Politsei müüb konfiskeeritud autosid: vaata valikut

Kas olete kunagi kuulnud lugusid sellest, kuidas keegi soetas riiklikult oksjonilt luksusliku sõiduauto turuhinnast kordades odavamalt või leidis ideaalse projektiauto vaid mõnesaja euro eest? Need ei ole pelgalt linnalegendid, vaid reaalne võimalus, mida pakuvad politsei ja kohtutäiturite poolt korraldatavad konfiskeeritud sõidukite enampakkumised. Eestis konfiskeeritakse igal aastal sadu sõidukeid erinevatel põhjustel, alates rasketest liikluserikkumistest kuni võlgade katteks arestitud varani. Need autod ei jää seisma lõputult, vaid suunatakse avalikule müügile, et riik või võlausaldajad saaksid oma nõuded rahuldatud. Kuigi selliste autode ostmine võib tunduda ahvatlev loterii, nõuab see protsess põhjalikku eeltööd, riskide hindamist ja selget arusaama sellest, kuidas enampakkumiste süsteem tegelikult toimib.

Kuidas ja miks sõidukid konfiskeeritakse?

Enne oksjonil osalemist on oluline mõista, kust need autod pärinevad. Sõiduki teekond politsei parklasse või kohtutäituri arestimisakti võib olla väga erinev ning see taustinfo on ostja jaoks kriitilise tähtsusega. Auto ajalugu võib viidata potentsiaalsetele tehnilistele probleemidele või juriidilistele nüanssidele, millega uus omanik peab arvestama.

Peamised põhjused, miks autod müüki jõuavad, on järgmised:

  • Joobes juhtimine ja korduvad rikkumised: Eestis on seadusandlus muutunud karmimaks ning kriminaalses joobes juhtimise eest (üle 1,5 promilli) või korduvate raskete rikkumiste korral võib kohus otsustada sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerida. Need autod on sageli seisnud kuid politsei parklates asitõenditena enne kohtuotsuse jõustumist.
  • Võlgade katteks arestimine: See on kõige levinum kategooria. Kui isik on võlgu pankadele, kiirlaenukontoritele, elatisraha saajatele või riigile (nt maksuvõlad), arestib kohtutäitur võlgniku vara. Sellised autod müüakse maha, et saadud tulu arvelt võlgu kustutada.
  • Salakaubavedu ja ebaseaduslik tegevus: Harvematel juhtudel on tegemist sõidukitega, mida on kasutatud salakauba (nt narkootikumid või sigaretid) veoks. Sellistel autodel võivad olla peidetud konstruktsioonimuudatused, mida tavaline ülevaatus ei pruugi kohe tuvastada.
  • Peremehetu vara: Sõidukid, mis on pikaks ajaks tänavale hüljatud ja mille omanikku ei õnnestu tuvastada või kes on varast loobunud, võivad samuti lõpuks jõuda realiseerimisele kohaliku omavalitsuse kaudu.

Kust leida infot oksjonite kohta?

Erinevalt tavapärastest autoaedadest või kuulutusteportaalidest nagu Auto24, ei reklaamita konfiskeeritud vara agressiivselt. Informatsioon on avalik, kuid selle leidmiseks peab teadma õigeid kanaleid. Eestis on peamiselt kaks suurt keskkonda, kus riiklikult arestitud ja konfiskeeritud vara müüakse.

Esiteks on olemas Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskus. See on ametlik elektrooniline keskkond, kus toimuvad peaaegu kõik sundmüügid. Siin on müügil nii autod, kinnisvara kui ka muu vallasvara. Keskkond nõuab sisselogimist ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil, et näha detailset infot ja osaleda pakkumistel.

Teine oluline allikas on portaal Varad.ee, mis koondab infot erinevate riigiasutuste, sealhulgas Politsei- ja Piirivalveameti ning ministeeriumite vara müügi kohta. Siit võib leida ka politsei enda kasutuses olnud sõidukeid, mis on oma teenistusaja ära elanud ja oksjonile pandud. Need autod on sageli hästi hooldatud, kuid väga suure läbisõiduga.

Oksjoni protsess ja reeglid

Oksjonil osalemine ei ole keeruline, kuid see on juriidiliselt siduv protsess. Emotsiooni ajel pakkumise tegemine võib kalliks maksma minna, kui hiljem selgub, et rahalisi vahendeid tehingu lõpuleviimiseks ei ole.

1. Registreerimine ja tagatisraha

Enne pakkumise tegemist peab huviline end oksjonikeskkonnas registreerima. Enamiku oksjonite puhul on nõutav tagatisraha tasumine, mis on tavaliselt 10% sõiduki alghinnast. See on vajalik selleks, et välistada libapakkumisi. Kui te ei võida oksjonit, tagastatakse raha teile paari tööpäeva jooksul. Kui te aga võidate oksjoni ja keeldute ostust, jääte tagatisrahast ilma.

2. Pakkumise tegemine

Pakkumisi saab teha reaalajas. Enampakkumistel on kindel lõppaeg, kuid siin kehtib sageli “pikeneva lõpu” reegel. See tähendab, et kui keegi teeb pakkumise viimasel minutil (näiteks 5 minutit enne lõppu), pikeneb oksjoni aeg automaatselt teatud aja võrra. See välistab võimaluse, et keegi napsab auto viimasel sekundil ilma, et teistel oleks võimalus reageerida.

3. Võit ja tasumine

Oksjoni võitjal on kohustus tasuda kogu ostusumma ettenähtud aja jooksul, mis on tavaliselt 2-3 tööpäeva, harvadel juhtudel kuni 15 päeva. Oluline on märkida, et liisinguga ostmine on sellistel oksjonitel keeruline, kui mitte võimatu, sest omandiõigus läheb üle alles pärast täissumma tasumist ja kohtutäiturid ei pruugi liisingufirmade bürokraatiaga oodata.

