Sõites maanteel, eriti kevadel teekatte lagunemise aegu või suvisel ajal teetööde piirkonnas, on üks ebameeldivamaid helisid see terav ja ootamatu “naks”, mis käib läbi terve salongi. See on hetk, kui eessõitva auto rataste alt lendab kivi või nael otse esiklaasi. Esmane reaktsioon on sageli ehatus, millele järgneb kiire visuaalne kontroll: kas klaasi tekkis täke või hakkas see kohe hargnema? Tänapäeva autode puhul ei ole esiklaas enam ammu vaid lihtne läbipaistev barjäär tuule ja vihma eest, vaid kere konstruktsiooni oluline osa, mis tagab turvalisuse ja millega on seotud mitmed kõrgtehnoloogilised süsteemid. Seetõttu toob iga vigastus kaasa hulga küsimusi alates remondi maksumusest kuni kindlustuskaitse nüanssideni.
Millal piisab parandusest ja millal on vajalik klaasivahetus?
Kõige esimene samm pärast kivi saamist on kahju ulatuse hindamine. Paljud autojuhid lükkavad parandusse minekut edasi, lootes, et väike täke ei muutu suuremaks, kuid füüsikaseadused ja Eesti muutlik kliima räägivad teist keelt. Temperatuurikõikumised, kere väändumine auklikel teedel ja niiskus teevad oma töö, muutes väikese “silma” suureks mõraks, mida enam parandada ei saa.
Üldreeglina saab esiklaasi parandada, kui on täidetud teatud tingimused:
- Vigastuse suurus: Kui täke on väiksem kui 2-eurone münt (umbes 2,5 cm läbimõõduga), on parandus tavaliselt võimalik.
- Asukoht: Vigastus ei tohi asuda otse juhi vaateväljas (n-ö A-tsoonis), kuna paranduskoht võib jääda veidi moonutama. Samuti ei tohi täke olla liiga lähedal klaasi servale (vähem kui 6–10 cm), kuna servades on pinged kõige suuremad ja klaas võib puruneda.
- Mustus ja aeg: Mida kiiremini jõuate töökotta, seda parem on tulemus. Kui täkkesse satub mustust ja vett, on vaiku raskem sisse suruda ning lõpptulemus ei pruugi jääda läbipaistev.
Kui klaasis on juba jooksev mõra või vigastus on suur ja asub kriitilises tsoonis, on ainus turvaline lahendus esiklaasi vahetus. Katkine klaas kaotab suure osa oma struktuursest tugevusest, mis on avarii korral elutähtis – näiteks toetub turvapadi avanedes osaliselt just esiklaasile.
Auto esiklaasi hind: millest see sõltub?
Kui selgub, et parandusest ei piisa, on autoomaniku järgmine mure rahaline kulu. Esiklaasi hind võib varieeruda drastiliselt, ulatudes sajast eurost kuni tublisti üle tuhande euro. Hinnakujundus sõltub mitmest olulisest faktorist, mis teevad tänapäevasest klaasist keeruka toote.
Lihtne klaas vs. tehnoloogiline klaas
Vanemate autode puhul, millel puuduvad lisad, on klaasivahetus suhteliselt soodne. B-varuosana toodetud tavaline esiklaas võib maksta vahemikus 100–150 eurot, millele lisandub paigaldustasu. Kuid moodsatel sõidukitel on “tavaline” klaas haruldus. Hinda tõstavad märgatavalt järgmised elemendid:
- Vihmasensorid: Klaasi küljes olevad andurid, mis reguleerivad kojameeste tööd.
- Klaasisoojendus: Esiklaasi sisse on integreeritud peenikesed traadid või spetsiaalne kile, mis sulatab jää. See on üks kallimaid lisasid.
- Akustiline kile: Eriti vaiksetes autodes kasutatakse müra summutavat klaasi.
- Head-Up Display (HUD): Kui auto kuvab kiirust ja juhiseid esiklaasile, on vaja spetsiaalse peegeldava kihiga klaasi, et pilt ei oleks udune ega kahekordne.
- Kaamerad ja juhiabisüsteemid (ADAS): Sõiduraja hoidjad ja liiklusmärkide tuvastussüsteemid nõuavad kindlat tüüpi klaasi ja hoidikuid.
Näiteks võib 10 aastat vana keskklassi auto soojendusega esiklaas maksta 300–400 eurot, samas kui uue luksusmaasturi originaalklaas koos kõigi sensorite ja HUD-toega võib maksta 1200 eurot või rohkem. Lisaks klaasi hinnale tuleb arvestada paigalduse (tavaliselt 50–80 eurot) ja vajalike liistude või klambrite hinnaga.
Kas kasko aitab ja kuidas toimib klaasikindlustus?
Õnneks on enamikul kaskokindlustuse poliisidel sees eraldi punkt klaasikindlustuse kohta. See on üks sagedasemaid kindlustusjuhtumeid ja kindlustusseltsid on protsessi teinud kliendi jaoks üsna mugavaks. Siiski on oluline teada oma poliisi tingimusi.
Tüüpiliselt kehtivad järgmised põhimõtted:
- Klaasiparandus on omavastutuseta: Kui tegemist on väikese täkkega, mille saab parandada vaiguga, katab kasko tavaliselt 100% kuludest ja teie omavastutus on 0 eurot. See on motivatsiooniks, et autoomanikud laseksid täkked parandada enne, kui neist saavad mõrad.
- Klaasivahetuse omavastutus: Kui klaas tuleb vahetada, sõltub omavastutus lepingust. Paljudel “superkasko” või laiendatud pakettidel on ka klaasivahetus ilma omavastutuseta (või on see märgitud eraldi real, nt “klaasikindlustus 0€”). Standardpakettides võib aga rakenduda tavapärane omavastutus (nt 190 või 200 eurot).
