Haagiseomanikena pöörame sageli liiga vähe tähelepanu sellele, mis toimub meie järelhaagise, treileri või haagissuvila rataste all. Kui auto puhul oleme harjunud regulaarselt rehve vahetama ja nende seisukorda kontrollima, siis haagise rehvid kipuvad jääma unarusse, kuni juhtub halvim – rehvi purunemine keset maanteed. Ometi on haagise rehvid need, mis kannavad sageli autost tunduvalt suuremat koormust ja peavad toime tulema teistsuguste füüsikaliste jõududega. Õigete rehvide valimine ei ole mitte ainult seaduse täitmise küsimus, vaid see määrab otseselt teie, teie lasti ja kaasliiklejate ohutuse. Selles põhjalikus juhendis vaatame süvitsi, kuidas eristada haagiserehve tavalistest autorehvidest, milliseid tehnilisi näitajaid jälgida ja millised on need ohumärgid, mis viitavad vajadusele rehvid koheselt välja vahetada.
Miks ei tohi haagisel kasutada tavalisi sõiduauto rehve?
Üks levinumaid eksiarvamusi on see, et kui rehv sobib veljele ja on mustri poolest korralik, sobib see ka haagisele. See on ohtlik müüt. Haagise rehvid ja sõiduauto rehvid on konstrueeritud täiesti erinevatel eesmärkidel.
Sõiduauto rehvid on loodud pakkuma mugavust, haarduvust kurvides ja veojõudu kiirendamisel. Nende külgseinad on paindlikumad, et summutada teekonarusi. Haagise rehvid (sageli tähistatud kui “ST” või Special Trailer, Euroopas levinumad “C” märgistusega tugevdatud rehvid) on aga disainitud kandma suuri raskusi ja vähendama veeretakistust. Nende kõige olulisem omadus on tugevdatud külgseinad.
Paksemad ja jäigemad külgseinad on vajalikud selleks, et vähendada haagise kõikumist (nn “saba liputamist”) suurematel kiirustel ja kurvides. Kui kasutate haagisel pehme külgseinaga sõiduauto rehve, suureneb risk, et haagis muutub ebastabiilseks, eriti tugeva külgtuule või möödasõitude korral. Lisaks peavad haagiserehvid taluma pikki seisuaegu ilma deformeerumata, mida tavalised autorehvid ei suuda.
Kuidas lugeda haagiserehvi märgistust ja mõista koormusindeksit?
Õige rehvi valimine algab märgistuse mõistmisest. Kõige kriitilisemad numbrid haagise puhul on kandevõime ehk koormusindeks. See on number, mis asub tavaliselt rehvi mõõdu järel (näiteks 185 R14 C 104/102 N).
- Suurus ja tüüp: Haagistel kasutatakse sageli “C” märgistusega rehve (Commercial või Cargo), mis viitab tugevdatud karkassile. Näiteks 155/80 R13 on tavaline autorehv, kuid haagisel peaks eelistama tugevdatud versiooni, kui koormad on suured.
- Koormusindeks: See kahekohaline või kolmekohaline number näitab maksimaalset raskust, mida üks rehv tohib kanda. Näiteks indeks 90 tähendab 600 kg. Kaheteljeline haagis (4 ratast) jagab koormuse nelja rehvi vahel, üheteljeline kahe vahel. NB! Teie rehvide summaarne kandevõime peab ületama haagise registrimassi (mitte tühimassi). Soovitatav on jätta vähemalt 20% varu.
- Kiirusindeks: Kuigi haagisega sõites on kiirused piiratud (Eestis enamasti 90 km/h), peab rehvi kiirusindeks vastama tegelikele sõidutingimustele. Enamik haagiserehve kannab tähist N (140 km/h) või M (130 km/h), mis on täiesti piisav.
Radiaalrehvid vs. diagonaalrehvid: kumba eelistada?
Haagiserehvide maailmas kohtab endiselt kahte tüüpi konstruktsioone ja valik sõltub suuresti sellest, kuidas ja kus te haagist kasutate.
Radiaalrehvid (tähistus R)
Tänapäeval kõige levinum valik maanteesõiduks. Nende konstruktsioonis on koordiniidid paigutatud risti veeremissuunaga. Radiaalrehvid juhivad paremini soojust (püsivad jahedamana), neil on väiksem veeretakistus ja need kestavad maanteel kauem. Kui sõidate haagisega pikki vahemaid, on radiaalrehv ainuõige valik.
Diagonaalrehvid (tähistus D või -)
Need on vanema tehnoloogiaga rehvid, kus koordikihid ristuvad diagonaalselt. Nende eeliseks on äärmiselt tugevad külgseinad, mis on vastupidavad torke- ja löögikahjustustele. Diagonaalrehve kasutatakse sageli metsahaagistel, põllumajanduses või rasketes ehitusoludes, kus kiirused on väikesed, kuid oht rehvi külge vigastada on suur. Maanteesõidul kuluvad nad kiiremini ja võivad üle kuumeneda.
Millal on aeg haagise rehvid välja vahetada?
Erinevalt autost, mille rehvid kuluvad sõites, “surevad” haagise rehvid sageli vanadusse. Mustri sügavus võib olla petlik – rehv võib välja näha nagu uus, kuid olla seestpoolt täiesti amortiseerunud.
- Rehvi vanus (3-5-7 reegel): Eksperdid soovitavad haagise rehve vahetada iga 5–7 aasta tagant, sõltumata mustri jäägist. Rehvi tootmiskuupäeva leiate DOT-koodi neljast viimasest numbrist (näiteks 4220 tähendab 2020. aasta 42. nädalat). Kummisegu kaotab ajapikku elastsuse ja muutub rabedaks.