Riskid: Mida “ostetud seisukorras” tegelikult tähendab?

Kõige olulisem aspekt, mida potentsiaalne ostja peab mõistma, on see, et konfiskeeritud autodele ei kehti garantii ja pretensioone hiljem esitada ei saa. Sõidukid müüakse põhimõttel “nagu on” (as is). See erineb drastiliselt tavalisest kasutatud auto ostust edasimüüjalt, kus tarbijakaitseseadus pakub teatud turvavõrku.

Tihti puudub võimalus teha proovisõitu. Autod võivad asuda politsei tasulistes parklates, kus ligipääs on piiratud. Tavaliselt on võimalik autoga tutvuda vaid visuaalselt kindlaksmääratud ajal. Mõnel juhul ei pruugi autol olla isegi võtmeid (kui need on omaniku käes ja kadunud) või dokumente (registreerimistunnistust). Uue dokumendi ja võtmete hankimine on ostja kulu ja vastutus.

Tehnilise poole pealt võib esineda järgmisi varjatud probleeme:

  • Tühjenenud või täielikult hävinenud aku pika seismise tõttu.
  • Kinni roostetanud pidurid.
  • Hallitus salongis niiskuskahjustuste tõttu.
  • Mootoririkked, mis olidki põhjuseks, miks auto algselt seisma jäi (kui tegu pole konfiskeerimisega roolijoodikult).

KKK – Korduma Kippuvad Küsimused

Kuna riiklikel oksjonitel osalemine tekitab palju küsimusi, oleme koondanud siia vastused kõige levinumatele päringutele, mis aitavad teil otsustada, kas see ostuviis on teie jaoks.

Kas ma saan autot enne pakkumise tegemist käivitada ja proovisõitu teha?

Enamasti ei. Tavaliselt lubatakse sõidukiga tutvuda vaid väliselt. Kui võtmed on olemas, võib mõnikord olla lubatud mootori käivitamine (kui aku seda võimaldab või teil on oma “täkku” andja kaasas), kuid proovisõit on politsei parklates reeglina keelatud turvalisuse ja kindlustuse puudumise tõttu.

Mis juhtub, kui autol on peal vanad võlad või liisingujääk?

Kohtutäituri oksjonil müüdav vara peaks olema ostjale üle antud koormistest vabana, mis puudutab hüpoteeke või keelumärkeid, mis kustutatakse pärast müüki. Siiski tasub alati oksjoni tingimused tähelepanelikult läbi lugeda. Parkimistrahvid on tavaliselt seotud isikuga, mitte autoga, kuid kontrollige alati konkreetse enampakkumise lisainfot.

Kas ma saan tagatisraha tagasi, kui ma oksjonit ei võida?

Jah, tagatisraha tagastatakse kõigile osalejatele, kes oksjonit ei võitnud. Tagasimakse tehakse tavaliselt automaatselt või avalduse alusel mõne tööpäeva jooksul samale pangakontole, kust makse tehti.

Miks on alghinnad mõnikord nii madalad?

Alghind ei peegelda alati auto turuväärtust. See on sageli määratud sundtäitmise seadustiku alusel, et meelitada ligi huvilisi. Madal alghind ei tähenda, et auto müüaksegi selle hinnaga – lõpphind kujuneb pakkumiste käigus ja võib tõusta turuhinna lähedale.

Praktilised sammud eduka tehinguni

Kui olete otsustanud proovida õnne konfiskeeritud sõidukite oksjonil, tasub järgida kindlat tegevuskava, et vältida ebameeldivaid üllatusi. Emotsioonitu ja kalkuleeriv lähenemine on siin teie parim liitlane.

  1. Taustakontroll VIN-koodi alusel: Kuna füüsiline kontroll on piiratud, kasutage ära e-riigi võimalusi. Kontrollige VIN-koodi Maanteeameti (Transpordiameti) e-teeninduses, et näha läbisõidu ajalugu, ülevaatuse kehtivust ja varasemaid omanikuvahetusi. Samuti kontrollige Liikluskindlustuse Fondi kodulehelt avariide ajalugu.
  2. Arvestage lisakuludega: Võidupakkumine ei ole teie ainus kulu. Arvestage juurde riigilõiv omanikuvahetuse eest, uue registreerimistunnistuse ja numbrimärkide tasud (kui need puuduvad), treilerveo kulu (sest autoga ei tohi tõenäoliselt kohe sõita – puudub kindlustus ja ülevaatus) ning esmane hooldus (õlid, filtrid, aku).
  3. Määrake oma piirhind: Oksjoni hasart võib kergesti kaasa haarata. Enne pakkumise tegemist määrake summa, millest te kõrgemale ei lähe. Kui hind tõuseb üle selle piiri, loobuge. Turul on alati uusi pakkumisi tulemas.
  4. Visuaalne vaatlus kohapeal: Ärge kunagi ostke autot ainult piltide põhjal. Minge alati kohale. Vaadake üle rehvide seisukord, otsige märke avariidest (eemalduvad paneelid, värviparandused), kontrollige salongi seisukorda läbi akna ja veenduge, et kere poleks pöördumatult roostetanud.

Kokkuvõttes võib öelda, et konfiskeeritud autode oksjonid on suurepärane võimalus neile, kes tunnevad tehnikat ja omavad vaba raha, mida koheselt investeerida. Tavatarbijale, kes otsib “võtmed kätte” lahendust ja garantiid, võib see teekond osutuda liiga riskantseks. Kuid just see risk ongi põhjuseks, miks mõnikord on võimalik soetada korralik sõiduk vaid murdosa eest selle tegelikust väärtusest.