Autosõit Eestis on viimastel aastatel muutunud üha kulukamaks, mistõttu otsivad paljud autojuhid ja ettevõtted alternatiive tavapärasele bensiinile ja diislikütusele. Üks populaarsemaid ja keskkonnasäästlikumaid valikuid on surumaagaas ehk CNG (Compressed Natural Gas). Kuigi elektriautode võidukäik on meedias sageli esiplaanil, on CNG sõidukid jätkuvalt üks praktilisemaid lahendusi neile, kes soovivad hoida kütusekulud kontrolli all ning läbida pikki vahemaid ilma pikkade laadimispausideta. Eesti on siinkohal astunud pika sammu edasi, arendades välja korraliku tanklavõrgustiku, mis katab suurema osa riigist, võimaldades muretut liiklemist nii saartel kui ka mandril.
Paljude autoomanike jaoks on aga CNG maailm endiselt veidi segane. Tihti aetakse seda segamini vedelgaasiga (LPG), tuntakse muret tanklate kättesaadavuse pärast maapiirkondades või kaheldakse, kas rahaline sääst on tegelikult märgatav. Selles põhjalikus ülevaates võtame luubi alla Eesti CNG tanklate võrgustiku, analüüsime kütuse hinda ja selle kujunemist ning vaatame otsa praktilistele küsimustele, mis igat gaasiauto omanikku huvitavad.
Mis on CNG ja miks seda eelistada?
Enne tanklate asukohtade juurde asumist on oluline selgeks teha terminoloogia, sest tanklas vale püstoli haaramine võib lõppeda kurvalt. CNG on kokkusurutud maagaas (metaan), mida hoitakse autodes väga suure rõhu all (umbes 200 baari). See erineb olemuslikult LPG-st (vedelgaas), mis on propaani ja butaani segu ning mida hoiustatakse madalamal rõhul vedelal kujul. Neid kahte kütust ei saa omavahel asendada ega ristkasutada.
Eestis on CNG kasutamine eriti atraktiivne kahel põhjusel:
- Majanduslik sääst: Ajalooliselt on CNG olnud odavam kui bensiin või diisel, eriti kui arvestada energiasisaldust. Üks kilogramm maagaasi sisaldab rohkem energiat kui üks liiter bensiini, mis tähendab, et sama raha eest saab sõita rohkem kilomeetreid.
- Keskkonnasõbralikkus ja biometaan: Eestis müüdav surugaas on üha sagedamini mitte fossiilne maagaas, vaid kohalikest jäätmetest toodetud biometaan ehk rohegaas. See teeb sõidukist süsinikuneutraalse või isegi negatiivse jalajäljega liiklusvahendi.
Eesti suuremad CNG pakkujad ja tanklate võrgustik
Eesti CNG turg on jagunenud peamiselt kahe suure tegija vahel, kelleks on Eesti Gaas (kaubamärgi Elenger all) ja Alexela. Mõlemad ettevõtted on viimase kümnendi jooksul investeerinud miljoneid eurosid, et luua taristu, mis ei jätaks autojuhte teele. Erinevalt naaberriikidest Lätist ja Leedust, kus CNG tanklate võrgustik on olnud hõredam (kuigi paraneb), on Eesti katvus Baltikumis eeskujulik.
Lisaks suurtele kettidele võib üksikuid tanklaid leida ka väiksematelt operaatoritelt, kuid tankimiskaartide ja soodustuste mõttes on enamik gaasiauto omanikke seotud kas Alexela või Eesti Gaasiga. Oluline on märkida, et tanklad on strateegiliselt paigutatud peamiste maanteede äärde ja suurematesse linnadesse, tagades, et “musti auke” kaardil jääb üha vähemaks.
Kus asuvad CNG tanklad? Piirkondlik ülevaade
Kui plaanite osta surugaasiautot või rendite sellist, on oluline teada, kus saab paaki täita. Alljärgnevalt on toodud ülevaade peamistest sõlmpunktidest Eestis. Tasub meeles pidada, et võrgustik laieneb pidevalt.
Tallinn ja Harjumaa
Pealinnas on tankimisvõimalused kõige tihedamad. Tanklaid leidub peaaegu igas linnaosas:
- Mustamäe ja Õismäe piirkond: Kadaka tee ja Ehitajate tee ääres asuvad mitmed jaamad, mis teenindavad tiheda liiklusega läänesuunda.