- Praod ja “kuivmädanik”: Kuna haagised seisavad sageli pikalt päikese käes, ründab UV-kiirgus rehvi külgseinu. Otsige külgseintel ja mustri vahel peeneid pragusid. See on märk, et rehv võib koormuse all ootamatult lõhkeda.
- Ebaühtlane kulumine: Kui märkate, et rehv kulub rohkem ühelt servalt, viitab see valele rehvirõhule, ülekoormusele või haagise silla geomeetria probleemidele (kõver telg).
- Seaduslik piir: Eestis on suverehvide minimaalne mustrisügavus haagisel 1,6 mm, kuid ohutuse huvides ei tohiks lasta mustril kuluda alla 3 mm, eriti vihmase ilma korral.
Talverehvid haagisel ja Eesti seadusandlus
Talvine aeg tekitab haagiseomanike seas sageli segadust. Eestis kehtivad haagistele talverehvide osas kindlad reeglid, mis sõltuvad haagise massist ja vedukautost.
O1 kategooria (kerghaagis, registrimass kuni 750 kg) puhul ei ole talverehvid kohustuslikud, kuid on soovituslikud. Kui aga teeolud on talvised, on suverehvidega sõitmine äärmiselt ohtlik, kuna pidurdusteekond pikeneb ja haagis võib kurvis külglibisemisse sattuda.
O2 kategooria (registrimass üle 750 kg ja kuni 3500 kg) puhul on talverehvid kohustuslikud samal perioodil kui autodel (üldjuhul 1. detsembrist 1. märtsini). Siin kehtib oluline reegel naastude kohta: kui vedukautol on naastrehvid, peavad ka O2 kategooria haagisel olema naastrehvid. Kui autol on naastrehvid, ei tohi haagisel olla lamellrehve, et vältida olukorda, kus auto pidurdab järsult, aga haagis surub tagant peale või libiseb kõrvale. Vastupidine (autol lamellid, haagisel naastud) on lubatud, kuigi vähem levinud.
Rehvirõhk – rehvi eluea ja ohutuse võti
Kõige sagedasem haagiserehvide purunemise põhjus on alarõhk. Haagise rehvid vajavad tavaliselt tunduvalt kõrgemat rõhku kui sõiduauto rehvid, sageli vahemikus 3.0 kuni 4.5 bar (või isegi enam, sõltuvalt rehvi tüübist).
Liiga madal rõhk põhjustab rehvi külgseinte liigset paindumist veeremise ajal. See tekitab soojust. Kuumus on rehvi suurim vaenlane – see lagundab kummisegu seestpoolt, kuni toimub eraldumine (protektori eraldumine karkassist) ja rehv puruneb pauguga. Kontrollige rõhku alati siis, kui rehvid on “külmad” (enne sõidu alustamist). Õige rõhunumbri leiate tavaliselt rehvi külgseinalt (tähistatud kui “Max PSI” või “Max Load at … Bar”). Soovitatav on hoida rõhku tootja poolt lubatud maksimumi lähedal, kui sõidate täiskoormaga.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma pean haagise rehve tasakaalustama?
Jah, kindlasti. Paljud arvavad, et kuna haagises keegi ei istu ja vibratsiooni pole tunda, pole tasakaalustamine vajalik. Tegelikult lõhub tasakaalustamata ratas haagise rattalaagreid, vedrustust ja isegi haagise raami. Tasakaalustamine pikendab oluliselt rehvide ja veermiku eluiga.
Kas haagisel tohib kasutada taastatud rehve?
Kuigi seadus seda otseselt ei keela (kui vastavad nõuetele), siis eksperdid seda ei soovita, eriti raskemate haagiste puhul. Taastatud rehvide kvaliteet on kõikuv ja arvestades haagise rehvidele mõjuvaid suuri koormusi ning külgjõude, on uue ja kvaliteetse rehvi ostmine turvalisem investeering.
Miks haagise rehvid tühjaks vajuvad, kui haagis seisab?
See võib viidata ventiili lekkele, velje oksüdeerumisele (rooste velje ja rehvi vahel) või mikroskoopilistele pragudele rehvis. Pikalt seisva haagise puhul on see tavaline, kuid enne sõitu tuleb kindlasti põhjus tuvastada ja rehv täis pumbata.
Nõuanded rehvide eluea pikendamiseks ja õigeks hoiustamiseks
Et vältida iga-aastast rehvivahetust ja tagada ohutus, on oluline haagise rehve õigesti hooldada, eriti kui haagist kasutatakse hooajaliselt (näiteks paaditreilerid või haagissuvilad).
Kui haagis jääb talveks või pikemaks ajaks seisma, on parim lahendus tõsta haagis pakkudele, et rattad ei puutuks maapinnaga kokku. See hoiab ära rehvide deformeerumise ehk “kandiliseks vajumise”. Kui see pole võimalik, tuleks rehvid pumbata maksimaalse lubatud rõhuni ja liigutada haagist iga paari nädala tagant, et koormuspunkt muutuks.
Teine vaenlane on päike. UV-kiirgus lagundab kummi halastamatult. Seisvale haagisele on soovitatav hankida spetsiaalsed rattakatted või katta rehvid läbipaistmatu materjaliga. See lihtne liigutus võib rehvide eluiga pikendada mitme aasta võrra. Samuti veenduge, et rehvid ei seisaks õliloigus või kemikaalide sees, kuna need pehmendavad kummi. Õige hoolduse ja teadliku valikuga teenivad haagise rehvid teid muretult tuhandeid kilomeetreid, viies teie koorma turvaliselt sihtpunkti.
