Kujutage ette olukorda, kus on karge talvehommik, teil on kiire tööle või kooli, istute autosse, keerate võtit või vajutate start-nuppu, kuid oodatud mootorimürina asemel kostub vaid vaevaline klõpsatus või täielik vaikus. See on stsenaarium, mida iga autoomanik kardab, kuid mis tabab enamikku meist vähemalt korra elus. Autoaku on sõiduki elektrisüsteemi süda, mis varustab energiaga kõike alates starterist kuni kaasaegsete info- ja meelelahutussüsteemideni. Kuigi akud on loodud kestma mitu aastat, on nende eluiga piiratud ning need kuluvad iga laadimis- ja tühjenemistsükliga. Oskus märgata aku väsimise märke enne selle lõplikku ülesütlemist säästab teid ootamatust tee äärde jäämisest, puksiiri tellimisest ja tarbetust närvikulust. Järgnevalt vaatame süvitsi peamisi sümptomeid, mis viitavad sellele, et teie autoaku vajab kohest tähelepanu ja tõenäoliselt väljavahetamist.
1. Mootori aeglane või vaevaline käivitumine
Üks kõige ilmsemaid ja sagedasemaid märke aku eluea lõppemisest on mootori käivitamise kiiruse muutus. Kui keerate süüdet, peaks mootor käivituma reipalt ja koheselt. Kui aga märkate, et starter veab mootorit ringi aeglasemalt kui tavaliselt või teeb “venivat” häält, on see selge ohumärk. Seda nimetatakse sageli “laisaks käivituseks”.
Tehniliselt tähendab see, et aku ei suuda enam väljastada piisavalt tugevat käivitusvoolu (CCA – Cold Cranking Amps), mis on vajalik mootori ringiajamiseks, eriti külma ilmaga. Aku sisemine takistus on suurenenud ja plaatide keemiline reaktsioonivõime langenud. Kuigi auto võib lõpuks siiski käivituda, on see selge hoiatus, et aku reservmahtuvus on kriitiliselt madal. Ärge ignoreerige seda märki, sest järgmine kord ei pruugi auto enam üldse käivituda.
2. Tuhmid esituled ja elektrisüsteemi häired
Tänapäeva autod on täis keerukat elektroonikat – alates istmesoojendustest ja elektrilistest akendest kuni navigatsiooniseadmete ja juhiabisüsteemideni. Kõik need tarbijad sõltuvad stabiilsest pingest. Kui aku hakkab väsima, ei suuda see enam hoida stabiilset pingetaset, eriti kui mootor töötab tühikäigul või on väljas lülitatud.
Pöörake tähelepanu järgmistele sümptomitele:
- Tuhmid esituled: Kui märkate, et tühikäigul (näiteks foori taga seistes) muutuvad esituled tuhmimaks ja gaasi andes need taas heledamaks lähevad, on see märk sellest, et aku ei suuda kompenseerida koormust ja kogu töö jääb generaatori kanda.
- Aeglased elektriaknad: Kui aknad liiguvad üles ja alla märgatavalt aeglasemalt kui varem, viitab see pinge puudujäägile süsteemis.
- Raadio või meelelahutussüsteemi tõrked: Mõnikord võivad nõrga aku korral raadio või armatuurlaua valgustus hetkeks kustuda või vilkuda, eriti suuremate elektritarbijate sisselülitamisel.
3. Armatuurlaua hoiatustuli või “Check Engine” märguanne
Enamikul autodel on armatuurlaual spetsiaalne aku sümboliga hoiatustuli. Kui see tuli sõidu ajal süttib või jääb pärast käivitamist põlema, on see otsene teade laadimissüsteemi probleemist. Kuigi see võib viidata ka generaatori rikkele või katkisele genekarihmale, on väga sageli põhjuseks just aku, mis ei võta enam laadimist vastu.