- Mõju kindlustusmaksele: Üldjuhul ei mõjuta üksik klaasikahju boonus-malus klassi nii drastiliselt kui avarii põhjustamine, kuid sagedased klaasivahetused võivad siiski järgmise perioodi kindlustusmakset tõsta.
NB! Liikluskindlustus (kohustuslik kindlustus) klaasikahjusid ei hüvita, välja arvatud juhul, kui suudate tõestada, et kivi lendas just konkreetsest eessõitvast autost (nt koormamata veokist pudenenud killustik) ja teil on selle kohta kindlad tõendid ning süüdlase tunnistus. Praktikas on seda äärmiselt raske saavutada.
Moodsad autod ja kaamerate kalibreerimine
Üks aspekt, mida autoomanikud sageli tähelepanuta jätavad või millest nad ei ole teadlikud, on klaasivahetusega kaasnev elektroonika seadistamine. Kui teie autol on esiklaasi ülaosas kaamera (kasutatakse automaatpidurduseks, reahoidmiseks või märkide lugemiseks), ei piisa vaid klaasi füüsilisest vahetamisest.
Pärast uue klaasi paigaldamist tuleb teostada ADAS-süsteemide (Advanced Driver Assistance Systems) kalibreerimine. Isegi millimeetrine nihe kaamera asendis uue klaasi taga võib tähendada, et auto “arvab”, et sõidab teises reas või pidurdab takistuse ees liiga hilja või liiga vara. Kalibreerimine nõuab spetsiaalset aparatuuri ja vastavat tarkvara.
See protseduur lisab klaasivahetuse hinnale tavaliselt 50–150 eurot ja pikendab töökojas veedetud aega. Kui valite odava töökoja, kus kalibreerimisvõimekust pole, riskite sellega, et armatuuris süttivad veatuled või, mis veel hullem, turvasüsteemid ei toimi kriitilisel hetkel.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Siin on vastused levinumatele küsimustele, mis tekivad seoses esiklaasi kahjustustega.
1. Kui kaua võtab aega klaasiparandus ja klaasivahetus?
Kivitäkke parandus on kiire protseduur, mis võtab tavaliselt aega 20–40 minutit. Esiklaasi vahetus on aeganõudvam. Kuigi füüsiline vahetus võib võtta vaid tunni, peab liim kuivama. Tavaliselt tuleb auto jätta teenindusse hommikul ja kätte saab selle õhtupoolikul, et tagada liimi täielik kivistumine ja hermeetilisus.
2. Kas ma pean paigaldama originaalklaasi (OEM)?
Mitte tingimata. On olemas originaalklaasid (autotootja logoga) ja B-varuosad. Paljud B-varuosad tulevad samadest tehastest (nt Saint-Gobain, Pilkington, AGC), kus toodetakse originaalklaase, lihtsalt ilma auto brändi logota. Nende kvaliteet on sageli samaväärne. Siiski, väga uute või spetsiifiliste lisadega autode puhul võib originaalklaas olla ainus valik, mis tagab kõigi andurite korrektse töö.
3. Kas ma saan autoga sõita kohe pärast klaasivahetust?
Kohe mitte. Liim vajab kuivamiseks aega. Isegi kui auto antakse teile paari tunni pärast kätte, soovitatakse esimese 24 tunni jooksul vältida survepesu, auto tõstmist tungrauaga ja parkimist ebatasasele pinnale (nt äärekivile), et vältida kere väändumist ja liimi lahtitulekut.
4. Kas tehnoülevaatusel saab läbikukkuda, kui klaasis on mõra?
Jah. Eestis kehtivate nõuete kohaselt ei tohi juhi vaateväljas (klaasipuhastajate tööalas) olla mõrasid ega suuri täkkeid. Kui mõra asub kõrvalistuja pool nurgas ja ei sega vaatevälja, võidakse see märkida väheoluliseks veaks, kuid juhi ees olev mõra tähendab korduvülevaatust.
5. Kuidas kaitsta kivitäket enne remonti minekut?
Kui täke tekib, on soovitav see võimalikult kiiresti katta spetsiaalse läbipaistva kleepsu või isegi tavalise teibiga (kui muud pole). See takistab mustuse ja vee sattumist pragudesse, mis teeb hilisema paranduse tulemuse puhtamaks ja tugevamaks.
Klaasipuhastajate seisukorra kriitiline tähtsus
Kuigi kivitäkked on sageli vältimatud ja sõltuvad juhusest, on üks esiklaasi kulumise faktor täielikult autoomaniku kontrolli all – need on klaasipuhastajad ehk kojamehed. Kulunud, pragunenud või kivistunud kummiga kojamehed toimivad nagu liivapaber. Iga pühkimisega veavad nad klaasile kogunenud peene liiva ja tolmu mööda pinda laiali, tekitades aja jooksul tuhandeid mikrokriimustusi.
Need mikrokriimustused muutuvad eriti ohtlikuks madala päikese korral või öösel vastutulevate autode tulede valguses, tekitades pimestava “ämblikuvõrgu” efekti, mis halvendab nähtavust drastiliselt. Seetõttu on soovitatav vahetada kojamehi vähemalt kord aastas, eelistatavalt sügisel enne pimeda ja märja aja saabumist. Samuti tasub regulaarselt puhastada kojameeste kumme ja esiklaasi ennast spetsiaalse klaasipesuvahendiga, et eemaldada pigi ja putukajäänused, mida tavaline aknapesuvedelik ei suuda lahustada. Hoolikas suhtumine klaasipuhastajatesse pikendab esiklaasi eluiga märgatavalt ja lükkab edasi kuluka vahetuse vajadust, tagades samal ajal selge vaatevälja igas olukorras.