- Lasnamäe ja Peterburi tee: Suur-Sõjamäe, Peterburi tee ja Gaasi tänav on varustatud suure läbilaskevõimega tanklatega, mis teenindavad ka rasketransporti.
- Kesklinn ja Põhja-Tallinn: Tehnika tänav ja Kopli piirkond on kaetud, samuti on jaamad Sikupilli piirkonnas.
- Harjumaa ring: Jüri ringil ja Laagris on strateegilised punktid neile, kes liiguvad Tartu või Pärnu suunal. Samuti on tanklad olemas Keilas ja Maardus.
Tartu ja Lõuna-Eesti
Tartu on Eesti gaasiautode üks pealinnu, osaliselt tänu linna ühistranspordile, mis on pikalt gaasi kasutanud. Olulisemad punktid on:
- Ringtee piirkond: Lõunakeskuse ja Ringtee ümbruses on mitu tanklat (nii Alexela kui ka Eesti Gaas), mis on mugavad transiitreisijatele.
- Linna sees: Tähe tänav ja Jaama tänav pakuvad mugavat ligipääsu kohalikele elanikele.
- Võru ja Valga: Lõuna-Eestis reisides saab tankida Võrus (Räpina mnt) ja Valgas, mis on oluline piiriületajatele.
- Viljandi: Viljandis on tankimisvõimalus olemas, teenindades Kesk-Eesti liiklust.
Pärnu ja Lääne-Eesti
Suvepealinnas ja selle ümbruses on olukord samuti hea. Pärnus asuvad tanklad Via Baltica trassil ja linna sissesõitudel (nt Savi tänav). See on kriitiline peatuspaik teel Riiga.
Saarte elanikud ja külastajad ei pea samuti muretsema – Kuressaares on CNG tankla olemas, mis teeb Saaremaa külastamise gaasiautoga täiesti võimalikuks. Hiiumaa ühendus ja tankimisvõimalused on olnud ajalooliselt keerulisemad, seega tasub enne reisi kontrollida praegust seisu rakendustest.
Virumaa ja Kesk-Eesti
Ida-suunal liikudes on olulisteks punktideks Rakvere (Haljala tee ääres ja linna sees), Jõhvi ja Narva. Kesk-Eestis on strateegiliseks punktiks Paide ja Türi piirkond, samuti Jõgeva. See tähendab, et sõites Tallinnast Tartusse või Narva, on teele jäävates suuremates asulates alati varuvariant olemas.
Kütuse hind: mis määrab CNG maksumuse?
CNG hind tanklates ei ole seotud otseselt nafta maailmaturu hinnaga samal viisil nagu bensiin või diisel, vaid sõltub maagaasi börsihinnast (TTF indeks) ja biometaani tootmiskuludest. Hinda kuvatakse tanklates kilogrammi (kg) kohta, mitte liitri kohta.
Miks on kilogramm vs liiter oluline?
See on koht, kus tekib sageli segadus. 1 kilogramm surugaasi sisaldab ligikaudu sama palju energiat kui 1,3 kuni 1,5 liitrit bensiini või 1,3 liitrit diislikütust. Seega, kui CNG hind on tanklas näiteks 1.50 €/kg, siis bensiiniliitri ekvivalendiks ümberarvutatuna oleks hind umbes 1.00 € – 1.15 €. See matemaatika on aluseks gaasiautode tasuvusele.
Hinna volatiilsus ja stabiilsus
Viimastel aastatel on gaasiturg olnud äärmiselt heitlik. Geopoliitilised sündmused ja energiakriis viisid vahepeal CNG hinna rekordkõrgustesse, ületades kohati isegi bensiini hinda. Siiski on turg stabiliseerunud ja tänu kodumaise biometaani osakaalu suurenemisele on hind muutunud etteaimatavamaks. Pikaajalises vaates on CNG (eriti CBM ehk biometaan) konkurentsivõimeline, sest riiklikud aktsiisipoliitikad soosivad keskkonnasõbralikke kütuseid.
Eestimaine rohegaas – miks see on eriline?