Vähem teadaolev fakt on see, et nõrk aku võib põhjustada ka üldise mootoritule (Check Engine) süttimist. Kaasaegsed autoajud on äärmiselt tundlikud pinge kõikumiste suhtes. Kui aku pinge langeb alla kriitilise piiri, võivad andurid saata ajule vigaseid signaale, mis registreeritakse veakoodidena. Seetõttu tasub enne kalli diagnostika või andurite vahetuse ettevõtmist lasta alati kontrollida aku seisukorda.
4. Ebameeldiv lõhn ja aku korpuse deformatsioon
Mõnikord on aku riknemine füüsiliselt tajutav – seda on võimalik nii näha kui ka tunda haistmismeelega. Terve autoaku peaks olema puhas ja selle korpus sirge ristkülikukujuline. Kui märkate kapoti all midagi ebatavalist, tuleks olla äärmiselt ettevaatlik.
Mädamuna hais
Kui tunnete auto ümber või kapoti all tugevat väävli ehk mädamuna haisu, on see märk lekkivast akust. Plii-happeakud on täidetud väävelhappe ja vee seguga. Kui aku on saanud kahjustada, on ülelaetud või on selle sisemine lühis põhjustanud keemise, võib happeaure või vedelikku lekkida. See on ohtlik, kuna hape söövitab teisi mootoriruumi komponente ja on tervisele kahjulik.
Paisunud aku korpus
Äärmuslikud temperatuurid (nii külm kui ka kuum) võivad mõjutada aku keemilist koostist. Kui aku korpus on punnis, külgedelt paisunud või pragunenud, on see märk sellest, et aku sisemuses on toimunud pöördumatud kahjustused. Paisunud aku on plahvatusohtlik ja see tuleb viivitamatult välja vahetada. Sellist akut ei tohi mingil juhul enam laadida ega kasutada.
5. Aku vanus ja kasutusajalugu
Isegi kui aku tundub väliselt korras ja auto käivitub (veel), on vanus kriitiline faktor. Keskmine autoaku eluiga on meie kliimavöötmes umbes 3 kuni 5 aastat. Karmid talved ja kuumad suved kiirendavad aku vananemist märkimisväärselt.
Kui te ei mäleta, millal viimati akut vahetasite, või kui ostsite kasutatud auto ja pole akut vahetanud, on mõistlik kontrollida aku tootmiskuupäeva. Enamikul akudel on korpusele või klemmile stantsitud kood (sageli neljakohaline, kus kaks numbrit tähistavad nädalat ja kaks aastat). Kui aku on vanem kui 4-5 aastat, on see “laenatud ajal” elamine. Isegi kui see praegu töötab, võib esimene suurem öökülm selle rivist välja lüüa.
Samuti mõjutab eluiga sõidustiil. Kui teete peamiselt lühikesi sõite (alla 15-20 minuti), ei jõua generaator akut käivitamisel kulutatud energia võrra tagasi laadida. See viib aku kroonilise alalaetuseni ja lühendab selle eluiga drastiliselt.
Kuidas valida oma autole õige asendusaku?
Kui olete tuvastanud, et vana aku vajab väljavahetamist, ei tohiks poodi tormata ja osta esimest ettejuhtuvat. Vale aku valimine võib kahjustada auto elektrisüsteemi või jätta teid peagi uuesti hätta. Siin on peamised parameetrid, mida jälgida:
- Füüsilised mõõtmed ja klemmide asetus: Aku peab mahtuma täpselt talle ettenähtud pesasse ja kinnituma turvaliselt. Samuti peab pluss- ja miinusklemmi asetus (polaarsus) olema õige, sest kaablite pikkus on tavaliselt piiratud.
- Mahtuvus (Ah): See näitab, kui palju energiat suudab aku salvestada. Üldreegel on valida aku, mille Ah väärtus on vähemalt sama suur või veidi suurem kui tehasest ette nähtud akul.
- Käivitusvool (CCA): Eestis on see üks olulisemaid näitajaid. Mida suurem on CCA number, seda paremini käivitab aku autot -20 kraadiga.
- Aku tehnoloogia (AGM vs EFB vs Tavaline):
- Tavaline plii-happeaku: Sobib vanematele autodele, millel pole palju lisavarustust.
