4. Kogu maksukulu ettevõttele iga kuu: 49 € (tulumaks) + 80,85 € (sotsiaalmaks) = 129,85 eurot.

Lihtsustatult võib meelde jätta rusikareegli: iga uue auto kilovatt toob ettevõttele umbes 1,30 eurot maksukulu kuus, ning üle viie aasta vanuse auto kilovatt ligikaudu 0,97 eurot maksukulu kuus. Mida võimsam mootor, seda suurem on igakuine püsikulu.

Kuidas vältida erisoodustusmaksu seaduslikult?

Ainus täiesti seaduslik viis vältida ettevõtte sõiduautolt erisoodustusmaksu maksmist on kasutada seda sõidukit 100% eranditult vaid ettevõtluse eesmärgil. See tähendab, et autoga ei tohi teha mitte ühtegi isiklikku sõitu – ei käia lõunapausil poes, ei viia lapsi lasteaeda ega sõita õhtul autoga koju (kui just kodu ei ole registreeritud ametliku tegevuskohana ja seal ei toimu reaalne majandustegevus).

GPS-süsteemide ja elektrooniliste sõidupäevikute roll

Kui soovite tõendada 100% töösõite, lasub tõendamiskoormis ettevõtjal. Tänapäeval ei pea Maksu- ja Tolliamet paberkandjal täidetud sõidupäevikuid enam piisavalt usaldusväärseks, kuna neid on liiga lihtne tagantjärele manipuleerida. Kõige kindlam ja aktsepteeritum viis oma sõitude tõendamiseks on paigaldada autosse elektrooniline GPS-põhine sõidupäevik.

Elektrooniline seade fikseerib automaatselt sõidu alguse ja lõpu kellaajad, asukohad, marsruudi ja läbitud kilomeetrid. Juhil tuleb vaid süsteemis (näiteks mobiilirakenduses) märkida sõidu eesmärk. Kui EMTA teeb kontrolli, on selline detailne väljavõte tugevaks argumendiks, et autot kasutatakse sihipäraselt.

Transpordiameti register ja märketegemine

Lisaks reaalsele sõidupäeviku pidamisele on ettevõttel kohustus teavitada riiki auto kasutusotstarbest. Kui autot kasutatakse ainult töösõitudeks, tuleb Transpordiameti liiklusregistris teha vastav märge. See on avalik info ja selle alusel teeb maksuamet sageli ka oma esmaseid riskianalüüse. Samuti edastatakse see info kohalikele omavalitsustele ja parkimiskontrolöridele. Kui 100% töösõitudeks märgitud auto tabatakse korduvalt nädalavahetustel suurte kaubanduskeskuste parklatest või hilisõhtutel elamurajoonidest, võib see käivitada maksukontrolli.

Elektriautode ja hübriidide maksustamise põhimõtted

Üha enam ettevõtteid vahetab oma vanad sisepõlemismootoriga masinad keskkonnasõbralikumate elektriautode või pistikuhübriidide vastu. Erisoodustusmaksu kontekstis kehtivad neile täpselt samad reeglid mis tavaautodelegi – aluseks on mootori võimsus kilovattides. Siin peitub aga oluline kitsaskoht, millega paljud rohepöördega kaasa minevad ettevõtjad ei oska alguses arvestada.

Elektriautode mootorid on olemuselt sageli väga võimsad. Isegi keskmise suurusega pere-elektriauto passis võib ilutseda 150 kW kuni 300 kW, mis teeb erisoodustusmaksu summa ehmatavalt suureks, vaatamata sellele, et igapäevane “kütusekulu” ehk elektrikulu on minimaalne. Hübriidide puhul võetakse maksustamise aluseks reeglina sisepõlemismootori ja elektrimootori kombineeritud suurim võimsus, mis on kantud liiklusregistrisse. Seega tasub uut ökoautot valides hoolikalt uurida tehnilist passi ja arvutada välja igakuine maksukoormus, et roheline valik ei muutuks ootamatuks finantskoormaks.

Korduma kippuvad küsimused (KKK) auto erisoodustusmaksu kohta

Kuna maksuseadused on mitmetahulised, tekib igapäevases äritegevuses palju spetsiifilisi küsimusi. Alljärgnevalt oleme koondanud vastused kõige levinematele probleemidele, millega ettevõtjad silmitsi seisavad.