Eesti CNG tanklates müüdav kütus on suures osas rohegaas ehk biometaan. Seda toodetakse Eestis kohapeal, kasutades tooraineks põllumajandusjääke, sõnnikut, reoveesetet ja biolagunevaid jäätmeid. Rohegaasi tootmisüksused asuvad näiteks Kunda, Siimani ja Ilmatsalu piirkondades.
Tarbija jaoks on rohegaasi tankimine identne tavalise maagaasi tankimisega – auto jaoks vahet ei ole. Küll aga on vahe keskkonna jaoks. Biometaani kasutamine vähendab sõiduki CO2 heitmeid “kaevust ratasteni” põhimõttel kuni 90% või rohkemgi, sest tootmisprotsessis väärindatakse metaani, mis muidu lenduks atmosfääri. Paljud ettevõtted eelistavad CNG autosid just rohesertifikaatide ja keskkonnaaruandluse tõttu.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas maagaasiautoga tohib sõita maa-alusesse parklasse?
Üldjuhul ei ole CNG autodele seatud nii rangeid piiranguid kui vanematele LPG autodele. Enamik kaasaegseid parkimismaju lubab CNG autosid, kuna gaas on õhust kergem ja lekke korral hajub ventilatsiooni kaudu kiiresti (erinevalt LPG-st, mis vajub maapinnale). Siiski tasub alati jälgida konkreetse parkla sissesõidul olevaid keelumärke.
Kui pikk on CNG auto sõiduulatus?
See sõltub auto paagi suurusest. Tehase gaasiautodel (nt Škoda Octavia, VW Golf, Audi A4 g-tron) on sõiduulatus gaasiga tavaliselt 350–500 kilomeetrit. Lisaks on neil autodel tavaliselt ka väike bensiinipaak (9-15 liitrit või täismõõdus), mis toimib reservina, kui gaas peaks otsa saama.
Kas CNG tankimine on keeruline või ohtlik?
Tankimine on lihtne ja ohutu. Erinevalt bensiinist on süsteem hermeetiline. Püstol lukustub täiteavale ja gaasi ei hakka voolama enne, kui ühendus on 100% tihe. Tankimine võtab umbes sama kaua aega kui diisli tankimine. Tuleb arvestada, et tankimise lõpus võib kostuda valju susinat, kui rõhk vabastatakse, mis on täiesti normaalne.
Kas ma saan oma tavalise bensiiniauto CNG peale ümber ehitada?
Jah, järelturu seadmeid on võimalik paigaldada, kuid see on kulukas ja tehniliselt keerukas. Gaasiballoonid on suured ja rasked, võttes ära suure osa pagasiruumist. Seetõttu eelistatakse tänapäeval pigem tehases toodetud CNG autosid, kus balloonid on peidetud auto põhja alla, säilitades pagasiruumi ja sõidumugavuse.
CNG sõidukite hooldus ja tehniline kontroll
Omanikele on oluline teada, et kuigi kütus on odavam, kaasnevad gaasiautoga teatud erinõuded hoolduses ja ülevaatusel, mida bensiiniauto puhul ei kohta. Gaasisüsteem töötab kõrge rõhu all, mis tähendab, et ohutus on prioriteet number üks.
Tehnoülevaatusel on CNG autodele kehtestatud rangemad nõuded. Enne korralist ülevaatust (või selle käigus, kui ülevaatuspunktil on vastav litsents) tuleb teostada gaasiseadme kontroll ja lekkekontroll. Eestis on nõutud, et gaasipaagid peavad olema visuaalselt kontrollitavad. Kuna paljudel tehasetoodangu autodel katavad balloone plastkatted, tuleb need kontrolli ajaks eemaldada, mis võib tähendada lisatöötunde teeninduses.
Lisaks on gaasiautode hooldusvälbades oluline roll süüteküünaldel. Kuna gaas põleb kõrgemal temperatuuril ja on “kuivem” kütus kui bensiin, kuluvad süüteküünlad kiiremini ja neid tuleb sagedamini vahetada. Samuti soovitavad spetsialistid kasutada spetsiaalset gaasiautodele mõeldud mootoriõli või vahetada tavaõli tihedamini, et tagada mootori pikaealisus. Vaatamata neile nüanssidele näitab kogemus, et CNG mootorid on vastupidavad ja puhtama põlemisprotsessi tõttu püsib mootori sisu sageli puhtamana kui diiselmootoritel.