- EFB (Enhanced Flooded Battery): Mõeldud lihtsamate Start-Stop süsteemiga autodele.
- AGM (Absorbent Glass Mat): Vajalik kaasaegsetele autodele, millel on pidurdusenergia taaskasutus ja keerukas Start-Stop süsteem. Tähelepanu: Kui autol oli algselt AGM aku, tohib selle asendada AINULT AGM akuga. Tavalise aku paigaldamine rikub aku kiiresti.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma võin vahetada autoakut ise või pean minema teenindusse?
Vanemate autode puhul on aku vahetamine lihtne protseduur, mida saab teha kodus mutrivõtmega. Siiski, paljudel kaasaegsetel autodel (eriti alates 2010. aastast) tuleb uus aku auto ajus registreerida (tutvustada). Kui seda ei tee, võib auto laadida uut akut valesti, mis lühendab selle eluiga oluliselt. Sellisel juhul on soovitatav pöörduda spetsialisti poole.
Kas lühikesed sõidud tõesti kahjustavad akut?
Jah. Käivitamine nõuab akult suurt energiapuhangut. Generaatoril kulub selle energia taastamiseks sõltuvalt auto koormusest umbes 15–20 minutit sõitu. Kui sõidate pidevalt vaid 5–10 minutit, tühjeneb aku järk-järgult (sulfateerub) ja kaotab oma mahtuvuse.
Kuidas mõjutab äärmuslik külm autoakut?
Miinuskraadid aeglustavad keemilisi reaktsioone aku sees, mis vähendab selle võimekust voolu toota. Näiteks -18 kraadi juures võib aku võimsus langeda kuni 50%. Samal ajal nõuab külm mootor paksu õli tõttu käivitamiseks rohkem energiat. See kombinatsioon ongi põhjuseks, miks nõrgad akud just talvel “surevad”.
Mis on “parasiitvool” ja kuidas see akut mõjutab?
Parasiitvool on olukord, kus mõni elektriseade tarbib voolu ka siis, kui auto on välja lülitatud ja uksed lukus (nt valesti ühendatud järelturu stereo, vigane alarm või põlema jäänud kindalaeka tuli). See võib tühjendada isegi täiesti uue aku paari päevaga.
Kas hooldusvaba aku vajab üldse hooldust?
Termin “hooldusvaba” tähendab tavaliselt seda, et akusse ei saa ega pea lisama destilleeritud vett. Siiski tuleks regulaarselt kontrollida klemmide puhtust (eemaldada oksiid) ja kinnituste tugevust. Samuti on soovitatav akut vähemalt kord aastas (enne talve) nutika laadijaga täis laadida.
Keskkonnaaspektid ja vana aku utiliseerimine
Kui olete otsustanud aku välja vahetada, tekib küsimus, mida teha vanaga. On äärmiselt oluline meeles pidada, et autoakud klassifitseeritakse ohtlikeks jäätmeteks. Need sisaldavad suures koguses pliid ja söövitavat väävelhapet, mis loodusesse sattudes põhjustavad ränka reostust, saastades põhjavett ja pinnast.
Mitte mingil juhul ei tohi panna vana autoakut tavalisse olmeprügisse ega jätta seda metsa alla. Eestis on akude ringlussevõtu süsteem hästi korraldatud. Enamikul juhtudel võtavad autoakude müüjad vana aku vastu tasuta, kui ostate neilt uue. See on sageli kõige mugavam viis, nn “vana uue vastu” põhimõte. Lisaks võtavad vanu akusid tasuta vastu jäätmejaamad ja paljud vanametalli kokkuostupunktid (viimastes võite vana aku eest isegi väikese summa raha saada, kuna plii on väärtuslik tooraine).
Vana aku nõuetekohane utiliseerimine tagab, et kuni 99% aku materjalidest (plii, plastik, hape) suunatakse taaskasutusse uute akude tootmiseks, mis on oluline samm säästliku eluviisi ja puhtama looduskeskkonna suunas.