Kas erisoodustusmaksu peab maksma ka siis, kui auto terve kuu seisab ja sellega ei sõideta?
Jah. Kui sõiduk on ettevõtte nimel, sellel puudub liiklusregistris märge “ainult töösõitudeks” ja sellega ei ole ametlikult registreeringut peatatud, eeldab seadus, et autot oli *võimalik* kasutada isiklikuks otstarbeks. Maksukohustus tekib kasutusvõimaluse, mitte reaalsete kilomeetrite baasil. Kui teate, et autot pikemalt ei kasutata, tasub see liiklusregistris ajutiselt arvelt maha võtta.

Kas töötaja isikliku auto kasutamise kompensatsioon on kuidagi seotud erisoodustusega?
Need on kaks erinevat lähenemist. Kui töötaja kasutab ettevõtte asjade ajamiseks oma isiklikku autot, saab tööandja maksta talle maksuvaba hüvitist kuni 335 eurot kuus, eeldusel, et peetakse nõuetekohast sõidupäevikut. See ei ole erisoodustus. Erisoodustus tekib ainult siis, kui isiklikke sõite tehakse *ettevõtte* autoga.

Mis saab siis, kui töötaja tangib ettevõtte auto paaki kütust oma isiklikust rahast?
See ei vabasta ettevõtet erisoodustusmaksu tasumisest. Kütuse ostja ei muuda asjaolu, et töötaja kasutas ettevõtte vara (autot) enda tarbeks. Tööandjal lasub endiselt kohustus deklareerida ja tasuda riigile kilovatipõhine maks.

Kas käibemaks on seotud erisoodustusmaksuga?
Käibemaks on eraldi maks, kuid reeglid on sünkroonis. Kui maksate auto pealt kilovatipõhist erisoodustusmaksu (ehk teete erasõite), saate auto soetamisel ja selle hilisematel hooldus- ning kütusekuludel maha arvata vaid 50% sisendkäibemaksust. Kui auto on 100% ettevõtluses, saab käibemaksu maha arvata täies ulatuses (100%).

Nutikad nipid autopargi kulude optimeerimiseks

Arvestades, et maksud moodustavad suure osa ametiauto pidamise kogukulust, on igati mõistlik oma ettevõtte autopoliitika kriitiliselt üle vaadata. Esimese sammuna tuleks analüüsida reaalset vajadust iga sõiduki järele. Kas kõik autod peavad ilmtingimata olema ettevõtte bilansis? Sageli avastatakse, et juhtivtöötajatele on finantsiliselt palju soodsam maksta igakuist autokompensatsiooni nende isikliku sõiduki kasutamise eest, selle asemel, et koormata ettevõtet kalli liisingu ja kõrge erisoodustusmaksuga.

Teine oluline aspekt on autode valik. Uut sõidukit hankides ei tohiks vaadata ainult ostuhinda ja kütusekulu, vaid tuleks teha põhjalik TCO (Total Cost of Ownership ehk kogueluaja kulu) kalkulatsioon, mis sisaldab ka kilovatipõhist maksukulu. Mõnikord võib pisut kallim, kuid oluliselt väiksema mootorivõimsusega auto osutuda viie aasta lõikes tuhandeid eurosid soodsamaks. Eriti tähelepanelik tuleks olla eelpool mainitud elektriautode ja pistikuhübriidide valimisel, kus võimsuse numbrid kipuvad olema tavapärasest oluliselt suuremad.

Lõpetuseks, kui teie ettevõtte spetsiifika tõesti nõuab paljude operatiivsõidukite olemasolu, mis teevad eranditult vaid töösõite (näiteks kullerid, ehitusbrigaadid või hooldustehnikud), siis on investeering korralikku telemaatika- ja GPS-lahendusse end igati õigustav. Automatiseeritud süsteemid välistavad inimlikud vead paberimajanduses, distsiplineerivad töötajaid vältima kõrvalekaldeid marsruudilt ning annavad maksuametile kindlustunde, et teie ettevõtte asjad on korras ja läbipaistvad. See vähendab stressi, hoiab kokku tööaega ning optimeerib maksukoormust täiesti seaduslikul ja korrektsel viisil.